RMK-l on plaa­nis Kot­ka pais lik­vi­dee­ri­da

48

Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­kus (RMK) on ost­nud Kot­ka pai­su kin­nis­tu. RMK ka­van­dab seal­se pai­su lam­mu­ta­mist ning sel­leks on koos­ta­tud eelp­ro­jekt ka­he või­ma­li­ku va­rian­di­ga.

Kot­ka kü­las 31. ok­toob­ril toi­mu­nud koo­so­le­kul, kus va­li­ti uus kü­la­va­nem, rää­gi­ti ka pai­su lik­vi­dee­ri­mi­sest. Koo­so­le­kul osa­le­sid RMK veeö­ko­loo­gi­de juht San­der Sand­berg, Kuu­sa­lu val­la kesk­kon­nas­pet­sia­list Mar­gus Kirss ning val­la­vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni esi­mees Ind­rek Ad­ler.

RMK esin­da­ja tut­vus­tas mõ­le­mat va­rian­ti, mi­da võiks Kot­kal pä­rast pai­su lam­mu­ta­mist te­ha. Esi­me­se va­rian­di jär­gi ra­ja­taks loo­dus­lä­he­da­ne ki­vi­kä­res­tik, mis ku­ju­neks ka­la­de rän­de­teeks ja elu­pai­gaks. See lä­heks maks­ma üle 300 000 eu­ro. Tei­se va­rian­di­na ku­jun­da­taks voo­lu­sän­gi mi­ni­maal­ses ma­hus. Töö­de mak­su­mus oleks li­gi­kau­du 100 000 eu­rot. RMK ee­lis­tab oda­va­mat ehk teist va­rian­ti.

Kü­lae­la­ni­kud sel­gi­ta­sid kü­la­lis­te­le, et Kot­ka pais on ko­ha­li­ke­le ol­nud täh­tis, sel­le on ehi­ta­nud ku­na­gi kü­lae­la­ni­kud ja on osa kü­la aja­loost. Kui van­daa­lid pai­su 2016. aas­tal lõh­ku­sid, muu­tus jõe­säng nen­de sõ­nul mu­da­mül­kaks ning ka­du­sid ka­lad, par­did, lui­ged, ka mit­me­su­gu­sed tai­med.

Kot­ka se­ni­ne kü­la­va­nem Mai­re Ki­vis­tu mee­nu­tas, kui­das pai­su lõh­ku­mi­sest al­ga­sid kü­la eda­si­sed prob­lee­mid. Kot­ka Fo­rel­lil tek­ki­sid prob­lee­mid bas­sei­ni­de vee­ga va­rus­ta­mi­sel. Las­te­laag­ri uju­mis­koh­ta enam po­le. Jõeäär­se­te kin­nis­tu­te kal­dad va­ju­vad ja on täis vet­te kuk­ku­nud puid, va­rem viis suur­ve­si need ta­sa­pi­si mi­ne­ma. Ma­da­la vee tõt­tu ei ole kü­las enam tu­le­tõr­je vee­võ­tu­koh­ta.

Koo­so­le­kul teh­ti et­te­pa­nek ehi­ta­da üle jõe väi­ke sild, mil­lelt oleks hu­vi­lis­tel või­ma­lik se­da pai­ka vaa­del­da ja saaks vä­hen­da­da oh­tu, kui se­da te­hak­se prae­gu sõi­du­teelt.

RMK esin­da­ja ar­vas, et sil­la pro­jek­tee­ri­mi­se­ga saaks nen­de asu­tus ai­da­ta, ehi­ta­ma peaks vald.

Pai­su aja­loo jääd­vus­ta­mi­seks võiks pai­gal­da­da tea­de­te tahv­li vas­ta­va in­fo ja pil­di­ma­ter­ja­li­ga.

Ind­rek Ad­ler sel­gi­tas, et loo­dus­kait­se sei­su­ko­halt ja ka­la­po­pu­lat­sioo­ni suu­ren­da­mi­seks on pai­su lik­vi­dee­ri­mi­ne olu­li­ne. Vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jon on va­rian­ti­de­ga tut­vu­nud ja toe­tab neist esi­mest, li­sas ta. Ko­mis­jon aru­tab sa­ma tee­mat uues­ti käe­so­le­va nä­da­la kol­ma­päe­va õh­tul toi­mu­val koo­so­le­kul.

Kü­la­koo­so­le­kul ot­sus­ta­ti li­saks esi­me­se va­rian­di toe­ta­mi­se­le, et RMK-le ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le te­hak­se et­te­pa­nek ehi­ta­da üle jõe sild, kust oleks või­ma­lik ob­jek­ti vaa­del­da, ning pä­rast ehi­tus­töid pai­gal­da­da tam­mi aja­lu­gu tut­vus­tav in­fo­tah­vel. Val­la­va­lit­su­se­le te­hak­se et­te­pa­nek koos­töös RMK­ga ra­ja­da Kot­ka kül­la ka tu­le­tõr­je vee­võ­tu­koht.

Hür­doe­lekt­ri­jaam töö­tas Kot­ka kü­las 1950nda­test aas­ta­test ku­ni 1970nda­te­ni. Ge­ne­raa­tor E&K taas­tas jaa­ma, see töö­tas aas­ta­tel 1994-2001. Et­te­võ­te soo­vis elekt­ri­toot­mi­se­ga jät­ka­ta, kuid kesk­kon­naa­met ei and­nud vee eri­ka­su­tus­lu­ba põh­jen­du­se­ga, et Val­ge­jõ­gi on ka­la­de väär­tus­lik ku­de­mis­jõ­gi ja Kot­ka pais on ka­la­de rän­de­tõ­ke. Ees­ti rii­gi ja AS Ge­ne­raa­tor koh­tu­vaid­lus lõp­pes aas­ta ta­ga­si pool­te kok­ku­lep­pel.

Eelmine artikkelÜle sa­ja aas­ta ta­ga­si Keh­ras­se ehi­ta­tud põl­lu­ma­jan­dus­kool te­ge­vust ei alus­ta­nud
Järgmine artikkelKo­da­soo tur­ba­toot­mi­sa­la vee­sei­rest