Laupäeval, 25. aprillil oli Aruküla näiteringi Diletant esietendus „Kõik armastavad Roosit“.
Sel aastal tõi Diletant lavale John Patricku kahevaatuselise tragikomöödia „Kõik armastavad Roosit“, mida mõne aasta eest mängis Draamateater, praegu on see Teo-teatri repertuaaris.
Peategelane Roosi (Annika Raidmaa) on veidrikust vanem naine, kes elatub pudelite ja vanakraami kogumisest. Iial
ei viska ta midagi ära, sest kõike on võimalik taas kasutada – näiteks riputab ta nöörile pesupulkadega kuivama kasutatud teepakid, et neist siis uuesti ja uuesti teed teha. Naise heatahtlikkust kavatsevad ära kasutada kolm noort suli (Gert Suurkuusk, Rain Ilmets ja Pille-Riin Ilmets), kes lasevad Roosi elu kindlustada ning plaanivad ta seejärel tappa, et jagada omavahel kindlustussumma.
Näidendi lavastas Kaupo Hert, kaasa teevad veel Olev Rähni (arst), Sander Kruus (politseinik) ja salapärane härra Tanner – kass, kes oli 15 aastat Roosi kodus naise ainuke seltsiline. Näitlejate kostüümid tegi Ene Hert, lavastuse valguse seadis Ülo Udumäe, helitehnik on Janno Hert, etteütleja ja grimeerija Kaie Hert.
Esietendus täissaalile
„On kaks truppi, kelle etendused toovad Aruküla rahvamaja saali täis – need on Vana Baskini teater ning meie oma Diletant,“ ütles Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas.
Peale tema tänasid näitetruppi Raasiku vallavalitsuse nimel haridus- ja kultuurispetsialist Ardo Niinre ja Raasiku lustiringi liikmed. Osalistele viisid lilli nii kohalikud inimesed, kui näitlejate sõbrad kaugemalt.
Lavastaja Kaupo Hert tänas publikut, et Diletanti ikka vaatama tullakse ja neid armastatakse.
„Kuigi alati on hirm, kuidas tükk rahvale meeldib, on seni kõik meie etendused läinud korda – suuresti tänu teile. Kui elate sedavõrd palju kaasa, tekib meil jälle tahtmine midagi uut teha,“ lausus ta.
Ka Sander Kruus kinnitas, et Arukülas on alati hea publik.
„Mõnus tunne on!“ ütlesid tema ja Rain Ilmets pärast esietendust.
„Kaupo vingus meie kallal kõigil prooviõhtutel, kuid ega selleta oleks head tulemust saanud,“ arvas Rain Ilmets.
Väga aktuaalne tükk
Kaupo Hert rääkis, et tänavune näitemäng on tal peas mõlkunud paar aastat, kuid puudus Roosi osatäitja.
„Vahepeal mõtlesin, et kutsun Raasikult Helle Vaga sellesse rolli, aga siis pakkusin meie Annikale. Ta on väga liikuv inimene, käib palju Eestist ära, kuid näidendis osalemine eeldab, et on palju meiega seotud. Ta oli päri ning sügisel hakkasime proove tegema,“ jutustas lavastaja.
Ta lisas, et „Kõik armastavad Roosit“ peaks väga hästi sobima praegusesse aega: „Mind on üllatanud, kuidas inimesed ei ole üldse eluga rahul. Ma ei vaidle, et aeg on raske, kuid paljus on ka inimesed ise süüdi. Kindlasti on osa süü pankadel, kes on inimestele kaela määrinud kõikvõimalikke laene. Püüdsime edasi anda sõnumit – kas kodus peab ikka olema 47-tolline teler, kui õnnelik saab olla palju lihtsamalt.“
Kuna kolm petiste osatäitjat pidid olema noored, anti need Diletandi noorematele liikmetele: „Kui eelmisel aastal oli Arukülas „Tantsud volikogu tähtedega“, oli vaatamas ka Rain Ilmets, kellel oli tol korral pea paljas ja ees kikkhabe. Ütlesin, et saab tükis osa, kui teeb täpselt samasuguse tüpaaži.“
Kuigi Kaupo Herdi sõnul on tegemist üsna tõsise tükiga, püüti sellesse lisada komöödialikke nüansse.
„Rääkisin näiteks Gerdile ja Rainile, et peavad stseeni, kus Roosi räägib oma isa kaevu uppumisest, mängima välja nii, et rahvas irvitaks nende üle. See neil õnnestus,“ ütles ta.
Esietendusega jäi tavaliselt üsna karmi hinnangu poolest tuntud lavastaja rahule, kuigi pidas teist vaatust paremaks kui esimest.
„Seekord olid näitlejad ise palju rohkem eelnevalt närvis ja kriitilisemad kui mina. Tahtsid viimasel nädalal iga päev proovi teha. Tegime kolmapäeval kontrolletenduse, pärast seda ütlesin, et rohkem proove ei tee, igaüks peab nüüd tüki ise läbi seedima. Ei usu, et etendus oleks nii hästi välja tulnud, kui oleksime veel eile õhtul harjutanud. Ja suur pluss on see, et neil oli tekst väga varakult peas, saime mängule keskenduda,“ rääkis lavastaja.
Peaosaline Annika Raidmaa ütles, et enamasti on Diletandi lavastustes antud talle just karakterrollid, nii ka seekord.
„Minu jaoks on selle tüki sõnum: „Kui sul on keegi, on kõik palju lihtsam.“ Ja olgu kui halbade kavatsustega inimene tahes, kui sa teda ikka armastad, küll hakkab ka viimane pätt ja kaabakas sind vastu armastama,“ kinnitas ta.
Annika Raidmaa lisas: „Minult on küsitud, mis oli selle osa puhul kõige raskem. Etapiti on raskused erinevad. Esialgu see, et sõnad pähe saaks, siis, et ise naerma ei hakkaks. Tükk on ka väga detailiderohke, tuleb täpselt teada, kus mingi asi asub. Aga kui on nii toredad kaasnäitlejad, siis veab igast apsust välja. Tunneme üksteist juba niivõrd hästi, et saame teistele sajaprotsendiliselt kindlad olla.“
