Maadlusmatt maksis 4200 eurot, sellest 1000 eurot eraldas Anija vald.
Anija Maadlusklubi treener Martin Plaser ütleb, et korralik matt on maadlustreeningute juures väga oluline ning üks ohutuse garantii.
OÜlt Uniplast ostetud maadlusmatt maksis 4200 eurot, suurem osa sellest tuli klubi eelarvest, 1000 eurot eraldati Anija valla eelarvest. Klubi sai toetust ka MTÜlt Toeta Eesti Maadlust, mille eesmärk on maadlust propageerida ja toetada maadlusprojekte.
„See on küll üsna suur investeering, kuid samas on maadlusmatt üsna igavene – kui seda just pahatahtlikult ei kasutata, peab see vastu umbes 30 aastat,“ märkis maadlustreener.
Alusmatt koosneb 1×2 meetri suurustest ruutudest, mille sees on 5sentimeetri paksune kiht porolooni-sarnast vahtpolüetüleeni, mis on Martin Plaseri hinnangul tugev, samas elastne. Alusmati peale pannakse PVC kate, mille suurus on 10×10 meetrit, kate kaalub umbes 80 kilogrammi.
Uus matt osteti Kehrasse, kus seni treeniti laenatud mattidel, mis oli treener Tallinnast toonud: „Need olid kümme aastat vanad, vana tehnoloogiaga tehtud, neli korda raskemad kui uus. Laps ei jaksanud üht ruutu tõstagi, uue mati põhjaruute suudab laps kaks tükki korraga kätte võtta.“
Martin Plaser jutustas, et tänu uuele matile saab treeningutel keskenduda nüüd täielikult maadlemise harjutamisele, enam pole probleemi, et kaks last maadlevad ja ülejäänud peavad jalgadega alusruute kinni hoidma, et need laiali ei läheks.
Kehras toimuvad treeningud koolimaja vanas võimlas. Pärast treeningut pannakse maadlusmatt kokku ja viiakse inventariruumi.
„Oleks väga hea, kui võiks matti statsionaarselt maas hoida, kuid praegu Kehras sellist ruumi ei ole. Matil saaksid ka pallimängijad teha venitus- ja painutusharjutusi, koolil oleks hea seal võimlemistunde teha, kuid samas pallimängude puhul jääb matt ette,“ ütles maadlustreener.
Ta lisas: „Ses mõttes oleks parim lahendus, kui oleks 10×10 meetrine ruum, kus matti maas hoida. Ilmselt ei suudaks me seda ruumi kogu aeg töös pidada, kuid samas oleks siis motivatsiooni leida lapsi trenni juurde ja kasvatada gruppe suuremaks.“
Alaveres on maadlusmatt olemas, ka see on mujalt laenatud. Uusi matte Martin Plaseri sõnul väikestes kohtades eriti pole, enamasti treenitakse 20-30 aastat vanade mattide peal.
Maadlemist on Martin Plaser Kehras ja Alaveres õpetanud poolteist aastat. Ta tutvus Tallinnas juhuslikult Kehras elava Inga Koitlaga, kes küsis, kas ei sooviks tulla Anija valla lapsi treenima.
„Terve eelmise hooaja ei võtnud ma treeneritasu ega kütusekompensatsiooni, et koguda raha maadlusmati soetamiseks. Kurb on, et osa lapsi, kellele sai seda lubatud, on nüüd trennist loobunud, sest paraku maadlustrenn on päris raske,“ märkis Martin Plaser.
Praegu käib Kehras maadlustreeningutel 16-20 last, Alaveres 12-13. Kehras on 4-5aastased ja 10-11aastased, Alaveres 8-15aastased noored maadlejad. Kahe grupi peale kokku on kümmekond tüdrukut. Kõik uued soovijad võetakse alati vastu: „Maadlus on selles mõttes hea ala, et kogenud maadleja oskab ka nõrgemaga harjutusi teha ning nõrgem ainult võidab sellest, kui tal on tugevam vastane.“
Klubi järgmine suurem eesmärk on hakata lastega käima rohkem võistlustel: „Praegu on see probleem, et vaid paar poissi saaksid kohe võistlustel osaleda, suurem osa lapsi on eelmise hooajaga võrreldes vahetunud.“