Anija mõis osales külastusmängus esimest korda, Aruküla on osalenud pea igal aastal, vahele jäi vaid mullu.
Möödunud nädalavahetusel, 21. ja 22. juulil sai avalöögi igasuvine külastusmäng „Unustatud mõisad”. Eesti Mõisakoolide Ühenduse korraldatavas projektis osalevad Harjumaalt tänavu 7 mõisa – lisaks Anija ja Aruküla mõisale Atla, Kumna, Ravila, Vasalemma ja Vääna mõis. Üle Eesti osaleb 27 mõisa.
Külastuspäevi on seekord neli, järgmisel korral on mõisad avatud 4. ja 18. augustil. Osalev mõis peab pakkuma kohvikut ja ekskursioone. Ülejäänud programmi saab võõrustaja ise välja mõelda, et oma mõisa paremini tutvustada. Külastusmängust osavõtjad saavad esimesest külastatavast mõisast osalejaraamatu, millesse koguvad külastuspäevadel mõisatest templeid. Vähemalt 6 mõisa külastanute vahel loositakse välja kutseid sügisel Kiltsi mõisas toimuvale lõpupeole.
Aruküla mõisas fotosein
Arukülas võtsid külastusmängul osalejaid vastu mõisas tegutseva waldorfkooli 8. klassi õpilased. Väga menukas oli fotosein, mis tehtud Aruküla mõisa viimase omaniku, ratsaväekindral Peter von Baranoffi ja tema abikaasa Olga pildist. Fotoseina valmistasid waldorfkooli lapsevanemad Eve Laur ja Urmas Alas.
Autor Eve Laur kirjutas oma kunstiteemalisel kodulehel, et fotoseina valmistamiseks oli tal vaja vineeri, Villa Akva välisseinavärvi ja maalrirulli. Ta lisas, et proovis esialgu maalida pintsliga, kuid ei jäänud tulemusega rahule ning võttis appi maalrirulli. Pintsliga tegi kastaniõied pildi ülaosas, natuke rohtu ning kindralihärra peenemad detailid. Seina saagis ja kruvis kokku Urmas Alas.
Aruküla waldorfkooli tegevjuht Kerti Pellmas ütles, et fotosein oli külastusmängu ajal õues mõisa ees, kui tuli vihma, toodi sisse: „Sein jääb koolile kingituseks, saame seda kasutada nii augustis järgmistel külastuspäevadel kui edaspidigi.”
Ta rääkis, et mõisamängude korraldamisel oli väga suur abi kooliõpilastest: „Meie kaheksandikud otsisid välja foto Baranoffidest, tegid kohvikut ja ekskursioone, milleks õppisid enne hoolega mõisa ajalugu. Neid, kes tulid paaridena, innustasid nad fotoseina ees pilti tegema.”
Külastusmängu esimesel päeval oli mõisas EV 100 pühendatud klarnetikontsert, klarnetil Tõnu Kalm, klaveril Märten Karm.
Kerti Pellmas sõnas, et augustis külastuspäevadel midagi suuremat plaanis pole, kuid mõisa tasub vaatama tulla ikka, et kuulda ajaloost ning teha fotoseina ees pilti: „Kindlasti on isegi kohalikke, kel pole seni olnud põhjust mõisa sisse piiluda. Nüüd on seda võimalik teha isegi giidiga.”
Külalisi käis Aruküla mõisas esimese kahe päevaga umbes 60.
Anija mõisas kirjandusloengud
Anija mõis, külastusmängu debütandina meelitas osalejaid kahe kirjandusloenguga. Elle-Mari Talivee Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest rääkis teemal „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”. Samal kuupäeval, 160 aastat tagasi 21. juulil Anija mehed Eduard Vilde romaanis selle teekonna ette võtsidki.
Ettekandja sõnas, et tegu on linnaromaaniga, kuid 1858. aastal toimunud Anija talumeeste peksmist Tallinnas Viru väravate ees on romaani oluline pöördepunkt.
Teise loengu pidas Annika Heinsalu Tallinna Kirjanduskeskusest. Ta kõneles Anton Hansen Tammsaarest ja Koitjärvest ehk paikadest, mis kirjanikku inspireerisid.
“Kõrboja peremees” on kirjutatud Birkenruh’ suvemõisas. Tammsaare sai ainestikku ka Koitjärvelt, kus ta Oru talus metsavahist venna juures aastaid tervist parandas.
Samad ettekanded olid tänavu märtsis ka Kehra jaamahoones, kui MTÜ Kehra Raudteejaam korraldas Kehra ajalookonverentsi „Meie kodukant rahvaluules ja ilukirjanduses”.
Igal täistunnil olid mõisas ekskursioonid, välikohvikut tuli pidama Manoly Kohvituba, mõisa püsikohvik Inn-Amorata oli nädalavahetusel ajutiselt suletud.
Anija mõisa arendusjuht Janne Kallakmaa ütles, et külastuspäevad olid väga rahvarohked – 300 külalist „Unustatud mõisate” raames ning lisaks sadakond uudistajat tulid läbi seoses Avatud Talude Päevaga.