Aruküla poiss EIK ERIK SIKK kirjutas hittlaulu Balti jaamast

4935
Suur osa EIK ERIK SIKU elust on Tallinnas, seetõttu valis ta eneseväljenduseks linnakeskkonnast välja kasvanud räpi. Foto Ylle Rajasaar

Internetis hitiks saanud loo „Balti jaam“ autori EIK ERIK SIKU vastu tunnevad huvi nii televisioon kui internetiportaalid.

Kui 14aastane Eik Erik Sikk riputas oma räpiloo „Balti jaam“ oktoobris internetti, ei osanud ta arvata, et sellega kaasneb nii palju tähelepanu. Ühiskonnakriitiline laul jõudis poliitiku ja saatejuhi Mihkel Raua kõrvu, kes tunnustas noormeest oma Facebooki-lehel: „Ma viibin iga päev Balti jaamas ning olen mõelnud nendesamade asjade üle, mida need väga noored inimesed minust sada korda paremini on osanud märgata ja sõnastada.“
YouTube’is on videot vaadatud esmaspäevase seisuga üle 23 000 korra, 28. oktoobril kutsuti Eik Erik Sikk rääkima ETV saatesse „Ringvaade“, pärast seda pöörasid teismelisele räpparile tähelepanu nii Delfi kui ETV uudisteportaalid. Lugu Balti jaamast on sotsiaalmeedias jaganud veel mitmed tuntud inimesed, nende hulgas näitleja Üllar Saaremäe.
Eik Erik Sikk elab Aruküla aleviku servas, ta ema on teleprodutsent ja ajakirjanik Ylle Rajasaar, isa arhitektuurikirjastuse juht Erik Sikk. Kuigi noor muusik elab Raasiku vallas, õpib Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis 8. klassis, sõidab peaaegu igal päeval rongiga Balti jaama, kus on märganud toimuvat ning oma mõtted laulusõnadeks vorminud.
Laul „Balti jaam“ räägib inimestest, kes seal tegutsevad-toimetavad-elavad. Nende hulgas on palju eluheidikuid ehk neid, „kes istuvad jaamas, kuid ei sõida kuhugi“, nagu ütlevad laulusõnad.
Eik Erik Sikk, kes alustas lugude kirjutamist alles möödunud aastal, sõnas, et kirjutab sellest, mis jääb talle silma: „Otsin kogu aeg teemasid. Õhtuti hakkan kirjutama, panen oma mõtted kirja. Lugu sünnib siis, kui panen kokku riimikillukesed, mida tuleb vahel ka kustutada ja ümber teha. Balti jaamas pole ma ümbrusesse väga palju süvenenud ega kedagi küsitlenud, kirjutasin sellest, mida seal käies märkasin. Inspiratsiooni saan ka uudistest – kui on juttu mõnest meie ühiskonna probleemist, panen selle loosse sisse.“
Kui „Balti jaama“ sõnad olid valmis, läks ta neid stuudiosse salvestama ehk sisse räppima: „Loole tegi tausta Holger Rannus Arukülast. Muusikavideo tegime hiljem, koos minuga osalevad seal mu klassivennad ning paar sõpra Tallinna Prantsuse Lütseumist.“
Teismeline räppar on kirjutanud üle 50 loo, kuid avaldanud neist viis: „Esimene lugu „Rikutud põlvkond“ oli noortest, kes raiskavad oma elu ega oska sellega midagi pihta hakata. Järgmised lood olid „Laske mul luuletada“ ja „Maailma surve“.“
Ta sõnas, et ootamatult tulnud tähelepanu annab motivatsiooni: „Kuigi tähelepanu on hakanud vaikselt vaibuma, on endiselt huvitav. Kui varem tegin lugusid ainult enda jaoks, siis nüüd on rohkem põhjust kirjutada, sest on neid, kes seda ootavad. Samas tuli meedia tähelepanu liiga vara, ma ei oska sellega väga midagi pihta hakata.“
Ta märkis, et on saanud uusi kontakte: „Päris palju kuulsaid räppareid on võtnud minuga ühendust ja soovitanud, kuidas saaksin paremini. Facebookis lisavad mind sõbraks paljud, keda ma ei tunne. Küsitakse näiteks, kust leiab mu laulusõnu.“
Varem kuulas Eik Erik Sikk punkmuusikat, kuid otsustas end väljendada hoopis räpi abil: „Enda arvates ei pea ma eriti hästi viisi ja laulmine väga ei sobi. Kasutan räppi, sest selle teemad ja muusikastiil on seotud linnaga ja sealt välja arenenud. Räppar Macklemore oli esimene, kes mulle kõige paremini istus. Seejärel hakkasin kuulama kohalikku räppi ning ise tegema. Eestis on rohkem vanu tegijaid, uusi on väga vähe. Paljud kirjutavad sahtlisse. Kohalikest tegijatest hindan näiteks 5Loopsi, kes on avaldanud soovi minuga koostööd teha.“
Eik Erik Sikk õpib Arukülas Kalle Kodumäe juures kitarri, kolm aastat mänginud ka klaverit, kuid muusikast olulisemaks peab näitlemist: „Käin Polygoni teatrikoolis, olen osalenud keskkonnateemalistes telesaadetes. Arvan, et räppimine peab jääma hobiks,  sellega tulevikus eriti ei teeni, näitlemisega saab kindlasti rohkem.“
Oma suure toetajana nimetab ta vanemat venda, produtsent Veli Valentin Rajasaart, kelle abil andis räpiloole professionaalse kõla: „Vanemale vennale saan rääkida asju, mida vanematega ei tahaks jagada. Ta on olnud mulle moraalne tugi ning andnud nõu.“
Noor räppar sõnas, et kuigi ta kirjutab kriitilisi ning pigem melanhoolseid laulusõnu, on tal endal väga ilus lapsepõlv: „Klassivendade ja sõpradega olen hoopis teine inimene. Muusikat tehes mõtlen tõsisematele asjadele, sõpradega võin olla nagu tavaline laps.“

Eelmine artikkelSõnumitooja 12. novembri lehes
Järgmine artikkelArukülas tuleb lavale JUHAN TRUMPI jõulumuusikal lastele