Ajaleht Postimees pani omavalitsused edetabelisse õpetajate keskmise palga järgi.
Postimees avaldas 14. septembril online-väljaandes linnade-valdade pingerea, kui palju said õpetajad 2010. aastal keskmiselt palka. Lisatud oli, et andmed on võetud rahandusministeeriumi statistikast ning kajastatud on brutopalka, mis sisaldas kõiki õpetajatöö eest saadud sissetulekuid. Keskmise tulemuse arvestuses võeti aluseks normkoormus ehk täistööaeg.
Eesti 221 omavalitsuse seas saavutas Anija vald 11. koha – õpetaja keskmine palga suuruseks on märgitud 13 354 krooni ehk 854 eurot.
Sõnumitooja piirkonna omavalitsustest on järgmine Loksa linn – 69. koht 11 621 krooni ehk 743 euroga.
Raasiku vald on 111. kohal 11 076 krooni ehk 708 euroga.
Päris tagapool, 201. kohal, on Kuusalu vald – pedagoogide keskmise palganumbrina on kirjas 9859 krooni ehk 630 eurot.
Toimetus küsis edetabeli kohta kommentaare vallamajadest ja ka iga omavalitsuse suurima kooli juhilt.
Anija kõrge koht – miks mitte
Anija valla finantsist Maarja Sikut ütles, et teda see number ei üllata: „Paar aastat tagasi helistati rahandusministeeriumist ja paluti üle vaadata, kas oleme edastanud õpetajate palkade kohta õiged andmed, et nii kõrged tunduvad. Kontrollisime, kõik oli õige.“
Ta selgitas, et valla suurim kool – Kehra gümnaasium –on kakskeelne. Koolile eraldatakse integratsioonirahadest suuri summasid, eelmisel aastal saadi juurde üle 300 000 krooni. Vald lisab omalt poolt dotatsiooni Alavere koolile, et liitklasse ei peaks tegema.
Ka Kehra gümnaasiumi direktor Urve Rannaääre kinnitas, et keelekümbluskooli tasustatakse riiklikult kõrgemalt: „Meie õpetajad õpetavad kahes keeles, see on neile suurem koormus.“
Edetabeli andmete kohta sõnas ta, et pedagoogide vastukaja oli positiivne: „Ei ole midagi selle vastu, kui teiste koolide parimad õpetajad tahavad tulla meile tööle. Kui koht vabaneb, kandideerigu.“
Loksa – number on usutav
Ka Loksa gümnaasiumi direktor Õnnela Tedrekin rääkis, et keelekümblusega koolides on palgafond suurem: „Pean Loksa õpetajate Postimehes avaldatud keskmist palganumbrit usutavaks, meie õpetajad kirjutavad projekte, ka sealt tuleb lisa. Samas ei tähenda see number, et õpetajad saavad Loksal sellist tasu. Palju sõltub sellest, kui palju on vanemõpetajaid, milline on pedagoogide koormus jne.“
Raasiku „kuldne keskmine“
Raasiku valla kultuuri- ja haridusspetsialist Ardo Niinre kommenteeris, et siiski pole täpselt selge, millise metoodika alusel keskmised palgasummad välja arvutati: „Õpetajate palka arvestatakse riigilt eraldatavatest vahenditest, ette on nähtud töötasude alammäärad, alla selle maksta ei saa. Keskmine töötasu sõltub sellest, kui palju on koolis õpetaja-metoodikuid, vanemõpetajaid, õpetajaid ja nooremõpetajaid, millise koormusega pedagoogid töötavad, missugune on klasside täituvus ja paljust muust. Pluss ringitunnid, mille eest tasub vald. Koolides, kus on suurema täituvusega klassid, on ka palgafond suurem. Mõjutab ka grupitundide arv.“
Aruküla põhikooli direktor Avo Möls: „Avaldatud summad on suhtelised, statistika alati petab. Palgafondi jagamine on koolides erinev, mõnes kohas on põhipalk suurem ja lisatasusid makstakse vähe, teises koolis jälle saab lisatasusid rohkem.“
Ta sõnas, et Raasiku vallas on õpetajate palgad riiklikest alammääradest 5-6 protsenti kõrgemad: „Huvitav, et oleme ikkagi alles keskmised.“
Kuusalu – ei saa olla tõsi
Kuusalu valla madala positsiooni üle imestati nii vallamajas kui ka koolides.
Abivallavanem Tõnu Ammussaar, kes on töötanud varem ka Võsu kooli juhina, suhtus avaldatud andmetesse kriitiliselt: „Ei saa olla, et edetabeli lõpus olevatel valdadel on õpetajate keskmine palk alla riiklikku alammäära, sest sellest vähem ei tohi maksta. Kahtlen, kas arvutuste metoodika on olnud õige. Teeme ise omad arvutused, et välja selgitada, kas Postimehe andmed on tõepärased.“
Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats: „Õpetajad on üllatunud, et oleme oma keskmise töötasuga päris taga. Tean, et osades valdades makstakse pedagoogidele juurde, riiklikust määrast rohkem. Tahaks tõesti teada rahandusministeeriumi metoodikat, õpetajate töötasu arvestus on ju koolides erinev. Kuigi alammäärad on paigas, määrab kool koormusnormid ja tunnihinna. Meie koolis on palgakomisjon, arutame koos tasud läbi, esindatud on ka ametiühing.“
Õpetajate keskmised palgad Postimehe andmetel
Kokku on edetabelis 221 omavalitsust.
11. Anija vald – 13 354 krooni (854 eurot)
69. Loksa linn – 11 621 krooni (743 eurot)
111. Raasiku vald – 11 076 krooni (708 eurot)
201. Kuusalu vald – 9859 krooni (630 eurot)
