KAISA LINNO
Lahemaa Turismiühingust
Vergi poolsaar on paik, kus meri on kujundanud nii loodust, külamiljööd kui ka inimeste elu. Siinne tuntuim asula on armastatud suvituskoht Võsu. Poolsaare teises servas asub üks meie külastatumaid vanu kalurikülasid Altja. Nende vahele jäävad väiksemad rannakülad – Lobi, Lahe, Koolimäe, Natturi, Pedassaare, Pihlaspea ja Vergi. Nende avastamiseks tasub maanteelt kõrvale keerata.
Vergi poolsaarel on kaunis ja vaheldusrikas rannaloodus. Poolsaare siseosa katavad metsad, rannikut liigendavad väikesed lahed ja neemed ning põhja- ja idaranniku lähedale jäävad väikesaared ja kivikülvid. Siin leidub jälgi nii vanast rannakultuurist kui ka militaarajaloost. Kunagistest kaluriküladest on aja jooksul saanud pigem suvituskohad, kuid meri seob neid tänaseni.
Seitse rannaküla ühe mere ääres
Kohalik giid Ulvi Koov soovitab võtta aega väiksemate rannakülade avastamiseks: „Vergi poolsaar on seitse rannaküla ühe mere ääres. Siin ei ole vaja otsida üht suurt vaatamisväärsust, poolsaare väärtus peitub tervikus – metsastes teedes, väikestes külades, kivistes randades ja lugudes, mis avanevad siis, kui võtad aega ringi vaadata.“
Koolimäe ja Lahe annavad retkele rahuliku alguse. Lobil ulatub neem kaugele merre ning armsas väikeses Lobi muuseumis saab tutvuda kohaliku elu ja lugudega. Natturi on tuultele avatud kivine neem, mille lähedale jäävad pisikesed Älvi ja Loodukse saared. Pedassaare ümbrus on seotud vana laevaehituse ja merenduslooga ning siin kasvavad Eesti ühed vanemad männid. Pihlaspea kuulub piirkonna vanemate rannakülade hulka.
„Nende külade ajalugu on kirjutanud meri,“ räägib Ulvi Koov. „Kalapüük, kaubavahetus, paadiehitus ja meresõit on jätnud jälje nii küladele kui inimestele. Tänapäeval tullakse siia rohkem rahu otsima – jalutatakse rannas ja metsateedel, vaadatakse merd ning avastatakse paiku, mida suurematelt turismikaartidelt ei leia. Vergi poolsaar ei kutsu ennast valjult vaatama, vaid kutsub aeglustama.“
Võsult Altjani
Võsu avastasid suvitajad juba 1870. aastatel. Mereäärsed männimetsad, kaunis liivarand ja madala lahe kiiresti soojenev vesi muutsid selle armastatud kuurordiks. Nõukogude ajal kujunes Võsust Eesti suurim puhkeasula. Tänapäevalgi kasvab siinne rahvaarv suviti puhkajate arvelt mitmeid kordi.
Altja on säilitanud vana rannaküla ilme, majad paiknevad piki külatänavat. Lahemaa rahvuspargi algusaastatel taastati siin traditsioonilised rannatalud ja võrgukuurid, kõrts ning kiigeplats. Küla ja selle ümbrusega saab tutvuda Altja loodus- ja kultuuriloolisel rajal.
Vergi – värav Lahemaale merelt
Poolsaare tipus asuv Vergi on olnud sajandeid oluline sadamakoht. 18.-19. sajandil oli Vergi üks Soome kalakaubanduse keskusi ning ka tänapäeval on sadam küla süda. Siia saab tulla nii maanteed kui merd mööda. Vergi on üks neist paikadest, kus Lahemaa rahvuspargi värav avaneb otse merelt – paat tuleb lahte sisse ja kaldal ootab männimets, madal vesi ja vaikus, mida maanteelt tulles kohe ei märkagi.
Vergi sadama restorani Wirkes perenaine Kelli Suigusaar ütleb, et nende jaoks tähendab Lahemaa eelkõige kohapealset elu ja maitseid: „Oleme Vergi külas aastaringselt olemas ja püüame ka toiduga jutustada selle kandi lugu. Kasutame võimalikult palju seda, mis siinsamas kasvab ja valmib – kala ja metsaande, aiasaadusi ning kohalike väiketootjate toodangut. Toit on üks lihtsamaid viise paiga tundmaõppimiseks – mida siin süüakse, räägib palju ka sellest, kuidas siin elatakse.“
Sügisel annab hea põhjuse Vergi poolsaarele tulla 9.-18. oktoobrini toimuv Lahemaa restoranide nädal, mil piirkonna söögikohad pakuvad kohalikust toorainest inspireeritud menüüsid. See on võimalus avastada Lahemaad ajal, kui suvine sagin on vaibunud.
Vergi poolsaarel on hulgaliselt väikseid puhkemaju. Süüa saab nii Võsul, Vergis kui ka Altjal. Sadamad on Võsul ja Vergis. Poolsaart läbivad mitmed pikemad ja ka lühemad matkarajad. Tutvuda tasub ka Võsu kultuuriloo ja suvilaarhitektuuriga.
Vergi poolsaar ei vaja kiirustamist. Võta aega, keera maanteelt kõrvale ja vaata, kuhu metsatee või rannajoon sind viib. Sügis on selleks parim aeg.




