Harjumaal käib mais ja juunis DigiMaad tutvustav digituur – sooviavaldusi liitumiseks on praeguseks üle 10 000.
Harjumaa Omavalitsuste Liit algatas aprilli keskel koostööprojekti DigiMaa ehk tänapäevase lairibaühenduse võrgu ehitamiseks Harjumaale. DigiMaa kodulehel saab edastada lairibaühendusega liitumise sooviavalduse, hiljuti täitus 10 000 sooviavaldust ning DigiMaa eestvedajad teinud statistikat – liitumistasu võrguga hakkab olema 300 eurot.
Maikuus alguse saanud digituur jõuab Harjumaal 16 paika, möödunud nädalal olid kohtumised Anija mõisas ja Raasiku vallamajas Arukülas. Osalejaid oli mõlemal pool ligi 20. Käesoleva nädala esmaspäeval jõudis digituur Kuusalu valda Kolgaküla rahvamajja, kus osalejaid oli 30. Kolmapäeval, 14. juunil on DigiMaa infopäev Aegviidu rahvamajas.
DigiMaad käib tuuril tutvustamas projektijuht Olav Harjo. Tal on kaasas Tehnilise Järelevalve Ameti andmed: Anija vallas on 1962 majapidamist, interneti püsi- ehk kaabliga ühendus puudub 74 protsendil majapidamistest. Loksa linnas on hooneid 419, püsiühendus puudu 35 protsendil. Raasiku vallas 1603, puudu 60 protsendil, Kuusalu vallas 3590, puudu 83 protsendil, Aegviidu 469, puudu 55 protsendil.
Olav Harjo rääkis kohtumistel, DigiMaa projekt on loodud, et võimaldada kiiret ja stabiilset internetiühendust ka maapiirkondades. Riik eraldab lairibaühenduse ehitamiseks kahe aasta jooksul kokku 20 miljonit eurot. Rajatav lairibavõrk kuulub omavalitsustele.
Olav Harjo sõnul on kõige stabiilsem ning tulevikukindlam tehnoloogia just valguskaabel, mida hakkab kasutama DigiMaa: „Valguskaabliga on võimalik saavutada väga hea kiirus ja kvaliteet, ühendus on küll kallis, kuid tavatarbija seadmed ei maksa palju.”
Olav Harjo: „DigiMaa pole äriprojekt, võrk ei kuulu ühelegi operaatorile. Kõik sideettevõtjad saavad lairibavõrgu kaudu oma teenust tarbijale pakkuda. Iga majapidamine saab valida endale ise teenusepakkuja. Valguskaabel on samasugune investeering, nagu veetoru või elektrisüsteem, see tõstab kinnisvara väärtust.”
Digimaa kodulehel saab veel suvel täita sooviavaldust. Olav Harjo soovitas seda kindlasti teha, sest lairibaühendust ei ehitata igale poole automaatselt, selleks tuleb soovi avaldada. Vastavalt soovidele moodustub pingerida ning sügisel, kui algab projekteerimine, otsustatakse, kust alustada. Kogu võrku järgmise aasta jooksul välja ehitada ei jõua, osa jääb järgmisteks aastateks.
„Andke kindlasti oma naabritele DigiMaast teada, sest kust piirkonnast on rohkem sooviavaldusi, sealt alustatakse. Praegu soovi avaldamine ei kohusta kindlasti kedagi liituma. Riigieelarves on ehituseks raha olemas, seega on mõistlikum liituda nüüd, hiljem on see kordades kallim, kui kopp peab ainult ühe maja pärast kohale sõitma,” rääkis Olav Harjo.
DigiMaa võrgu kasutamise eest tarbija kuutasu maksma ei pea. Olav Harjo lausus, et tasuda tuleb ainult teenuste eest teenusepakkujale, kes maksab sealt osa võrguettevõttele. DigiMaas hakkavad tööle 3-4 inimest, võrgu hooldajad ostetakse sisse hankega.
Küsimused digituuri kohtumistel on olnud enamasti samad – uuritakse liitumistasu kohta ning kaabli vastupidavusest, küsitakse, ega tuul või äike kaablile liiga tee. Olav Harjo sõnul selle pärast muretseda ei tasu, kaabel on väga vastupidav.
Lisaks Harjumaale käib DigiMaa projekt praegu ka Pärnumaal, kus sooviavaldusi oli vähem kui Harjus, kuigi maakond on pindalalt suurem. Algusjärgus on Raplamaa DigiMaa projekt.
Riigikogus toetab DigiMaa projekti e-Eesti toetusrühma esimees Tanel Talve Anija vallast. DigiMaa on välja kasvanud tema ettepanekust viia Anija valla kõikide majapidamiste ja ettevõteteni lairibaühendus: „Eestil on maailmas eduka e-riigi kuvand, aga see on särav katus kehvadel palkidel, sest ka Euroopa komisjoni märtsikuine raport näitab, et Eesti on lairibaühenduste poolest viimaste seas.”







