Ani­ja val­la me­hed käi­vad Uk­rai­na sõ­du­ri­te­le au­to­sid vii­mas

„See­kord hak­kas Kiie­vis roh­kem sil­ma ta­ba­mu­se saa­nud või põ­le­nud elu­ma­ju, ku­hu droon oli sis­se len­na­nud,“ üt­les Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor, kes möö­du­nud nä­da­lal tu­li ta­ga­si seits­men­dalt hu­ma­ni­taar­mis­sioo­nilt Uk­rai­nas­se.

Ka val­la hea­kor­ra­töö­de spet­sia­list Jaan Takk, kel­lel see­kord­ne sõit Uk­rai­nas­se au­to­sid viia oli nel­jas, kin­ni­tas, et Kiiev on muu­tu­nud võr­rel­des aas­ta­ta­gu­se aja­ga, mil käis seal esi­mest kor­da: „Sõ­da on seal nüüd tun­ta­vam. Kui aas­ta eest üt­le­sin Kiie­vis ja­lu­ta­des, kui ei teaks, et oled sõ­ja­kol­des, ei saaks­ki sel­lest aru, aga nüüd oli se­da nä­ha – pu­rus­ta­tud hoo­neid on tun­du­valt roh­kem.“

Rii­vo Noor mee­nu­tas, kui va­ra­se­ma­tel kor­da­del kuu­lis Uk­rai­nas va­hel öö­si­ti õhu­häi­reid ja kõm­mu­ta­mist, siis sel kor­ral olid need peaae­gu 24/7. Hu­ma­ni­taar­mis­sioo­ni­le sõit­va­tel mees­tel soo­vi­ta­ti ju­ba ko­dus laa­di­da te­le­fo­ni­des­se ra­ken­dus, mis an­nab ak­ti­vee­ri­tud piir­kon­nas ohuo­lu­kor­da­dest mär­ku: „Ise­gi Ees­tis hak­kas mu te­le­fon Kiie­vi õhu­häi­re­test mär­ku and­ma.“

See, kas häi­re ajal Uk­rai­nas var­ju­tak­se, sõl­tub sel­lest, kas alarm on pu­na­ne või kol­la­ne: „Pu­na­ne alarm tä­hen­dab, et ra­ke­tid on bal­lis­ti­li­sed ja suh­te­li­selt li­gi­dal ning siis ül­di­selt var­ju­tak­se, kol­la­se häi­re pu­hul on oht nõr­gem ja sel­lest ei te­hta enam eri­ti väl­ja.“

Ka Rii­vo Noor ja Jaan Takk pi­did sel kor­ral Kiie­vis kor­ra var­ju­ma ühe ma­ja keld­ris­se – õhu­häi­re tu­li ajal, mil mis­sioo­nil osa­le­nud andsid autosid üle Ukraina rindemeestele.

Ani­ja val­la­va­nem ju­tus­tas, et elu lä­heb Uk­rai­nas siis­ki eda­si – ini­me­sed käi­vad tööl, lap­sed koo­lis: „Kui see­kord Lvi­vi jõud­si­me ja te­le­fo­nid and­sid mär­ku õhu­häi­rest, nä­gi­me bus­si­pea­tu­ses koo­li­kot­ti­de­ga lap­si, kes oo­ta­sid bus­si, et koo­li sõi­ta. See oli mõt­le­ma­pa­nev pilt. Aga elu peab eda­si mi­ne­ma, nad ei saa jää­da maa al­la var­jen­di­tes­se. Uk­rain­la­sed tee­vad oma toi­me­tu­si ja trot­si­vad se­da kõi­ke – kaup­lu­sed, öök­lu­bid, kõrt­sid töö­ta­vad, liht­salt va­he­peal on õhu­häi­red ja mui­du­gi ka öi­ne ko­man­dan­di­tund. Ka seal­ne rah­vas on sel­le olu­kor­ra­ga mõ­ne­ti har­ju­nud ja ära ta­ba­nud, et see on Uk­rai­na jaoks võt­me­koht – elu ei saa jää­da seis­ma.“

Ani­ja val­la me­hed käi­vad Uk­rai­nas­se au­to­sid vii­mas maail­mas prae­gu suu­ri­ma eraal­ga­tus­li­ku Uk­rai­na toe­tu­seks loo­dud or­ga­ni­sat­sioo­ni NA­FO kau­du. NA­FO ko­gub üle maail­ma an­ne­tu­si, et os­ta rin­de­mees­te­le so­bi­vaid masinaid. Need tuuak­se Ees­tis­se, re­mon­di­tak­se ja vär­vi­tak­se ning saa­de­tak­se Uk­rai­nat kaits­va­te­le väeo­sa­de­le. Iga kuu lä­heb Uk­rai­nas­se uus kon­voi mit­me­küm­ne au­to­ga, igas ma­si­nas on kaks juh­ti, au­to­juh­te on sa­mu­ti kõik­jalt maail­mast. Ani­ja val­la­va­nem osa­les mis­sioo­nil es­ma­kord­selt möö­du­nud aas­ta jaa­nua­ris, vii­ma­sed ne­li kor­da on Rii­vo Noor Uk­rai­nas­se sõit­nud koos kol­leeg Jaan Ta­ki­ga.

„Jaan rää­kis mul­le, et ta­hab ka tul­la, uu­ri­sin as­ja, au­to­juh­te on ik­ka va­ja ja nüüd käi­me­gi Uk­rai­nas koos. Sõi­da­me kor­da­möö­da, ena­mas­ti on iga paa­ri tun­ni ta­ga pea­tu­sed ja va­he­tu­sed. Meie ole­me tei­nud ka nii, et sõi­da­me kumb­ki jär­jest paar pea­tu­se­va­het, ne­li-viis tun­di, siis va­he­ta­me. Nii saab jär­jest roh­kem pu­ha­ta, sa­mas on see sõit­ja jaoks suu­rem pin­gu­tus,“ rää­kis Rii­vo Noor.

Viimatisel kor­ral, kui Ees­tist star­ti­sid Kiie­vis­se kok­ku paar­küm­mend au­tot, kes­tis sõit 33 tun­di, sest Poo­la pii­ril tu­li 7 tun­di oo­da­ta, kii­re­ma­tel kor­da­del on Kiie­vis­se jõu­tud ka 28 tun­ni­ga. Rii­vo Noor ja Jaan Takk trans­por­ti­sid sel korral Uk­rai­na pea­lin­na Root­sist too­dud Volks­wa­gen Trans­por­ter bus­si. Ma­si­nad viiak­se et­tean­tud siht­punk­ti, ena­mas­ti on see mõ­ni par­ki­misp­lats. Seal vaa­ta­vad NA­FO koos­töö­part­ne­rid need üle, pe­se­vad ja va­ja­du­sel re­mon­di­vad ning järg­mi­sel päe­val an­tak­se au­tod üle rin­de­mees­te­le eri väe­o­sa­dest.

„NA­FO ju­hid üt­le­vad, et kui au­to peab rin­del vas­tu 6 kuud, on see oma ees­mär­gi täit­nud. Kõi­ge lü­hem elui­ga Uk­rai­nas­se vii­dud au­tol on ol­nud üks päev – jõu­dis sin­na ja järg­mi­sel päe­val las­ti so­diks,“ lau­sus Rii­vo Noor.

Nii te­ma kui Jaan Takk on tä­na­vu võt­nud Kiie­vis­se au­to vii­mi­seks töölt puh­ku­se kolm kor­da. Ühe kor­ra lä­he­vad sel aas­tal veel.
„See on vä­him, mi­da saa­me te­ha Uk­rai­na abis­ta­mi­seks ja Ees­ti jul­geo­le­ku heaks,“ üt­le­vad nad.