Töötute arvu suurenemine iga päevaga on kahtlemata masendav.
Stabiilse elu alustalaks on rutiin – kohustused, vastutus ja nende kaudu enesekehtestamine. Kui nüüd üks kolmandik ööpäevast ehk töötegemisele kulunud aeg ühel hetkel vabaks anda, on kogu maailm pea peale pööratud.
Tööta jäänud inimese elu peaks olema sama täisväärtuslik kui kõigil teistel. On väga kerge langeda moodsa nimega haigusesse – depressiooni. Või haarata käsi alkoholi järele või minna tülli oma pereliikmetega, kelle abi ja toetust tegelikult kõige enam sel hetkel vajatakse.
Aga nii, nagu lubab väike laps endal jonnida oma emaga, nii elatakse ka ülekohtuselt tunduv olukord välja kõige lähedasemate peal. Psühholoogide vastuvõtule ei jaksa minna töötavgi inimene, rääkimata siis toetuste najal elavast töötust. Ja jäädaksegi oma murega üksi. Arvatakse, et ei olda enam vajalik. Tööl käimise võimaluse puudumisega võib tekkida tunne, et kaduma hakkab kippuma elu mõte. Kuid see ei ole nii.
On aeg olla arusaaja ja tugev. Majanduslik olukord, mis iga kuuenda meist põlvili on surunud, teeb seda ka paljude tööandjatega. Mitmete töölesoovijate CV-des võib leida sõnu „ettevõtte pankrot“ seal lahtris, kuhu tuleb kirjutada, miks eelnev töösuhe on lõppenud.
Igale mõõnale järgneb tõus. Mõõnad ongi selleks, et tuua inimesi maa peale ja anda neile aega analüüsida olnut. Tuletada inimkonnale meelde elu põhiväärtusi, milleks on inimlikkus, hoolivus, abivalmidus.
Purustades samal ajal ekslikult tekkinud liba-põhiväärtuseid nagu kasuahnus, sallimatus ja kadedus.
Tahan panna tööta jäänud või ka muidu pimedast ajast tingitud stressis olevatele inimestele südamele, et võtke aega iseendale. Ainus edasiviiv jõud on jaatus ehk positiivsus, oskus näha kõiges head ja olla avatud suhtleja. Tuleb võtta aega suhtlemiseks ja iseenda jaoks.
Kel on keldris suusad, nüüd lõpuks on aega suusatada. Või jalutada lihtsalt looduses. On aega külastada oma tuttavaid, sugulasi ja vanemaid või kutsuda nad endale külla.
Kuna õhtud on praegu pikad ja pimedad, on jõuluvana kingikott täis hindamatute väärtustega isetehtud kingitusi. Kui palju on võimalik saata korda ootamatult sülle langenud ajaga! Just nüüd on õige aeg tegeleda oma ammu unustusse vajunud hobidega –võib-olla on tolmu kogumas mõni pill, fotoaparaat, pintslid ja värvid, raamatud. Kui endal ei ole raamatuid, võiks minna raamatukokku.
Kui uskuda, et õnn ei peitu rahas, siis on vägagi võimalik elada õnnelikult ilma SPA-de, teatriskäikude ja muu tasuliste meelelahutuseta. Tuleb vaid endale selgeks teha, et see on ajutine. Nautige seda aega, mis teile on antud! Kes oskab näha mustade pilvede päikest, see ongi õnnelik inimene.
Soovin kõigile rahulikku Jõuluaega – eriti aga neile, kes minu mõtteid järgida võtavad. Te olete õigel teel ja kui veab, siis saate juba varsti lubada endale sinilillede tärkamise avastamisrõõmu ja kuulata esimeste kevadlindude tervituslaulu. Kui ei vea, siis kutsutakse teid ära kusagile tööle. Tagasi rutiini juurde, ilma milleta teil oli mingil hetkel isegi selline kummaline tunne, et elu on läbi.
