Ani­ja ja Aru­kü­la mõis ava­sid uk­sed „Unus­ta­tud mõi­sa­te” kü­las­tus­män­gus

1851
Aruküla mõisasse fotoseina teinud URMAS ALAS ja EVE LAUR kehastavad mõisnikku Peter von Baranoffi ja tema abikaasat Olgat.

Ani­ja mõis osa­les kü­las­tus­män­gus esi­mest kor­da, Aru­kü­la on osa­le­nud pea igal aas­tal, va­he­le jäi vaid mul­lu.

Möö­du­nud nä­da­la­va­he­tu­sel, 21. ja 22. juu­lil sai ava­löö­gi iga­su­vi­ne kü­las­tus­mäng „Unus­ta­tud mõi­sad”. Ees­ti Mõi­sa­koo­li­de Ühen­du­se kor­ral­da­ta­vas pro­jek­tis osa­le­vad Har­ju­maalt tä­na­vu 7 mõi­sa – li­saks Ani­ja ja Aru­kü­la mõi­sa­le At­la, Kum­na, Ra­vi­la, Va­sa­lem­ma ja Vää­na mõis. Üle Ees­ti osa­leb 27 mõi­sa.

Kü­las­tus­päe­vi on see­kord ne­li, järg­mi­sel kor­ral on mõi­sad ava­tud 4. ja 18. au­gus­til. Osa­lev mõis peab pak­ku­ma koh­vi­kut ja eks­kur­sioo­ne. Üle­jää­nud prog­ram­mi saab võõ­rus­ta­ja ise väl­ja mõel­da, et oma mõi­sa pa­re­mi­ni tut­vus­ta­da. Kü­las­tus­män­gust osa­võt­jad saa­vad esi­me­sest kü­las­ta­ta­vast mõi­sast osa­le­ja­raa­ma­tu, mil­les­se ko­gu­vad kü­las­tus­päe­va­del mõi­sa­test temp­leid. Vä­he­malt 6 mõi­sa kü­las­ta­nu­te va­hel loo­si­tak­se väl­ja kut­seid sü­gi­sel Kilt­si mõi­sas toi­mu­va­le lõ­pu­peo­le.

Aru­kü­la mõi­sas fo­to­sein
Aru­kü­las võt­sid kü­las­tus­män­gul osa­le­jaid vas­tu mõi­sas te­gut­se­va wal­dorf­koo­li 8. klas­si õpi­la­sed. Vä­ga me­nu­kas oli fo­to­sein, mis teh­tud Aru­kü­la mõi­sa vii­ma­se oma­ni­ku, rat­sa­väe­kind­ral Pe­ter von Ba­ra­nof­fi ja te­ma abi­kaa­sa Ol­ga pil­dist. Fo­to­sei­na val­mis­ta­sid wal­dorf­koo­li lap­se­va­ne­mad Eve Laur ja Ur­mas Alas.

Au­tor Eve Laur kir­ju­tas oma kuns­ti­tee­ma­li­sel ko­du­le­hel, et fo­to­sei­na val­mis­ta­mi­seks oli tal va­ja vi­nee­ri, Vil­la Ak­va vä­lis­sei­na­vär­vi ja maal­ri­rul­li. Ta li­sas, et proo­vis esial­gu maa­li­da pints­li­ga, kuid ei jää­nud tu­le­mu­se­ga ra­hu­le ning võt­tis ap­pi maal­ri­rul­li. Pints­li­ga te­gi kas­ta­niõied pil­di üla­osas, na­tu­ke roh­tu ning kind­ra­li­här­ra pee­ne­mad de­tai­lid. Sei­na saa­gis ja kru­vis kok­ku Ur­mas Alas.

Aru­kü­la wal­dorf­koo­li te­gev­juht Ker­ti Pell­mas üt­les, et fo­to­sein oli kü­las­tus­män­gu ajal õues mõi­sa ees, kui tu­li vih­ma, too­di sis­se: „Sein jääb koo­li­le kin­gi­tu­seks, saa­me se­da ka­su­ta­da nii au­gus­tis järg­mis­tel kü­las­tus­päe­va­del kui edas­pi­di­gi.”

Ta rää­kis, et mõi­sa­män­gu­de kor­ral­da­mi­sel oli vä­ga suur abi koo­liõ­pi­las­test: „Meie ka­hek­san­di­kud ot­si­sid väl­ja fo­to Ba­ra­nof­fi­dest, te­gid koh­vi­kut ja eks­kur­sioo­ne, mil­leks õp­pi­sid en­ne hoo­le­ga mõi­sa aja­lu­gu. Neid, kes tu­lid paa­ri­de­na, in­nus­ta­sid nad fo­to­sei­na ees pil­ti te­ge­ma.”

Kü­las­tus­män­gu esi­me­sel päe­val oli mõi­sas EV 100 pü­hen­da­tud klar­ne­ti­kont­sert, klar­ne­til Tõ­nu Kalm, kla­ve­ril Mär­ten Karm.

Ker­ti Pell­mas sõ­nas, et au­gus­tis kü­las­tus­päe­va­del mi­da­gi suu­re­mat plaa­nis po­le, kuid mõi­sa ta­sub vaa­ta­ma tul­la ik­ka, et kuul­da aja­loost ning te­ha fo­to­sei­na ees pil­ti: „Kind­las­ti on ise­gi ko­ha­lik­ke, kel po­le se­ni ol­nud põh­just mõi­sa sis­se pii­lu­da. Nüüd on se­da või­ma­lik te­ha ise­gi gii­di­ga.”
Kü­la­li­si käis Aru­kü­la mõi­sas esi­me­se ka­he päe­va­ga um­bes 60.

Ani­ja mõi­sas kir­jan­dus­loen­gud
Ani­ja mõis, kü­las­tus­män­gu de­bü­tan­di­na mee­li­tas osa­le­jaid ka­he kir­jan­dus­loen­gu­ga. El­le-Ma­ri Ta­li­vee Un­de­ri ja Tug­la­se Kir­jan­dus­kes­ku­sest rää­kis tee­mal „Kui Ani­ja me­hed Tal­lin­nas käi­sid”. Sa­mal kuu­päe­val, 160 aas­tat ta­ga­si 21. juu­lil Ani­ja me­hed Eduard Vil­de ro­maa­nis sel­le tee­kon­na et­te võt­sid­ki.

Ettekandja sõnas, et tegu on linnaromaaniga, kuid 1858. aastal toimunud Anija talumeeste peksmist Tallinnas Viru väravate ees on romaani oluline pöördepunkt.

Tei­se loen­gu pi­das An­ni­ka Hein­sa­lu Tal­lin­na Kir­jan­dus­kes­ku­sest. Ta kõ­ne­les An­ton Han­sen Tamm­saa­rest ja Koit­jär­vest ehk pai­ka­dest, mis kir­ja­nik­ku ins­pi­ree­ri­sid.

“Kõrboja peremees” on kirjutatud Birkenruh’ suvemõisas. Tammsaare sai ainestikku ka Koitjärvelt, kus ta Oru talus metsavahist venna juures aastaid tervist parandas.

Sa­mad et­te­kan­ded olid tä­na­vu märt­sis ka Keh­ra jaa­ma­hoo­nes, kui MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam kor­ral­das Keh­ra aja­loo­kon­ve­rent­si „Meie ko­du­kant rah­va­luu­les ja ilu­kir­jan­du­ses”.

Igal täis­tun­nil olid mõi­sas eks­kur­sioo­nid, vä­li­koh­vi­kut tu­li pi­da­ma Ma­no­ly Koh­vi­tu­ba, mõi­sa pü­si­koh­vik In­n-A­mo­ra­ta oli nä­da­la­va­he­tu­sel aju­ti­selt su­le­tud.

Ani­ja mõi­sa aren­dus­juht Jan­ne Kal­lak­maa üt­les, et kü­las­tus­päe­vad olid vä­ga rah­va­roh­ked – 300 kü­la­list „Unus­ta­tud mõi­sa­te” raa­mes ning li­saks sa­da­kond uu­dis­ta­jat tu­lid lä­bi seoses Ava­tud Ta­lu­de Päe­vaga.

Eelmine artikkelHara noortele purjetajatele LHV sarjas 2 karikat
Järgmine artikkelSõnumitoojas 25. juulil