Suurim üllatus oli, et Hispaanias toetakse Leader-programmist tegevusi töötutega.
MTÜ Arenduskoda Leader-piirkond, kuhu kuuluvad Kuusalu, Vihula, Tapa ja Kadrina vald ning Loksa linn, korraldas hindamiskomisjoni ja juhatuse liikmetele ning tegevmeeskonnale õppe-motivatsioonireisi Hispaania kuningriigi Madriidi ja Valencia provintsidesse. Kaasa kutsuti ka Sõnumitooja ajakirjanik.
Reis toimus seoses lähiajal käivituva koostööprojektiga „Rahvusvaheline koostöö säästva turismi arenguks rahvusparkide piirkondades“. Ligi nädala, 3.-9. septembrini, kestnud ringsõidu programmis olid jalutuskäigud suuremates linnades Madriidis, Valencias ja ajalooliste vaatamisväärsuste poolest üheks ilusamaks väikelinnaks peetavas Toledos ning kohtumised-ekskursioonid rahvus- ja loodusparkides, kus sai näha, kuidas töötavad kohalikud ettevõtjad.
Pealinnas Madriidis kohtus Arenduskoja 14liikmelise grupiga Eesti konsul Hispaanias Kersti Luha. Ta rääkis saatkonna tööst – kuna Hispaaniasse on elama asunud arvukalt eestlasi, tuleb tegeleda nende isikudokumentide uuendamisega, laste kooliküsimustega, pensioniteemade ja muu sellisega. Eestist uuritakse peamiselt, kuhu Hispaanias võiks osta kinnisvara, enamasti tuntakse huvi rannikupiirkonna vastu. Sisemaale, mis suures osas on kõrbeline, asuvad elama üksikud eestlased ja siis valdavalt seoses töö või äriga.
Leader-rahad on suunatud turismi ja ettevõtluse arenguks
Madriidi lähedal asuva Leader-piirkonna LAG Asociacion Para El Desarrollo Integral De La Sierra Oeste De Madrid esindajatega kohtumisel kuulsime, et pärast majandussurutist on hakatud Hispaanias eelkõige toetama ettevõtlusega seotud projekte – turismi, põllumajandust, kohalike toodete valmistajaid. Kuna asutakse Madriidi lähialal, võib seda piirkonda nimetada ka pealinna köögiviljaaiaks.
Üha enam pannakse rõhku turismiobjektide korrastamisele ja üldse maaturismi arendamisele – Leader-toetusi antakse ajalooliselt väärtuslike hoonete ja rajatiste rekonstrueerimiseks, matkaradade ja muuseumide, turismiinfopunktide, söögikohtade rajamiseks ning aktiivse puhkusega seotud teenuste jaoks. Olulisel kohal on veini- ja söögiturism koos loodusturismiga.
Hispaania maapiirkondade eripära on endiselt, et paljud naised on kodused. Leader-raha jagatakse seal ettevõtmistele, millega meil tegeleb Töötukassa – õpetatakse kasutama arvutit, julgustatakse naisi panustama ühiskondlikku ellu, hakkama ettevõtjateks ehk FIEdeks, minema palgatööle. Nõustatakse, kuidas koostada CVd, kirjutada avaldust tööle asumiseks, käituda tööintervjuudel. Noorema põlvkonna naised on oluliselt iseseisvamad, koolitused on rohkem suunatud keskealistele ja vanematele pereemadele.
Kõige suurem üllatus oli ja küsimusi tekitas, et Leader-raha antakse Hispaanias ka neile tegevustele, mida Eestis ei toetata, kuna on omavalitsuste või riigi ülesanne.
Hispaanlased selgitasid, et kõige tähtsam on kohalik areng, riik ja omavalitsused ei suuda kõike vajalikku rahastada, aitab ka Leader-programm. Oluline on üles ehitada infrastruktuur selleks, et turism areneks ja tooks piirkonda raha juurde, annaks kohalikele tööd.
Huvi pakkus ka sealne kontrollimehhanism – igal aastal kontrollitakse rahastatud projekte pisteliselt.
Riisikasvatus ja oliivitootmise muuseum
Hispaania kuulus panniroog paella on alguse saanud Valencia piirkonnast, esialgselt oli see kalurite õhtune söök, kus kasutati päeval müümata jäänud saaki ning lõunasöögist alles jäänud riisi. Paella riisi kasvatatakse Hispaanias kohapeal. Riisikasvatuse tõid sinna araablased kolmsada aastat tagasi.
Arenduskoja reisigrupile tutvustasid Oliva-Pego rahvuspargis toimuvat riisitootmist kohalikud väikeettevõtjad, õde-venda Paula ja Vicent Domoniquis Rovira, kelle pereettevõte kasvatab riisi 90 hektaril. Kokku on 1200hektarilise looduspargi mägedevahelisel laguunialal põllukultuure 1000 hektaril, millest pool on riisipõllud. Natura-alal tootmisel on omad reeglid ning tootjatele makstakse toetust. Kuna tegu on looduspargiga, on mäekülgedel matkarajad ja linnuvaatluspaigad ning piirkonna floorat-faunat tutvustavad infotahvlid.
Riisitootjad jutustasid, et nende vanaisa töötas aastaid riisikasvatuses, siis hakkas ise riisikasvatajaks, mõne aja pärast otsustas lõpetada. Uuesti alustati ta poja initsiatiivil, nüüd tegeleb sellega kolmas põlvkond. Esialgu toimetati omaette, kuid siis saadi aru, et koos on lihtsam. Põllutööd ja saagikoristus käivad teiste põllupidajatega ühiselt, kooperatiivis.
Riisi turustatakse interneti kaudu, toodangut ostetakse Hispaania linnadesse, Saksamaale, Inglismaale. Kuna riisitootmisest ainult ära ei ela, nimetavad nad seda pigem elustiili ettevõtmiseks, mille kõrvalt tehakse palgatööd mujal. Perel on ka oma restoran ja mandariinikasvatus.
Omaette elamus oli lõunasöök Colmenari linnakese pererestoranis-veinikeldris, kus peremees ja peakokk Narciso Fiqueroa tutvustas esmalt endatehtud veine, söögisaalis pakkus Hispaania roogi. Peremees tõi toidud kohale suurte kausside ja pannidega, jagas ise ja pani külalisi toidujagaja rolli. Võõrustaja rõõmus meel, vahetu suhtlemine ja selgitav jutt muutsid lõunatamise lõbusaks ekskursiooniks Hispaania köögitraditsioonidesse.
Castilla-La Mancha piirkonna oliiviväljade vahel paikneva Mora küla oliiviõli muuseumis ja suures õlitehases sai ülevaate oliivide kasvatamisest ja õlitootmisest varasemast ajast tänapäevani.
Hispaanias on üle 200 õlipuuliigi, maailmas on kokku üle 500. Ühe kilogrammi õli saab 21 kilogrammist oliividest. Normaalne on väikeettevõtjal pidada vähemalt 1000 õlipuud, siis on tegevus kasumlik.
La Mancha ja rannikuala matkarajad

Kuna La Mancha on üle maailma tuntuks saanud tänu Cervantese teosele don Quijotest, ei saanud jätta külastamata Consuegra küla, kus asuvad keskaegne kindlus ja lagedate põldude vahel kõrgendikul 12 tuuleveskit, mille vastu Kurva Kuju rüütel võitles. Sellest kohast on kujunenud populaarne turismiobjekt, mis kuulub lähedalasuvale Toledo linnale. Hispaania üks arhitektuuripärle Toledo on otsekui don Quijote linn – tema ja ta kaaslase Sancho Pancha kujusid on kaupluste ustel, hotellide ees ja sees, parkides ja väljakutel.
Kui Madriidi ümbrus on pigem kõrbemaastik, siis mida rohkem mere poole, seda lopsakamas läheb taimestik. Rannikualad on mägisemad ja rohelised. Matkaradu ja turistidele pakutavaid aktiivseid tegevusi on Hispaania rannikul palju. Plaažid ja ujumiskohad asuvad looduskaitsealadel, kui peesitada-ujuda ei soovi, saab minna matkaradadele.
Kaitsealadel on mitmed ranged keelud – rannapiirkondades on merel paigad, kus vee-elustiku kaitserežiimi tõttu ei tohi kalurid kala püüda. Maismaal on kehtestatud ehituspiirangud ning mägede jalamil on maju, mida hakati rajama lubatud ehitusalast

ülespoole, ehitus on pandud seisma, nõutakse lammutamist.
Denia – eestlaste linn
Costa Blanca rannikualal asuv mereäärne linnake Denia on saanud eestlaste üheks lemmikelupaigaks, seal ja ümbruskonnas elab kokku 110 eestlast. Vihma sajab seal harva, aastas on keskmiselt 320 päikeselist päeva.
Denia paikneb Montgo mäe jalamil, Valencia ja Alicante linnade vahel, mõlemasse suurlinna on ligi 100 kilomeetrit.
Mägi ulatub 753 meetrit üle merepinna. Montgo rahvuspargi matkakeskuse matkarajad viivad mäkke ning on otsekui kitsad kruusateed. Rajad on erineva raskusastmega, mäe tippu pääseb ka jalgrattaga. Mäelt avanevad maalilised vaated rahvuspargile, mille pindala on 2150 hektarit. Mäkketõusuks ja tagasiminekuks tuleb kaasa võtta vähemalt 1,5 liitrit vett.
Kohalikud turismiettevõtjad pakuvad võimalust sõita jahiga ja imetleda merelt mägist rannajoont. Boonus on, kui päikeseloojangul õnnestub näha delfiine. Ka meie grupi jahisõit merel lõppes delfiinide imetlemisega.
Reisiseltskonna kommentaarid
Arenduskoja tegevjuht Heiki Vuntus: „Käime õppereisidel, et näha, kuidas mujal riikides Leader-programmi ellu viiakse. Eelarve on Hispaania Leader-piirkondadel oluliselt suurem, tegeletakse ka selliste ettevõtmistega, mis meil on Töötukassa või sotsiaalministeeriumi ülesanne. Minu jaoks oli uudis see, et juhul, kui hoone ei ole nõuetele vastavalt ehitatud, nõutakse Hispaanias selle lammutamist. Ettevõtjad peavad sellega arvestama.“
Arenduskoja hindamiskomisjoni liige Kadri Idavain Kuusalu vallast: „Huvitav oli, et Leader-programm tegeleb Hispaanias ka töötutega ja eriti naiste tööhõivega, arvutiõpetusega. Üllatav oli, et Hispaania on suur ja kaasaegne riik, aga maanaistele on vaja süstida enesekindlust, et nad ei jääks kodusteks.“
Hindamiskomisjoni liige Laivi Kirsipuu Loksalt: „Rahvuspargis nähtud riisipõllud panid mõtlema, et kui on eesmärk, võib ära teha ka kõige võimatumad asjad.“
Arenduskoja juhatuse liige Helle Lootsmann Loksalt: „Silma jäi ühistegutsemise valmidus, mis on piiratud maaressursi tingimustes otstarbekas. Peetakse vajalikuks tegutseda mitmel alal ehk paindlikku majandamist – veinimõis näiteks tegutseb ka toitlustuse valdkonnas. Me väiketootjatel oleks meie tingimustes palju üle võtta.“
Arenduskoja rahvusparkide-projekti algataja Sirje Kuusik Kadrina vallast: „Oli õpetlik teada saada, millega tegeleb Hispaanias Leader-grupp, mis asub pealinnast umbes sama kaugel kui meie.“