Raa­si­ku vee­torn sai asu­la ni­me­ga sil­di

74
Ajalooline foto, mis on parendatud tehisaru abil. Mustvalge foto autor on Georg Dementjev. Pilt ilmus Ilse Tudre raamatus „Raasiku ja tema ümbrus ajavoolus“.
Möödunud laupäevast on Raasiku jaama juures veetornil silt asula nimega. Foto Ants Kivimäe

Möö­du­nud lau­päe­vast, 7. no­vemb­rist on Raa­si­ku raud­tee­jaa­ma juu­res vee­tor­nil suur pui­dust silt asu­la ni­me­ga. Sel­le pa­ni üles vee­tor­ni taas­ta­mi­se eest­ve­da­ja, Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selt­si ju­ha­tu­se lii­ge, val­la au­ko­da­nik Ants Ki­vi­mäe.

„Ko­ha­lik mees Mee­lis Sii­di­rät­sep tu­li oma korv­tõs­tu­ki­ga ko­ha­le, tõs­tis mind sel­le­ga üles, puu­ri­sin au­gud ja pa­nin sil­di torni fassaadile,“ lau­sus Ants Ki­vi­mäe.

Möö­du­nud sü­gi­sel, vei­di en­ne se­da, kui 5. no­vemb­ril möö­dus 155 aas­tat Pal­dis­ki ja Pe­ter­bu­ri va­hel Bal­ti raud­tee ava­mi­sest, sai Raa­si­ku vee­torn elekt­ri. Kui Sõ­nu­mi­too­ja sel­lest kir­ju­tas, üt­les Ants Ki­vi­mäe aja­le­he­le, et soo­vib järg­mi­se­na taas­ta­da tor­ni raud­tee­pool­sel kül­jel alg­selt asu­nud pui­dust ni­me­sil­di.

„Idee tek­kis, kui mär­ka­sin raa­ma­tut „Raa­si­ku ja te­ma ümb­rus aja­voo­lus“ sir­vi­des sel­le 274. le­he­kül­jel üs­na tuh­mil must­val­gel fo­tol vee­tor­ni sei­nal ni­me­sil­ti. Jaa­ma­hoo­nel oli en­ne lam­mu­ta­mist Raa­si­ku silt, kuid ma ei tul­nud en­ne sel­le pea­le­gi, et ka vee­tor­nil võis ol­la silt. Kui elekt­ri­me­hed olid ke­vad­tal­vel ale­vi­kus hool­dus­töid te­ge­mas, pa­lu­sin neil end korv­tõs­tu­ki­ga so­bi­va­le kõr­gu­se­le viia, et saak­sin sil­di suu­ru­se ära mõõ­ta. Va­nast sil­dist oli nä­ha plee­ki­nud jälg ning mõõ­dud said täp­se­malt pai­ka ori­gi­naal­kir­ja­le sar­na­se stan­dard­kir­ja suu­ru­se jär­gi,“ ju­tus­tas ta.

See­jä­rel hak­kas Ants Ki­vi­mäe ot­si­ma 165-170 sen­ti­meet­ri pik­kust ja 32-34 sen­ti­meet­ri laiust plan­gu­jup­pi: „Sel­le leid­mi­ne osu­tus üs­na kee­ru­li­seks. Kü­si­sin ümb­rus­kon­na mit­mest pui­du­töö­ko­ja­st ja sae­kaat­rist, kel­lel­gi pol­nud so­bi­vat. See ei toh­ti­nud ol­la lii­mi­tud pui­dust, mis väl­jas seis­tes lä­heks lii­mist lah­ti.“

Pi­ka ot­si­mi­se pea­le lei­dis ta Põl­va­maalt osaü­hin­gu De­fel, kes oli val­mis te­ge­ma ko­du­kan­di­selt­si soo­vi­de­le vas­ta­va pui­dust ni­me­tahv­li. Pak­su plan­gu sis­se lõi­ga­ti CNC-pin­gi abil tä­hed ning need vär­vi­ti.

„Tu­le­mus sai vä­ga kau­nis, üle­tas kõi­ki mi­nu oo­tu­si,“ sõ­nas Ants Ki­vi­mäe.

Raasiku raudteejaam valmis 1870. aastal. Piduehtes jaamahoone ees ootasid raudteelased, kaitseliitlased ja koolilaste laulukoor 1925. aasta mais Eestis visiidil olnud Soome presidendi Lauri Relanderi läbisõitu. Foto Johannes Kadakas

Mi­tu nä­da­lat sõi­tis ta ko­du­asu­las rin­gi ni­me­silt ja sel­le pai­gal­da­mi­seks va­ja­li­kud töö­riis­tad au­tos: „Kord oli ilm vih­ma­ne ja tuu­li­ne, kord ei saa­nud tõs­tu­kit. Lõ­puks tu­li po­ja naab­ri­mees Mee­lis Sii­di­rät­sep lau­päe­val oma korv­tõs­tu­ki­ga ko­ha­le ja nüüd sei­sab vee­tor­nil uh­kelt tsaa­ria­jal Tal­lin­na­le järg­ne­nud esi­me­se ron­gi­pea­tu­se ni­mi Raa­si­ku.“

Asu­la ni­me­ga silt läks maks­ma 80 eu­rot. Sel­le eest ta­sus Raa­si­ku Ko­du­kan­di Selts Raa­si­ku raa­ma­tu väl­jaand­mi­seks saa­dud an­ne­tus­te üle­jää­gist: „Mee­lis ei soo­vi­nud korv­tõs­tu­ki ko­ha­le­too­mi­se eest sen­ti­gi, üt­les, et see on te­ma­pool­ne pa­nus.“

Ants Ki­vi­mäe sõ­ber Jaan Mee­tua te­gi te­hi­sa­ru abil selge värvifoto Raa­si­ku raa­ma­tus ole­vast tuh­mist ja udu­sest pildist, mis an­dis tõu­ke vee­tor­ni­le asu­la sil­di pai­gal­da­mi­seks. Ori­gi­naal­fo­to au­tor on Georg De­ment­jev ning sel­lel on Raa­si­ku vee­tor­ni ees seal­ses jaa­mas proo­vi­sõi­dul ol­nud ve­dur koos töö­lis­te­ga. Mis sai vee­tor­nil ol­nud ori­gi­naal­sil­dist, ei ole tea­da. Sa­mu­ti ei tea Ants Ki­vi­mäe pä­rast lam­mu­ta­mist jaa­ma­hoo­nel ol­nud asu­la­sil­di saa­tust.

„Jaa­ma­hoo­net po­le enam am­mu, Ees­ti Raud­tee la­si sel­le 1998. aas­tal lam­mu­ta­da. Nüüd saa­vad ron­gi­ga liik­le­jad vä­he­malt vee­tor­nilt lu­ge­da, mil­li­sest jaa­mast möö­da sõit­sid,“ sõ­nas ta.

Möö­du­nud aas­ta det­semb­ris, ala­tes tei­sest ad­ven­di­pü­hast ku­ni kol­me­ku­nin­ga­päe­va­ni tä­na­vu jaa­nua­ris olid üle 20 meet­ri kõr­gu­se vee­tor­ni ka­tus­tel asu­vad väi­ke­sed ven­ti­lat­sioo­ni­tor­ni­ke­sed tu­le­des. Ants Ki­vi­mäe ar­vas, et tä­na­vu seal jõu­luoo­tu­se ajal elekt­ri­lam­pe põ­le­ma ei pan­da, sest kui­gi ku­lu po­le suur, um­bes paar­küm­mend eu­rot, tu­leks see kin­ni maks­ta ko­du­kan­di­selt­sil. Val­laee­lar­vest po­le selts tema sõnul aas­taid toe­tust saa­nud, ehkki vee­torn, mi­da kor­ras­ta­tak­se, kuu­lub val­la­le.

„Ka järg­mi­se aas­ta ee­lar­vest meie selt­si ei toe­ta­ta, kui­gi vee­tor­nis oleks ko­gu aeg va­ja mi­da­gi te­ha – va­nu ak­naid asen­da­da, esi­me­sel kor­ru­sel põ­rand va­la­da, gar­nii­se pa­ran­da­da. Need tööd ei nõua vä­ga pal­ju ra­ha, kuid tu­leks te­ha,“ mär­kis ta.

Eelmine artikkelKo­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­la vee­sei­rest
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la­va­lit­sus ot­sib uut osa­kon­na­ju­ha­ta­jat