Anija valla uude üldplaneeringusse saab teha ettepanekuid

1572

Anija vallavolikogu kinnitas maikuus valla uue üldplaneeringu lähteseisukohad.

Volikogu algatas üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) möödunud augustis. Planeeringut koostab OÜ Hendrikson & Ko, lähteseisukohtade põhimõtted pani koostöös koostajaga kirja vallavalitsuse moodustatud 15liikmeline komisjon.
„Üldplaneering on valla üldine plaan ehituslikus kontekstis – uus üldplaneering peaks andma ehitamiseks tingimused, millest kõik peavad kinni,“ sõnas Anija valla arhitekt Inga Vainu.
Lähteseisukohtadena said kirja teemad, mis tuleb üldplaneeringuga lahendada: „Näiteks transpordivõrgustikus tuleb üle vaadata maanteedega seonduv. Maanteeamet on huvitatud, et teekaitsevööndis poleks hooneid. See on vajalik, et tagada nähtavus, oleks võimalik teid hooldada ja laiendada, rajada kergliiklusteid. Varem oli teekaitsevöönd maanteest 50 meetrit, uue seadusega on 30 meetrit. Meie vallas on enamik riigimaanteid suhteliselt vähese kasutusega, seega vaatame üle, millistel tingimustel saaks teekaitsevööndisse jäävat ala siiski kasutada.“
Maakasutuses suuri muutusi ei kavandata. Kui kellelgi on ettepanekuid, kuhu oleks üldplaneeringuga vaja planeerida juurde näiteks tootmismaad, võiks anda vallaarhitektile meilitsi teada.
Üldplaneeringuga on kavas vähendada jõgede ja ojade ehituskeeluvööndeid: „Jõgede ehituskeeluvöönd on praegu 50 meetrit ja kaldal metsamaal 100 meetrit. See tuleb looduskaitseseadusest. Kui kogu kinnistu jääb jõest 50 meetri ala sisse, ei ole võimalik oma krundile ilma detailplaneeringut koostamata midagi ehitada.“
Kõige tähtsam, millele uus üldplaneering peab andma vastuse, on Inga Vainu hinnangul, kuhu ja kuidas ehitada: „Kõige säästlikum on ehitada piirkondade järgi: eraldi elamualad, tootmispiirkonnad ja rohealade tsoonid, sest näiteks tootmismaad eeldavad teistsuguseid teid kui on elamupiirkonnas. Vaid linnakeskusesse planeerime niiöelda segaalasid, kus on koos nii elumajad kui töökohad ehk ettevõtted.“
Kehras plaanitakse uute elamualadena Põhja tänava äärset, Lille ja Tulbi tänava piirkonda. Tehase poole raudteed uusi elamupiirkondi ei tehta, sinna jääb tootmismaa. Samamoodi nähakse ette Alavere arengut – tootmine laieneb sinna, kus juba on tootmispiirkond, elamuala praeguste elamute lähistele.
„Ettepanekuid tehes tuleb mõelda realistlikult – kusagile põllule ei ole mõtet uusi elurajoone teha. Inimesed eelistavad ikka looduskauneid kohti, samas peavad ka trassid olema lähedal,“ lausus vallaarhitekt.

Elamukrundid väiksemaks?
Inga Vainu arvates võiksid ideaalis külades olla maaüksused sama suured nagu vanad talud, kuid tegelikkuses enam nii suuri krunte ei osteta: „Praegu on hajaasustuses krundi minimaalne suurus 2 hektarit, arvatakse, et võiks lubada väiksemaid. Üks ettepanek on, et uue üldplaneeringuga ei määra enam krundi minimaalset suurust, vaid näiteks: hoonete vahekaugus peab olema vähemalt 100 meetrit.“
Üldplaneeringu eskiisi tutvustamisel on plaan külaelanikega arutada, mis oleks kõige mõistlikum variant, et ei tehtaks liigseid takistusi uutele inimestele, kes soovivad sinna elama tulla, kuid samas jääks praegustele elanikele piisavalt privaatsust.
„See võimaldab ka looduskeskkonna säilimist. Meie valla uhkus ja turistide tõmbenumber on suur rohevõrgustik. Suuremahulist hoonestust Kõrvemaale ei tule, vaid see, mis on seotud loodusturismi või looduskeskkonnaga,“ kinnitas Inga Vainu.
Et soodustada väike-ettevõtlust, on plaan lubada hajaasustuses lihtsamalt muuta maakasutusotstarvet: „Kui näiteks mõni külaelanik soovib oma kodu juurde teha turismi- või tootmistalu, tuleb mõelda, kuidas on see kergem. Toetuste taotlemine on lihtsam, kui äritegevus on elamisest selgelt eraldatav.“

Elanikud saavad kaasa rääkida
Praegu teeb planeerija eskiisi, paralleelselt koostatakse KSH aruannet. Kui valla komisjon on eskiisiga tutvunud, toimuvad avalikud arutelud, mis kestavad ajagraafiku järgi 2017. aasta sügiseni.
Inga Vainu kutsus inimesi üldplaneeringu koostamisel aktiivselt osalema: „Ettepanekuid võib teha kogu planeeringuprotsessi ajal. Mulle võib saata igasuguseid ettepanekuid, mis puudutavad maakasutust ja ehitamist, siis saame analüüsida, millised on inimeste vajadused, millised takistused ehitustegevusel. Ootame ka ettepanekuid, kas ja kus on vajadus kavandada jõgede kallasradadele avalikke juurdepääsusid.“
Külavanematel ja külaseltsidel soovitas arhitekt anda teada, kas ja kuhu soovivad edaspidi teha külaplatsi: „Kui see on üldplaneeringus kirjas, on hiljem lihtsam ka toetusi taotleda. Kuid soov peaks olema kindel, lihtsalt igaks juhuks ei ole mõtet seda planeeringusse kirja panna.“
Orienteeruva ajakava järgi peaks Anija valla uus üldplaneering volikogus vastuvõtmiseks olema valmis suvel 2018, järgneb avalik väljapanek ja arutelu, kehtestamise tähtaeg on 2019. aasta sügis. Kui Anija ja Aegviidu vald on ühinenud, lisatakse üld­planeeringule eraldi osaüldplaneering Aegviidu kohta.