AND­RES KAAR­MANN: „Lok­sa ei saa enam ük­si hak­ka­ma.“

Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge AND­RES KAAR­MANN, kir­ju­ta­si­te Fa­ce­boo­kis, et Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn on oma aja­loo ning asu­ko­ha­ga loo­gi­li­ne ter­vik. Kas hää­le­tak­si­te rah­va­hää­le­tu­sel ka­he oma­va­lit­su­se liit­mi­se poolt?
„Jah, kind­las­ti. Kuu­sa­lu val­la pal­ju­de­le ela­ni­ke­le on Lok­sa tõm­be­kes­kus – siin käiak­se tööl, koo­lis ja tar­bi­tak­se tee­nu­seid. Oma­va­lit­sus­te ühi­ne­mi­sed, mis on va­rem toi­mu­nud, näi­ta­vad, et töö­le saa­vad kom­pe­tent­sed amet­ni­kud, pa­ran­da­tak­se ko­ha­li­ke tee­nus­te kva­li­tee­ti, suu­re­neb ra­ha­li­ne või­me­kus. Ta­han, et ühi­ne­mi­ne muu­daks sel­le piir­kon­na ava­tu­maks ja või­ma­lu­sed suu­re­maks: kul­tuu­ris, spor­dis, ter­vis­hoius, sot­siaal­vald­kon­nas, töö­hõi­ves ja kõi­ges seon­du­vas, mis siin­set elu ela­mis­väär­se­maks muu­da­vad.
Lok­sa ei suu­da am­mu enam ise oma üle­san­ne­te­ga hak­ka­ma saa­da. Igal aas­tal an­tak­se sel­lis­te­le mit­te toi­me­tu­le­va­te­le oma­va­lit­sus­te­le rii­giee­lar­vest li­sa­ra­ha, et ela­ni­kud saak­sid mi­ni­maal­sed nõu­tud tee­nu­sed kät­te. Vii­mas­tel aas­ta­tel on Lok­sa ol­nud Har­ju­maal kõi­ge suu­rem toe­tu­se­saa­ja. Har­jus saab sel­list toe­tust 5-6 oma­va­lit­sust. Tä­na­vu on Lok­sa nii-öel­da puu­du­jääk peaae­gu 400 000 eu­rot, mis rii­giee­lar­vest ta­san­da­tak­se.  Ei saa Kuu­sa­lu vald toe­tust ega Vi­hu­la vald, nad saa­vad ra­ha­li­selt ise hak­ka­ma. Üle 10 aas­ta ta­ga­si kir­ju­tas üks fi­nants­vald­kon­na üliõ­pi­la­ne, et Lok­sa po­le klas­si­ka­li­ses mõt­tes oma­va­lit­sus, vaid liht­salt rii­gi tah­te el­lu­vii­ja. Kui Lok­salt rii­gi ta­san­dus­fon­di sum­ma ära võt­ta, jääks linn tõ­si­ses­se hät­ta.
Kah­ju on vaa­da­ta, kui­das ühed oma­va­lit­su­sed are­ne­vad kii­res­ti, Lok­sa aeg­la­se­malt. Lok­sal ja­ga­vad lin­na­ju­hid igal aas­tal üks­tei­se­le tä­nu­kir­ja­sid ja au­ko­da­ni­ku tiit­leid suu­re­pä­ra­se töö, hin­da­ma­tu pa­nu­se eest Lok­sa aren­gus­se. En­da töö­või­tu­deks kir­ju­ta­tak­se pea­mi­selt as­ju, mil­le­ga on hak­ka­ma saa­nud et­te­võt­jad või vä­ga po­le sõl­tu­nud lin­na­va­lit­su­se te­ge­vu­sest.“
Ole­te ol­nud Lok­sa lin­na­pea aas­ta­tel 2005-2006, vo­li­ko­gu esi­mees 2002-2003, va­rem töö­ta­nud Lok­sa ku­na­gi­ses mu­nit­si­paa­let­te­võt­tes Me­re, tun­ne­te pal­ju­sid lin­nae­la­nik­ke. Kui­das hin­da­te, kas Kuu­sa­lu vald peaks Lok­sat kart­ma?
„Miks peaks üld­se ke­da­gi kart­ma, kas tä­na on Lok­sa lin­na üm­ber okast­raa­dist aed, et ke­da­gi sis­se ega väl­ja ei las­ta? Lok­sal kui me­reäär­sel lin­nal on po­tent­siaa­li vä­ga pal­ju. Lok­sal on tä­nu riik­li­ke­le in­ves­tee­rin­gu­te­le pä­ris pal­ju kor­da teh­tud – vee- ja ka­na­li­sat­sioo­ni­ma­jan­dus, las­teaed re­no­vee­ri­tud. Lae­va­te­ha­sel on uued oma­ni­kud, uue ter­vi­se­kes­ku­se ra­ja­mi­ne on päe­va­kor­ras.“
Ne­li aas­tat ta­ga­si ko­ha­li­kel va­li­mis­tel oli­te Lok­sa IR­Li va­li­mis­ni­me­kir­ja esin­da­ja, ni­me­ki­ri sai lin­na­vo­li­ko­gus­se 4 koh­ta, 11 koh­ta on Kes­ke­ra­kon­nal. Re­for­mie­ra­kond ja sot­siaal­de­mok­raa­did vii­mas­tel va­li­mis­tel ei osa­le­nud. IRL ei te­gut­se vo­li­ko­gus tu­ge­va opo­sit­sioo­ni­na. Miks on nii ku­ju­ne­nud?
„See oli roh­kem ko­hu­se­tun­dest, et lok­sa­la­sed saaks vä­he­malt va­li­da. Lok­sal liht­salt on nii, et Kes­ke­ra­kon­na ai­nu­või­mu te­ge­vu­se tu­le­mu­se­na on vä­he­sed­ki po­lii­ti­li­selt ak­tiiv­sed ini­me­sed vaik­selt taan­du­nud. Olu­kord on sel­li­ne, et üks ini­me­ne omab Lok­sal ai­nu­või­mu. Kui kel­le­ga­gi ar­ves­ta­ma ega komp­ro­mis­si ot­si­ma ei pea, siis sel­li­seks see olu­kord ku­ju­neb.
Lok­sa va­jab värs­keid ideid ja uu­si ini­me­si. Vii­ma­sed viis­teist aas­tat on ju ol­nud sel­gelt nä­ha, et po­lii­ti­li­selt tei­si­ti mõt­le­ja­te­le on keh­tes­ta­tud null­to­le­rants. Ini­me­si kas mee­li­ta­tak­se en­da poo­le tu­le­ma või siis hal­vus­ta­tak­se ja muu­de­tak­se lin­na as­ja­des kaa­sa­rää­ki­mi­ne eba­meel­di­vaks. See on te­ge­li­kult põh­jus, miks pal­jud as­ja­li­kud ini­me­sed, kel­lel on mõt­teid-ideid ja ol­nud taht­mist, liht­salt ei ta­ha­gi enam sel­le as­ja­ga te­ge­le­da. IR­Li ni­me­kir­ja oleks ne­li aas­tat ta­ga­si saa­nud pal­ju pi­ke­ma, aga oli neid, kes esial­gu lu­ba­sid, kuid loo­bu­sid kan­di­dee­ri­mi­sest.“
Ka IR­Li ni­me­kir­ja osad liik­med on hää­le­ta­nud Lok­sa vo­li­ko­gus Kuu­sa­lu­ga ühi­ne­mi­se vas­tu või õi­ge­mi­ni pool­da­nud, et Lok­sa saab ise hak­ka­ma?
„IR­Li ni­me­kir­ja liik­med hää­le­ta­vad Lok­sa vo­li­ko­gus oma sü­da­me­tun­nis­tu­se jär­gi. Olen ko­ha­peal vä­ga pal­ju kuul­nud jut­tu, et miks peaks Lok­sa lii­tu­ma või ühen­da­ta­ma, et kõik kri­tee­riu­mid on täi­de­tud, linn saab iseen­da­ga häs­ti hak­ka­ma. Ei ole ju nii. Võib-ol­la tões­ti oma too­li­dest ka­he käe­ga kin­ni hoid­vad lin­na­ju­hid rää­gi­vad ini­mes­te­le tõtt, aga kind­las­ti mit­te ko­gu tõ­de. Kui ik­ka pi­de­valt kor­ra­tak­se, et Lok­sa saab ise hak­ka­ma, siis usu­tak­se­gi.
Nüüd, kui Kes­ke­ra­kond on va­ba­rii­gi va­lit­su­ses, on kuul­da ko­ha­li­ke po­lii­ti­ku­te kõ­vast lo­bist, et Lok­sat ei peaks ik­ka ühen­da­ma Kuu­sa­lu­ga. Need Lok­sa kes­ke­ra­kond­la­sed, kel­le­ga olen rää­ki­nud, on küll ol­nud pä­ris ene­se­kind­lad, et Lok­sat ja Kuu­sa­lut kok­ku ei pan­da. Võib-ol­la sel­le­pä­rast Lok­sa lin­na­ju­hid on­gi nii kül­ma kõ­hu­ga neid ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si võt­nud ja se­da sõud tei­nud. Ma ei ku­ju­ta et­te, et kui sel­li­ne erand tões­ti te­hak­se, siis mi­da ar­va­vad tei­sed oma­va­lit­su­sed, kes saa­vad en­da­ga ise hak­ka­ma, kuid ik­ka­gi lii­de­tak­se? Või mis sel­le hal­dus­re­for­mi mõ­te siis üld­se on?
Saan aru, et näi­teks saa­red soo­vi­vad saa­da eran­dit, aga mis oleks Lok­sa pu­hul õi­gus­tus? Jü­ri Ra­ta­sel ja Mih­hail Kor­bil tu­leb sel­li­sel ju­hul kõ­vas­ti kaa­me­ra­te ees kü­si­mus­te­le vas­ta­ta. Ei saa vä­lis­ta­da üld­se suu­re­mat lu­me­pal­lie­fek­ti, kus sel­li­se print­sii­bi­tu ot­su­se pea­le ka pal­jud tei­sed oma­va­lit­su­sed hak­ka­vad eran­deid nõud­ma.“
Kas Lok­sa ini­me­sed peak­sid kart­ma Kuu­sa­lu­ga ühen­da­mist?
„Kurb, kuid see on pa­ra­ta­ma­tu, et või­ma­li­ku ühi­ne­mi­se juur­de le­vi­ta­tak­se hir­mu­jut­te. Et küll pan­daks kin­ni muu­si­ka­kool, las­taks uju­la veest tüh­jaks, ve­ne­keel­se­te pe­re­de lap­sed ei saaks enam ema­kee­les õp­pi­da. Sa­mas mul­le meel­diks see, kui ha­ri­dus- ja muid asu­tu­si vii­daks tu­le­vi­kus ühi­se hal­da­mi­se ja juh­ti­mi­se al­la.
Kunst­li­kult proo­vi­me oma­va­lit­sus­te va­he­le ik­ka pii­re ve­da­da. Kas kõik ai­nult sel­le ni­mel, et paa­ril ini­me­sel on häs­ti­ta­sus­ta­tud töö­koh­ta jät­ku­valt va­ja? Või tu­leks mõ­ne­le ini­me­se­le mu­nit­si­paal­pen­sion mää­ra­ta, et nad elu ei pi­dur­daks?“
Teie kan­di­dee­ri­si­te hoo­pis Kuu­sa­lu vo­li­ko­gus­se, kus IRL on sa­mu­ti opo­sit­sioo­nis. IRL hei­dab val­la­juh­ti­de­le et­te, et Kuu­sa­lu vald ja Lok­sa linn ei pi­da­nud ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si.
„Olin Lok­sast vä­si­nud. Eel­mi­sel va­li­mis­pe­rioo­dil olin Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gus ai­nus opo­sit­sio­näär, üle­jää­nud 14 olid Kes­ke­ra­kon­na ni­me­kir­jast. Kui prob­lee­mi­dest rää­ki­sin, kee­gi kaa­sa ei kõ­ne­le­nud. Kuu­sa­lus käi­vad koo­lis mu lap­sed, soo­vi­sin roh­kem sin­na ae­ga pa­nus­ta­da.
Mis puu­du­tab või­ma­lik­ke ühi­ne­mis­lä­bi­rää­ki­mi­si Lok­sa lin­na­ga, siis ole­me koos mõt­te­kaas­las­te­ga sei­su­ko­hal, et Kuu­sa­lu val­la­ju­hid olek­sid või­nud roh­kem ol­la ava­tu­mad. Aga sel­ge, et kui Lok­sa ei ta­ha laua ta­ha is­tu­da, ei saa­nud­ki mi­da­gi te­ha. Ühed is­tu­vad oma ka­bi­ne­tis, tei­sed 20 ki­lo­meet­rit ee­mal, oma­va­hel aru pi­da­da ei soo­vi­tud. Va­ba­taht­li­ku ühi­ne­mi­se kor­ral oleks riik maks­nud ühi­ne­mis­toe­tust, saa­ma­ta jää­nud 800 000 eu­rost on kah­ju. Lin­na- ja val­lae­la­ni­kud peaks ot­sus­ta­ja­tel nöö­bist kin­ni võt­ma ja kü­si­ma ot­se, mis män­ge te män­gi­te?“
Mi­da ole­te pä­rast Lok­sal lin­na­pea ame­ti­ko­halt lah­ku­mist tei­nud?   
„Töö­ta­sin kait­se­mi­nis­tee­riu­mis, siis ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mis. Pä­rast vii­ma­seid va­li­mi­si olin Viim­sis val­la­va­nem ja abi­val­la­va­nem, prae­gu töö­tan Sauel abi­lin­na­pea­na.
Mi­na järg­mi­sel pe­rioo­dil enam siin­ses po­lii­ti­kas ak­tiiv­selt kaa­sa ei löö, ee­lo­le­va­tel va­li­mis­tel ei kan­di­dee­ri. See oli ras­ke ot­sus, kuid olen Lok­sa ja Kuu­sa­lu vo­li­ko­gu­des ol­nud kok­ku li­gi 18 aas­tat, ta­han vei­di hin­ge tõm­ma­ta. Se­da enam, et põ­hiaur lä­heb nüüd Saue­le, kuid kind­las­ti ai­tan nõu ja jõu­ga kaa­sa IR­Li te­ge­mis­te­le, sest meil on siin vä­ga tub­li­sid ini­me­si ja jär­je­pi­de­vus ko­ha­li­ke as­ja­de aja­mi­sel. Kuu­sa­lu val­las ole­me va­li­mis­lii­du jä­rel suu­rim jõud vo­li­ko­gus ja Lok­sal Kes­ke­ra­kon­na kõr­val ai­nus ni­me­ki­ri.
Te­ge­len Saue abi­lin­na­pea töö kõr­valt ka ühi­ne­va­te Saue lin­na ning Saue, Ker­nu ja Nis­si val­la IR­Li va­li­mis­ni­me­kir­ja kok­ku­pa­ne­ku ning eest­ve­da­mi­se­ga. Ter­ri­too­riu­milt tu­leb see suur ja rah­vaar­vult Viim­si­ga võrd­väär­ne oma­va­lit­sus, on vä­ga hu­vi­tav ja am­bit­sioo­ni­kas et­te­võt­mi­ne.“
Lok­sal ole­te aas­taid lä­bi vii­nud mä­lu­män­gu­sar­ja. Kas sel­le­ga jät­ka­te?
„Va­bad het­ked vee­dan pe­re­ga ik­ka Lok­sal, kui­gi iga päev siit töö­le sõi­ta oleks kau­ge. Mä­lu­mäng on hea ho­bi ja mee­le­la­hu­tus en­da­le ja män­gi­ja­te­le. Li­saks Lok­sa­le kor­ral­dan kol­man­dat hooae­ga mä­lu­män­gu Viim­si val­las, alus­ta­si­me ka Sauel. Lok­sal on kor­ral­da­ja­d vä­ga hea selts­kond ja rõõ­mu teeb, et iga aas­ta­ga on osa­le­va­te võist­kon­da­de arv kas­va­nud. Äs­ja lõp­pe­nud sar­jas oli 23 võist­kon­da. Kui abi­li­si ka edas­pi­di on, siis usun, et jät­ka­me mä­lu­män­gu­ga.“