Eelmisel nädalal kuulutati välja Harjumaa lairiba-interneti projekt DigiMaa. Projekt, mida juhib Harjumaa Omavalitsuste Liit, hõlmab maakonna kõiki omavalitsusi ning selle raames viiakse soovijaile kogu Harjumaal majja valguskaabel, mille abil saab ülikiire ja kvaliteetse internetiühenduse ning tele-, telefoni- ja muud kaasaegsed lisateenused.
DigiMaa projekti käigus selgitatakse välja elanike ja ettevõtete vajadused tänapäevase lairibaühenduse järele ning planeeritakse turutõrke piirkondades tuua valguskaabel riigi ehitatud baasvõrkudest majadesse. Riigieelarvest on lubatud lairibaühenduste loomiseks järgmisel kahel aastal kokku 20 miljonit eurot toetust. DigiMaa projektijuhi, lairibaeksperdi Olav Harjo hinnangul jätkub sellest kiirematele ehk kolmele-neljale maakonnale. Pärnumaal on tema kaasabil käivitatud sarnane projekt DigiTee, Harju on teine maakond, kes lairibaprojektiga alustab.
„Andmeedastuse vajadust praegu ja tulevikus suudab rahuldada ainult valguskaabliühendus. DigiMaa aitab sellega liituda ning saada kõikidel Harjumaa kodudel ja ettevõtetel osa teenustest, mida sideettevõtjad pakuvad praegu üksnes kortermajades või ärihoonetes, mujal küsivad sellega liitumise eest tuhandeid eurosid,“ selgitas ta.
Küsitlus käib
DigiMaa projektis osalevad Harjumaa kõik vallad ja linnad ning Tallinna Pirita linnaosa. HOL valis lairibaühenduste ettevalmistustööde läbiviijaks Olav Harjole kuuluva OÜ Topest. Projekt kestab 1. aprillist 31. augustini ning HOL eraldas selleks reservfondist 90 000 eurot.
Eelmisest nädalast on avatud Harjumaa-projekti koduleht digimaa.ee. Seal on ülevaade, mis on lairibaühendus ja milleks seda vaja, mis on DigiMaa, kes selles osalevad, vastused korduma kippuvatele küsimustele ning ka küsitlus.
„Küsitluse eesmärk on välja selgitada Harjumaa elanike, ettevõtete ja asutuste vajadus valguskaablil põhineva kiire interneti järele,“ sõnas Olav Harjo.
Kaheosalises küsitluses on kaart, kuhu tuleks märkida, millisele aadressile lairibaühendust soovitakse. Teises osas palutakse vastata, milliste teenuste jaoks kiiret internetiühendust soovitakse ning kui suur võiks olla lairibaühendusega liitumistasu. Projektijuht märkis, et küsitlusele vastamine ei too kaasa kohustust loodava DigiMaa võrguga liituda: „Et hakata lairibavõrke planeerima, on meil vaja teada, kuhu seda soovitakse. Anija vallast on andmeid juba kogutud ja need saame ka meie andmebaasi lisada, aga on parem, kui inimesed ise end kirja panevad, siis on kindel, et keegi ei jää välja. Soovitage kindlasti seda ka oma naabritele.“
Pärnumaal lepiti DigiTee projekti käivitades kokku, et lairibaühendusega liitumise tasu ei tohi ületada 300 eurot. Harjumaal otsustati küsida kiire interneti soovijailt, kui palju nad on nõus selle eest maksma.
„Kui ikka enamus ütlevad, et üle 100 euro maksma pole nad nõus, siis ei tohi see kallim olla. Liitumistasu osa kogu investeeringust ei ole niivõrd suur, seega pole väga suurt vahet, kas see on 200 või 300 eurot. Pigem peaks liitumistasu olema just nii suur, et inimesed on võimelised ja nõus maksma ega loobuks selle tõttu valguskaablist,“ rääkis Olav Harjo.
Lairibaekspert tõdes, et inimesed ei oska veel väga teha vahet vaskkaablil, õhu kaudu levival ja lairiba internetil. Seda, miks on lairibaühendus vajalik, hakatakse selgitama ajalehtede kaudu, peale selle on kavas otsepostitused ning niinimetatud digituurid ehk rahvakoosolekud, neid on igas vallas plaan korraldada vähemalt üks, koosolekud toimuvad mais-juunis.
„Küsitluste vastused loodame saada jaanipäevaks – et teada, kuhu on vaja hakata lairibaühendusi rajama. Sel juhul saame juulis-augustis võrke planeerida ning septembriks oleks projekt ettevalmistatud ning saaks hakata raha taotlema,“ lausus projektijuht.
Kui palju peaks ühes piirkonnas olema soovijaid, et sinna hakataks valguskaableid vedama, ei osanud ta öelda: „Praegu ei tea me veel, kui palju Harjumaal on üldse internetiühendusi ning puuduvad tehnilise järelevalve andmed. Kuid Pärnumaal ei jäänud praegu ükski soovija välja – planeeringu järgi peaksid nad kõik lairibaühenduse saama. On selge, et mida rohkem on ühes külas soovijaid, seda kindlamini küla kiire interneti saab.“
Võrkude ehitamine algab 2018
Kui soovijate andmed koos ja võrgud planeeritud, hakatakse riigile koostama rahastamistaotlust. Seda teeb omavalitsuste moodustatud võrguettevõte, kas HOLile kuuluv osaühing, sihtasutus või MTÜ, kes võtab lairiba võrkude ehitamiseks pikaajalist laenu, ehitab võrgud välja ning jääb nende omanikuks.
Kui võrgud projekteeritud ning riigieelarvest antakse tuleval aastal toetust, algab lairibavõrkude ehitamine Harjumaal 2018. aastal. Kuna kõige kallim töö on kaevamine, püütakse maal võimalikult palju kaableid vedada õhu ehk olemasolevate elektriliinide kaudu.
Ühe aastaga Olav Harjo hinnangul lairibavõrku kogu Harjumaal välja ehitada ei jõua, ta oletas, et selleks kulub kaks aastat. Aastaks 2020 on kindlasti valmis, kinnitas ta.
„Soovitan kõigil praegu meie küsitlusele vastata ja avaldada soovi lairibaühenduse saamiseks. Hiljem ei ole enam lootust riigi toetusele ning siis tuleb liitumiskulud täies ulatuses endal kinni maksta,“ sõnas DigiMaa projektijuht.