TRIINU ALLIPERE
MERIKE MAAROOS
MARILIN PEHKA
Kus asub Kailo saar? See ei ole meie kodumaal, aga ometi on suur osa meist seal käinud. Kõik teavad õiget vastust, kui vihjata piirkonna maskotile, tegelasele, keda tuntakse nii Põhjamaades, Venemaal kui Jaapanis. Sealt on saanud ainest ka erinevad tooted: telesarjad ja hulk kaubaartikleid.
Vaevalt Naantali linnaelanikud end oma kummaliste totsakate Muumidega samastavad, aga nad on väga rahul. Neil on vedanud, sest nende Muumimaale ihkab iga laps. See tähendab aga tööd ja leiba piirkonnale. Pered panevad oma säästud ja puhkuseplaanid kokku ning otsustatakse sõita, sest Muumi kutsub, küll guugeldades kohale jõuab.
Paraku ei tea suurem osa tallinlasi, kaugematest kaasmaalastest rääkimatagi, kus on Piibe maantee või Anija vald. Oleme väga uhked oma kodukandi väärika mineviku ja rikkaliku looduse üle, mida kirjeldas kenasti kokku võttes ka hea Tiiu Trisberg üle-eelmises Sõnumitoojas (14.01.15).
Paraku on tänaseks väga vähe inimesi, kes oskavad tulla meie valda, et käia vabadusvõitlejate radadel. Pealesuruv infoühiskond ja karjuv reklaam näitavad kätte, kuhu tasub minna ning nii sõidetakse Otepääle suusatama ja Sinimägedesse ajalugu otsima. Seepärast, et inimene on ju üldiselt mugav, ei malda pikalt süveneda, ja võtab sihiks paiga, mis on jäänud meelde.
Meie vallas on Piibe maantee äärne ala äärmiselt soodne ja avatud turismi arenguks. See võiks olla meie peamine majandusharu põllumajanduse ja tööstuse asemel. Lausa patt oleks meile antud seni säilinud väärtusi vaka all hoida ja lasta turistidel siit mööda kihutada.
Piirkonna turismi arengu ja ühtse turundamise heaks on loodud mittetulundusühing Kõrvemaa Turism. Kolmandat aastat koondatakse siinse piirkonna ettevõtted ja puhkevõimalused ühistrükisesse, mis peaks olema kõigile huvilistele kättesaadav.
Et huvi äratada ja kohana meelde jääda, valisimegi oma turismimagnetiks selgelt äratuntava, juba populaarse, Meie Küla Eide siinse kunstniku Ave Nahkuri loomingust.
Eit on üdini positiivne tegelane, kes saab kõigega hakkama ega kohku ühegi väljakutse ees. Nii tutvustab ta piirkonda oma humoorikas võtmes objektiivse kõrvalvaatajana: Sportland Kõrvemaa MSK-s spordib keha trimmi; Mustjõel teeb Vanapaganale tuule alla, müttab maastikul, lükkas isegi naabervallas tipud kokku ja hüppas järve neljaks. Ühesõnaga Meie Küla Eit armastab oma Kõrvemaad ja kutsub Sindki seda avastama.
Tänaseks on Anija valla idakülg end piiriüleselt Kõrvemaana edukalt turundanud, ajalooline Alavere ja Kehra omaette toimetanud. Et edaspidi kogu vallas turismi soodustada ja atraktiivse kohana meelde jääda, otsustati vallavanema heakskiidul võtta meie eit kasutusele valla turismilogona kui Anija Eit.
18.septembril 2014 vallavolikogu vastuvõetud turismiarengukava koostamiseks toimus kevadel kolmeetapiline turismikool, kuhu olid oodatud kõik teemaga seotud huvilised üle valla. Koosolekutel jäi kõlama üldine heakskiit logo valiku osas.
Kes on Eit? Ta on üks tegus ja väsimatu eesti naine, kes tõmbab käima ja viib elu edasi, kõige kiuste. Ta on lustlik ja hakkaja, eristudes selgelt teiste külanaiste – peenete preilide, uhkete prouade, naabrimuttide, vanamooride ja toredate memmede seas.
Temast on tehtud varem ka laule: „Eit,tule koju! Eit tule koju! Taat tahab sulle suud anda.“ Lapsest saati oleme kuulnud muinaslugusid, kus olid ikka eite-taati. Ka Anton Hansen Tammsaare Põrgupõhja Jürka lootis vaid oma eide peale, kuni see ära suri.
Tõsi, meie esiema on erinevate aegade ja ideoloogia sunnil nimetatud ka nii madameks, prouaks kui seltsimeheks. Uut pealesurudes kiputakse ikka vana halvustama. Tõsiseltvõetav sõimusõna pole aga eit kunagi olnud. Sama kehtib ka härra kohta.
Kõigest hoolimata on meie külas ja ka kaugemate sõprade seas eit igati au sees. Me ei pruugi end temaga samastada, ka meie mehed pole Suured Tõllud, kuigi vahel tahaks.
Meil pole ju tarvis rajada eide teemaparki ega altarit. Usun, et Ave Nahkuri joonistus pakub piisavalt äratundmisrõõmu. Piisab kui Piibe maanteel sõites näha valla piiril eide kuju, meenuvad siinsed kohad, millele viidatud.
Loodame, et juba nii suurt tähelepanu pälvinud Anija Eit saab meeldejäävaks piirkonna maskotiks ja aitab tutvustada meie valla sügavat kultuurilugu ning rikkalikku loodust.
