SULEV VALDMAA võitis kohtus Leesi Külaseltsi

2040

Harju maakohus mõistis SULEV VALDMAA kasuks MTÜlt kokku 8000 krooni.

Kuusalu vallas Leesi külas asuva Sulevi kinnistu omaniku Sulev Valdmaa ja MTÜ Leesi Külaselts joogiveega varustamise-teemaline vaidlus on jõudnud kohtulahendini.

Harju maakohus eesotsas kohtunik Aase Samelseljaga arutas vastastikku esitatud hagisid 26. oktoobril, kohtuotsuse avalikustas 2. detsembril.

Sulev Valdmaa taotles oma kinnistu veevarustuse taastamist, enda elamusse veemõõtja paigaldamist ja MTÜlt Leesi Külaselts vee puudumise tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist. Kuna külaselts taastas pärast kohtu ettepanekut sel kevadel Sulevi kinnistu veega varustamise ning septembris paigaldas veemõõdiku, selles osas hagi menetlemine lõpetati. Küll aga leidis kohus, et külaseltsil tuleb kinnistu omanikule hüvitada vee puudumise tõttu tekkinud kahjud ja saamata jäänud tulu.

Leesi Külaselts omakorda taotles vastuhagis Sulev Valdmaalt 2857-kroonise veearve tasumist. Kohus jättis külaseltsi hagi rahuldamata leides, et arves esitatud summa ei olnud põhjendatud.

Vesi keerati kinni
Sulev Valdmaa oli külaseltsiga eri meelt juba kogu möödunud aasta, sest ei nõustunud tasuma veevärgi liitumistasu. Ta on seisukohal, et liitumistasu ei saa küsida, kuna Sulevi kinnistu ja ka naaberkrundi veetrass on rajatud omanike endi kulul ning on vett tarbinud 2001. aastast.

Tüli tõusis suureks detsembri lõpus 2008. Siis oli Leesi külaseltsi veevärgi pumbamaja elektrisüsteemides avarii, pärast remonti teistele tarbijatele veevarustus taastati, Sulev Valdmaa veekraan jäeti kinni. Põhjendus oli liitumistasu maksmata jätmine.

Kuna Sulevi kinnistul asuvat suvilat kasutasid sel ajal turismifirma Baltcott vahendusel puhkajad, pidi Sulev Valdmaa tegema lisakulutusi, et neil oleks vett. Tema sõnul tuli tal vee puudumise tõttu järgmistele puhkajatele ära öelda ning jäi seega ilma võimalikust tulust.

10. veebruaril 2009 Harju maakohtusse esitatud hagis soovis Sulev Valdmaa mõista külaseltsilt kahju hüvitamiseks välja 1450 krooni ja saamata jäänud tulu eest 3500 krooni. 20. aprilli lisatud avalduses soovis ta saamata jäänud tulu hüvitamist 14 599 krooni ulatuses.

Veeselts peab liikmeid varustama veega
Kohus leidis, et külaseltsil lasus kohustus varustada veega, sest Sulev Valdmaa on MTÜ liige ning MTÜ põhikirjaline eesmärk on ühingu liikmete veega varustamine, puurkaevude ja veetrasside haldamine-hooldamine. Vaidlus liitumistasu nõude põhjendatuse üle ei saa kohtu arvates olla aluseks veevarustamise katkestamisele.

Kohtuotsuses on märgitud, et veevarustuse puudumine on hinnatav kahjuna ka juhul, kui hageja elamu oli üksnes tema kasutuses. Külaselts saanuks kahju ära hoida oma liikmete võrdse kohtlemisega – kui detsembris 2008 pumbamaja remonditi, oleks tulnud taastada ka Sulev Valdmaa veevarustus, nagu taastati teistel.

Kohtu hinnangul on õiglase hüvitise suurus 5000 krooni. Peale selle kohustas kohus külaseltsi tasuma 75 protsenti hageja kohtukuludest ehk 4000st kroonist 3000 krooni.

Külaseltsi vastuhagis nõutud veeraha tasumise kohta ütles kohus, et 29. aprillil esitatud arves ei saanud olla abonenttasu ega vee hinnaks arvestada12 krooni m3, sest Kuusalu vallavalitsus määras Leesi Külaseltsi vee-ettevõtjaks ja kehtestas veehinna ning abonenttasu alates 1. juunist. Kohus märkis veel, et külaseltsi üldkoosolek ei olnud liikmetelt küsitavate maksete suurust ega tasumise tähtaega kinnitanud, kuigi põhikirja järgi oleks seda pidanud tegema.

Kohtuotsuses on ka kirjeldatud 31. juulil läbi viidud paikvaatlust – pumbamajja pandud veemõõtja ei olnud plommitud, vesi nirises ühenduskohtadest, pump ja hoone põrand olid märjad.

VALDMAA pakkus kohtuvälist lepitust 
Sulev Valdmaa: „Kohtu kasutamine on äärmuslik abinõu, kuid teisiti ei olnud võimalik asju lahendada. Kui detsembris 2008 keerati minu kinnistu veega varustamine kinni, tegin omalt poolt kõik mis võimalik, et kohtuteed vältida. Palusin MTÜ juhatusel veevarustus taastada. Ka Kuusalu vallavalitsus selgitas juhatusele, et nende teguviis ei ole õige. Pärast hagi esitamist kohtule tegime koos advokaadiga juhatusele ettepaneku lõpetada vaidlus kohtuväliselt, nagu soovitas ka kohtunik. Kahjuks ei jõudnud meie sõnum kohale.” 

Ta sõnas, et maakohtu otsus näitab, isikul, kelle õigusi on rikutud, tuleb ja on mõtet otsida abi kohtust: „Oleks hea, kui Leesi Külaseltsi asjaajamine hakkaks nüüd kulgema mööda normaalset rada ning kõiki MTÜlt veeteenust saavaid inimesi koheldakse ühtemoodi ja tasude nõudmisel lähtutakse seadusest. Tegu on vee-ettevõtjaks tunnistatud organisatsiooniga, kellele on vallalt tasuta üle antud märkimisväärses väärtuses veetrasse.”

Sulev Valdmaa lisas, et loodetavasti MTÜ juhatuse liikmed mõistavad, kahju on tekkinud nende tegevuse tõttu ega kuulu hüvitamisele külaseltsi lihtliikmete arvelt: „Kohtuasja tõi kaasa mõne juhatuseliikme liigne enesekindlus.”

Leesi Külaselts ei pea otsust õiglaseks
Leesi Külaseltsi juhatuse liige Tiina Viirna ütles, et MTÜ erakorralist üldkoosolekut kohtuotsuse arutamiseks ei ole veel toimunud ja on otsustamata, kas see vaidlustatakse ringkonnakohtus.

Ta kommenteeris, et kohtuotsuse langetamise aluseks on olnud vastuolulised tõendid ja põhjendused: „Näiteks leiab kohus, et liikmeskonda tuleb kohelda võrdselt, kuid MTÜ paigaldas Sulev Valdmaa eramusse kohtuniku ja ta enda nõudel 1200 krooni eest veemõõtja, teised tarbijad on pidanud need kulud ise kandma. Kohus nõuab Sulev Valdmaale turismiettevõtlusest saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid meie hinnangul puudub tal turismiseaduse alusel õigus FIEna majutusteenust pakkuda. Otsustamisel ei arvestanud kohus ka Kuusalu vallas kehtivat määrust, et tarbijal tuleb MTÜga sõlmida veeteenuse leping. Kõik teised tarnijad on kandnud liitumispunkti tehtud kulutused ise.”

Ta selgitas veel, et liitumistasu suuruseks on üldkoosoleku pädevuses olnud juhatus määranud 2007. aasta jaanuaris 7000 krooni. Detsembris 2008 taastati teiste liikmete veevarustus, kuna sellest trassiosast sai vett ka kauplus ning ühendus tehti poeomaniku kulul. Arvete tasumise kohta märkis ta, et kõik teised seltsiliikmed ei soovi veearvet ning maksvad pangakontole või sularahas 2007. aasta hindade alusel. Sulev Valdmaale koostatud arve arvutuste aluseks oli Kuusalu vallas 2000. aasta 25. oktoobrist kehtiv määrus.

Tiina Viirna sõnul on MTÜ 35st liikmest praeguseks lahkunud 9. Põhjus on valdavalt seotud selle sama vaidlusega – ei soovita riius osaleda, et mitte saada ebameeldiva tähelepanu osaliseks.

„MTÜ ei või, erinevalt kohtust, seada kõrgemaks üksikisiku huve, vaid peab arvestama kogu liikmeskonnaga,” nentis ta. „Kui arvestada, et Sulev Valdmaa soovis kompromissettepanekus meilt 23 359 krooni, siis oli kohtulahendi ootamine MTÜl õige otsus.”