Kui ehitada kogu Aruküla vee- ja kanalisatsioonivõrk korraga, tuleb valla leida omaosaluseks 350 000 eurot.
Raasiku valla suurima asula, Aruküla aleviku, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK) valmis ehitamine ootab volikogu otsust – etapiviisiline ehitamine kulutab liiga kaua aega ning võib tuua Euroopa Liidult trahvi. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) etappidena ehitamist ei toeta. Korraga ehitamiseks tuleks Raasiku vallavolikogul leida lähiajal aga 350 000 eurot.
Raasiku vallavolikogu aprillikuu istungil osalesid Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Vallavanem Raivo Uukkivi selgitas, et külalised olid kutsutud, kuna on vaja leida kiire lahendus – kui Eesti liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga, sai lepingusse, et aastaks 2010 tuleb vee- ja kanalisatsioonivõrk valmis ehitada kõikides asulates, kus reostuskoormuse inimekvivalent on üle 2000: „Aruküla on 2000 elanikuga sellel piiril, kuid Aruküla reoveekogumisala on tunduvalt suurem, seega pole põhjendusi, miks on siiani kanaliseerimata.”
Vallavanem märkis, et riik pole suutnud kohustust täita, mõned üle 2000 inimesega piirkonnad, sealhulgas Aruküla, on endiselt kanaliseerimata: „Omavalitsustest tuleb aru saada, sest väiksematel valdadel ja vee-ettevõtetel pole olnud selleks rahalist võimekust. Samas pole ka Raasiku vald õigel ajal erilist initsiatiivi kohustuse täitmiseks üles näidanud. Toetusprotsendid olid eelmisel rahastuperioodil väga head, oleks siiski pidanud ülesande täitmisele pühenduma.”
Raasiku valla ÜVK arengukavas on Aruküla projekt jagatud etappideks eelkõige rahalistel põhjustel, aga ka selleks, et võita aega KIKi nõudmisele, et vähemalt 60 protsenti torustiku äärde jäävate kinnistute omanikest peavad olema nõus liituma. Etapiviisiline ehitamine oleks vallale ja vee-ettevõttele rahaliselt jõukohane.
Vallavanem ütles, et Raasiku vald oli möödunud aastal üks esimesi, kes uue rahastamisperioodil avanevas meetmes taotles KIKist Aruküla kanaliseerimise esimese etapi tegemiseks toetust: „Meetme nõuded polnud aga selged ning pidime taotluse tagasi võtma.”
Raven tegi taotluse ümber, põhjendas rekonstrueerimised, lisas jätkutegevused, suurendas Aruküla ehitushanke mahtu. KIK taas toetust ei rahuldanud, põhjendades, et projekt tuleks teha korraga täismahus. Raven esitas otsuse kohta vaide, mida menetleb praegu kohus.
Vallavanem lausus, et vaidlus käib otsuse tegemise juriidiliste nüansside, mitte sisu üle: „Loogiline, et tuleks ehitada kõik korraga, selleks tuleks aga saavutada mõistlik kokkulepe osapoolte vahel. Selge on ka see, et kui teha kõik korraga, tuleb leida raha lähiaastate mõne teise investeeringute arvelt.”
Antti Tooming keskkonnaministeeriumist ütles, et Aruküla on üks viimaseid üle 2000 piirkondi, kus pole kanalisatsioon täielikult välja ehitatud: „Ka meie huvi on see ära teha. Kui ehitatakse etapiviisiliselt ning tööd lõpevad alles aastal 2025, esitab Euroopa Liit tõenäoliselt Eestile trahvinõude. Kas see suunatakse edasi kohalikule omavalitsusele, on poliitikute otsustada.”
Ta lisas, et täismahus ehitamisel on toetuse abimäär suurem, investeeringuid saaks teha 2 miljonit eurot rohkem, kui etappidena ehitades: „Oleme selle raha reserveerinud, tulge ja taotlege.”
Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindaja ütles, et kedagi ei kiusata, taotlus lükati tagasi, kuna see ei vastanud määruse tingimustele. Ta lisas, et meetme määrus on läbi elanud korrigeerimisi, seega pole olnud taotlejatele üheselt mõistetav.
Nüüd on volikogu otsustada, kas eraldada järgmise lisaeelarvega 300 000 kuni 350 000 eurot, et teha kogu Aruküla projekt korraga.
Ivar Vilberg arvas, et lähima paari aasta investeeringutest tuleb midagi edasi lükata: „Tuleb teha põhimõtteline otsus ja see raha leida. Pigem on asi selles, et paljudel on kaevud, mis aastaid tagasi reostusid, kuid nüüd hakatakse aina rohkem neid kasutusele võtma. Kui tõuseb vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind, siis korralike puurkaevudega kinnistute omanikud ei pruugi liituda. Juba praegu on meie veehind riigi üks kallimaid.”
Ka volikogu esimees Ants Kivimäe ütles, et vee- ja kanalisatsioonivõrk tuleks korraga välja ehitada ning raha selleks leida.
Antti Tooming lausus, et praegu on vastuvõtmisel uus ÜVK seadus, mille järgi on üle 2000 reoveekogumisaladel kohustuslik liitumine: „Samas pakume ka niiöelda präänikut. Toetame kinnistusiseste torustike ehitamist ning ka oma kogumismahutite rajamist seal, kuhu pole mõistlik torustikku ehitada.”
Volinikud uurisid ka, kui kaua võiks täismahus ehitamine aega võtta. Raasiku vallale ÜVK arengukava koostanud ning KIKile taotlused esitanud konsultant Valdo Liiv OÜst VKM Konsult ütles, et kui raha olemas, on võimalik kõik ära teha juba järgmise aasta jooksul.
Volikogu jätkab teema arutamist maikuu istungil. Selleks ajaks tuleb volinikel välja mõelda, mille arvelt raha võtta ning vallavalitsus koostab lisaeelarve. Vallavanem lisas, et teoreetiliselt oleks vallal võimalik veel ka laenu võtta.






