
Mõisapargi kuulutas avatuks riigikogu esimees EIKI NESTOR.

Pühapäeval, 28. mail avati Anija mõisa peahoone taga uhke prantsuse stiilis park. See rajati mullu suvel, avapidu otsustati korraldada kevadel, kui värskelt külvatud muru tärganud ja lilled õitsevad. Ligi 9 hektari suuruses tagapargis tööd veel jätkuvad, seal peab 20. augustiks valmima õpperada.
Äsjaavatud pargiosa läks maksma 250 000 eurot, suurem osa tuli Euroopa Liidu toetusena, ülejäänud KIKilt. Mõisa peahoone taga võeti maha vanad metsikud õunapuud ja mõned vahtrad, maapind tasandati, külvati muru, tehti lillepeenrad ja teerajad, mille ääres on valged pargipingid. Teed projekteeris OÜ Artes Terrae selliselt, nagu on näha vanadel säilinud piltidel. Maanteepoolsesse serva istutati õunapuuallee. Pargi renoveeris AS Terrat.
Võsa raiuti ka tagapargis, puhastati üks tiik, tiigid ühendati maa-aluse toruga, et vältida uputusi, rajati sadeveesüsteemid. Sihtasutuse Anija Mõisa Haldus kulul paigaldati parki elektrikaablid, et edaspidi saaks sinna viia valgustuse – see töö maksis 18 000 eurot.
Kõige algus oli talgupäev
Pargi pidulikule avamisele Anija mõisa peahoone ette tulnud rahvast tervitas omakandi mees, riigikogu esimees Eiki Nestor. Tema käis lapsena Anijal vanaemal-vanaisal külas. Ta jutustas, et kõige soojem mälestus Anija mõisast on seotud pisikese väravaga pargi servas: „Kui olin väike poiss, ei meeldinud mulle bussisõit sugugi. Kui ema-isaga Anijale jõudsime ja juba läbi mõisa kaarvärava marssisin, oli väga hea meel, et bussisõit on möödas, olen pääsenud.“
Eiki Nestor märkis veel – kui ainult istuda, nutta ja pahandada, ei juhtu midagi, aga kui on ettevõtlikke inimesi, saab palju tehtud: „Võime ju tänada Euroopa maksumaksjaid ja keskkonnainvesteeringute keskust, aga kõige suuremad tänud on neile, kes seda asja on eest vedanud. Palju õnne meile kõigile!“
Sihtasutuse Anija Mõisa Haldus nõukogu esimees, vallavanem Arvi Karotam kinnitas, et viimase kolme aasta jooksul on sihtasutus teinud väga palju – töötanud välja mõisa arengukontseptsiooni ning püüdnud leida raha selle elluviimiseks.
„Aga kõik sai alguse meie oma rahva suurtest talgutest – kolm aastat tagasi oli mõisapargis ligi 180 talgulist. Tänan kõiki neid Anija valla tublisid ja inimesi kaugemalt, kes on siia oma nõu ja jõuga panustanud, et mõis areneks, selle ehedus ja võlu säiliksid,“ lausus ta.
Arvi Karotam rõõmustas, et mõisapargi avamisele tulid Saksamaalt Anija viimaste mõisnike, Otto ja Mary von Wahli, lapselapsed. Nende pojapoeg Henning von Wahl tänas Anija-rahvast sõbraliku vastuvõtu eest ja kinkis raamatud oma perekonna ajaloost.
Pärast seda, kui Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ning Anija raamatukoguhoidja, kohaliku elu üks eestvedaja Pille Kulla tõmbasid lipumasti riigilipu, lõikasid Eiki Nestor ja Arvi Karotam mõisamüüri kaarväravate juures lahti sümboolse lindi.
Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa tänas pargis kõiki ettevõtteid ja inimesi, kes aitasid rajamisele kaasa. Mängis Kuusalu puhkpilliorkester, „mustlased“ Kehra ansamblist Kodu etendasid Anija mõisa legendi. Pille Kulla ning viimaste mõisnike nimekaimud, väikesed Marii Haabsaar ja Otto Tamkivi, viisid huvilised mõisatuurile. Külalistele tutvustas mõisa ka selleks päevaks mõisahärraks riietunud Kaido Jürmann. Anija mõisas oli mitu kontserti.
Riigikogu esimehe mängumaa
Koos oma ema, Anija endise kooliõpetaja, 88aastase Meedi Nestoriga uuenenud pargis jalutanud Eiki Nestor ütles Sõnumitoojale, et Anija mõis pole olnud üksnes tema, vaid ka ta laste mängumaa. Kuigi nii tema kui lapsed on elanud Tallinnas ja seal ka koolis käinud, veedeti kõik suved Anijal. „Siin on vanaisa ehitatud maja,“ sõnas ta.
Riigikogu esimees meenutas, et mõisapargis käidi palli mängimas – keset muru peahoone taga oli jalgpalliplats, veidi eemal puude taga mängiti võrkpalli: „Mõisas käisime kinos, siia oli põnev rattaga sõita.“
Meedi Nestor on viimased 35 aastat elanud Anijal. Eiki Nestor sõnas, et käib ema juures, kuigi ei saa kiidelda, et külastab Anijat tihti: „Aga nii kaugel ma ka pole, et siia üldse ei jõuaks. Paar aastat tagasi olin siin üks talgulistest. Nüüd on park palju muutunud.“
Meedi Nestor lisas, et tema külastas parki viimati kuu aja eest: „Kui jalad veel terved olid, käisin mõisas tihti. Nüüd enam ise ei saa, mind toob ja viib Pille Kulla. Kui mul vaid oleks jõudu tulla siia neid peenraid rohima, oi, ma tuleksin.“
Von Wahlide lapselapsed
Aastatel 1906-1919 Anija mõisas elanud Mary ja Otto von Wahli lapselapsed, poeg Otto pojad Henning ja Otto von Wahl koos abikaasa Reinhildiga ning tütre Nora poeg Hans Schoberi kutsus pargi avamisele Pille Kulla. Ta rääkis – mõte tekkis sellest, et mõisaproua Mary von Wahl armastas väga loodust ning oli koos abikaasa Otto von Wahliga Anija mõisaparki täiustanud ja laiendanud.
„2004. aastal astus mõisa sisse Eestis ringsõidul olnud Henning von Wahl koos abikaasa ja pojaga. Hiljem saatis ta meile mõned perekonnafotod. Sellest ajast on mul tema meiliaadress,“ ütles Pille Kulla.
Mõne kuu eest kirjutas ta Henning von Wahlile ja ka Anija eelmiste mõisnike, Ungern-Sternbergide järeltulijatele. Mõlemad vastasid, Ungern-Sternbergid Eestisse sõita ei saanud.
Von Wahlid tulid Anijale möödunud reedel ning lahkusid esmaspäeva hommikul. Nende soov oli ööbida oma vanavanemate kodus, neile valmistati mõisas ette kaks tuba. Pille Kulla tutvustas külalistele ümbruskonda – viis Kehrasse, Kaunissaare veehoidla juurde, Olaf Schmeidti Matsi talu dendraariumisse ning ka Raasiku kirikusse, kus nende vanemad olid ristitud. Von Wahle võõrustas kohalik põllumees Ago Pärnamäe ning jahimehed Ülo Hõrrak ja Tiit Tammaru – ka von Wahlid on jahimehed.
Sellest, mida rääkisid von Wahlid oma vanemate ja vanavanemate meenutustest Anija kohta, kirjutame järgmises Sõnumitoojas.





