Aegviidu tegi ühinemisläbirääkimiste ettepaneku Anija vallale, Loksa linn Kuusalu, Vihula, Kadrina, Haljala vallale

4172
Loksa linn vaatab lähivaldade poole – koos Kuusalu, Vihula, Kadrina ja Haljala vallaga moodustuks ligi 19 000 elanikuga omavalitsus.

Kuusalu vallale on Loksa ettepanek tingimuslik – kui vallamaja remont jääb jõusse, soovitakse poolt valda, kui remondist loobutakse, võiks liituda kogu vallaga.

Loksa linnavolikogu otsustas 20. jaanuaril algatada haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja teha ettepanek ühinemisläbirääkimiste alustamiseks, et luua ühist identiteeti hoidev, haldussuutlik, majanduslikult tugev, arenguvõimeline ja Lahemaa rahvuspargi eripära arvestav keskkonnahoidlik omavalitsusüksus. Ühinemisettepaneku said Kuusalu vald ning Lääne-Virumaa omavalitsused Vihula, Haljala ja Kadrina.
Kuusalu vallaga liitumise ettepanekule oli lisatud, et Kuusalu vallast soovitakse Lahemaa territooriumil paiknevaid külasid ja Kolga alevikku. Kui Kuusalu vald loobuks miljonieurosest laenust Kiius asuva Kuusalu vallamaja hoone remondiks, võiks toimuda ühinemine kogu omavalitsusega.
Loksa linnapea Värner Lootsmann kommenteeris, et Loksa linnavalitsus peab eelnõu algatajana majanduslikult mõistlikuks sellise omavalitsuse moodustumist, kus oleks tagatud nii nõutav elanike arv, finantsvõimekus, potentsiaalne arenguvõimelisus ja kogukonda ühendav keskkond: „Eesmärk  on  moodustada uus, haldussuutlik, ühisvalla elanike huvidest  kantud  ja  oma  ülesandeid edukalt täitev omavalitsusüksus. Eesti põhjarannik, kuhu kuuluvad Pärispea, Juminda, Käsmu ja Vergi poolsaared, on üks tervik. Selle tervikuga on tihedalt seotud olnud ka Kadrina kogukond — Vihasoo küla, Vihula vald ja osa Pala mõisa ümbrusest, mis praegu on Kuusalu valla ala, kuulusid Kadrina kihelkonna koosseisu. Siinsete inimeste identiteet on suuresti seotud loodusega, suurte metsade ja rannikuga, samas tugeva majanduspotentsiaaliga, mida pakuvad Loksa linn ja Kadrina vald.”
Linnapea lisas, et suur osa piirkonnast kuulub Lahemaa rahvusparki: „Loodus- ja kultuuriväärtuste kaitsmine, aga ka nende vahetus läheduses elamine on elanikkonna igapäevase elu loomulik osa. Samas rahvuspargi tingimustes elamine on seotud piirangute ja tingimustega, mille mõistlikule korraldusele on vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata.
Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman ütles, et möödunud nädala reede õhtuks polnud Loksa linnavolikogu otsus veel vallamajja jõudnud: „Tegu on tõsiste ettepanekutega. Kindlasti ei saa see otsus olema kiire ega kerge. Tahame Loksa linnavolikogu ettepanekuid vallaelanikega, tõenäoliselt külavanematega arutada . Kindlasti arutatakse ettepanekuid volikogu eelarvekomisjonis, kogukonnakomisjonis, arengukomisjonis ja miks mitte ka teistes komisjonides,  kes soovi  avaldavad.”
Ta lisas, et kindlasti on soov väiksema, mitteformaalse delegatsiooniga kohtuda kõigi ettepaneku teinud ja saanud omavalitsuste juhtidega, et saada aru, kui valmis ollakse taolist üsnagi pretsedenditut, suures ulatuses maakondade piire muutvat ettepanekut ellu viima hakata: „Samuti kaalume ettepanekut kehtiva Eesti halduskorralduse seaduse, aga ka haldusreformi seaduse, mis on veel küll eelnõu staadiumis, valguses. On tulemas töine ja põnev aeg.”
Kadrina vallavolikogu esimees Jaanus Reisner märkis, et nende seisukoht saab lähtuda Kuusalu vallavolikogu otsusest, kuna Loksa pole Kadrina piirinaaber: „Ettepaneku osas jääb küsitavaks siiski planeeritava omavalitsuse tulevane toimimine ehk meie hinnangul poleks tegu piirkonnale kõige optimaalsema lahendusega.”
Haljala vallavanem Leo Aadel lausus, et vallavalitsuses suhtutakse kõikidesse ettepanekutesse positiivselt: „Teadsime seda otsust ette oodata, mistõttu ei tulnud see üllatusena. Loodame kõikide ettepaneku saanud osapooltega lähiajal kohtuda ja positsioone kaardistada. Samuti võtame seadusest tulenevalt kaks kuud ettepanekut analüüsida ning vallavalitsuses ja volikogus seisukoht kujundada.”
Vihula vallavanem Annes Naan on Sõnumitoojale varem öelnud, et Vihula valla jaoks tähendab igasugune ühinemine finantsiliselt kaotust.

Aegviidu soovib ühineda Anija vallaga
Aegviidu vallavolikogu otsustas kolmapäeval, 20. jaanuaril teha Anija vallale ettepaneku haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks ehk kahe valla ühinemiseks.
Volikogu esimees Toomas Tõnise kinnitas, et volikogus eelnes sellele päris pikk diskussioon, kuid otsus oli üksmeelne – kõik 7 istungil osalenud volikoguliiget olid selle poolt.
Aegviidu vallal on 2 võimalust – kas ühineda Anija või Tapa vallaga. Toomas Tõnise sõnas, et volikogu lähtus otsuse tegemisel 2012. aasta rahvaküsitlusest – küsitlus tehti, kuna Anija vallavolikogu tegi Aegviidule ettepaneku alustada ühinemiskõnelusi.
„Kuigi tookord oli inimeste eelistus säilitada status quo ehk jätkata iseseisvalt, 5 korda rohkem inimesi eelistas ühinemise korral liituda Anija kui Tapaga,“ ütles volikogu esimees.
Ta lisas, et 3 aastat tagasi oli valdade ühinemisega seonduv kaootilisem ega tekitanud kindlustunnet: „Praegu on vabatahtliku liitumise boonused päris suured, eriti väikestele valdadele. Kuna meil on Anija vallaga kujunenud välja head koostööprojektid ja ilmselt need ka jätkuvad, näiteks kergliiklusteede või perearstikeskuste ühine arendamine, tundub liitumine loogiline.“
Aegviidu volikogu otsustas moodustada ühinemise läbirääkimisteks 5liikmelise komisjoni – volikogu liikmed Toomas Tõnise, Sven Luks ja Tanel Ader, vallavanem Riivo Noor ning veel üks vallavalitsuse esindaja.
„Lähiajal kohtume Anija valla haldusreformi komisjoniga, edaspidi hakkavad ilmselt tekkima alakomisjonid erinevate valdkondade jaoks,“ arvas Toomas Tõnise.
Ta märkis, et neile on tähtis, et Aegviitu jääksid ka pärast ühinemist haridusasutused, raamatukogu ja rahvamaja ning toetused kodanikeühendustele: „Meie kõige tähtsam eesmärk on Aegviidu kooli säilitamine põhikoolina.“
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ütles Aegviidu volikogu otsuse kohta: „Tore ja loogiline ettepanek. Meie oleme Aegviidu vallale kahel korral teinud ühinemisettepaneku, see peaks näitama Anija valla elanike arvamust. Geograafiliselt on Aegviidu vald väike tükike suure Anija valla sees. Meid ühendab Kõrvemaa.“
Kuigi hiljaaegu moodustati Anija vallas haldusreformi ajutine komisjon, tuleb ühinemisläbirääkimisteks Aegviiduga teha eraldi, kahe valla ühiskomisjon, mis hakkab analüüsima ühinemise plusse ja miinuseid, arutame läbi suuremad investeeringud ja muu olulise: „Kahe valla finantsilisi näitajaid oleme võrrelnud. Kuigi Aegviidu vald on Anijast nii territooriumilt kui elanike arvult palju väiksem, oleme tegelikult inimeste sissetulekuid ja liikumisi arvestades üsna sarnased.“

Eelmine artikkelKuusalu kooli ujujatele kaks medalit
Järgmine artikkelVeljo Tormise Kultuuriselts sai Eesti kooriühingu aastapreemia