Vastab kontsert-etenduse lavastaja, Kuusalu keskkooli huvijuht ja näitetruppide juhendaja SAIMA KALLIONSIVU: „Üks väga oluline roll selles etenduses on publikul, nimelt kaasalauljate roll. Jagame kavalehed, kus on ühiselt lauldavate laulude sõnad. Väga loodan ja ootan, et vallarahvas laulab sel kontsert-etendusel kaasa nii, kuidas jaksab.
Maakaitsepäeva kontsert-etenduses on laval Kuusalu kihelkonna täiskasvanud. Lavastamiseks tegid vallajuhid mulle ettepaneku pärast seda, kui olid käinud vaatamas Eesti Vabariigi aastapäeva-aktusel näiteringi esitatud etendust „Millest algas see lugu ja kuhu hoovused viivad…“. Vabariigi aastapäevaks kooli näitetrupiga tehtud lavastuses on põhirõhk sõnalistel rollidel. „Kõrvemaast Põhjarannani“ on põhirõhk tantsul ja laulul, mida sõna kokku seob.
Kes sõnalise osaga laval on, jätan saladuseks, nad on meie kandi tuntud inimesed, neid teatakse, aga nad ei ole harrastustruppide näitlejad. Tulge ja vaadake ning lööge kaasa!
Kontsert-etenduse tekstid põhinevad suuremalt jaolt koduloo-uurija Helmut Elstroki koostatud raamatule, Kuusalu kihelkonna kirjanduslik-koduloolisest antoloogiale „Kõrvemaast põhjarannani“, mis on välja antud 1995. aastal. Lavastus viib meid rännakule läbi sajandite, tutvustame Kuusalu rannarahva ja põlluharijate lugu, mis on kasvanud meie kodupaiga mälestustesse ja rahvaloomingusse. Jutustame muredest ja rõõmudest, rasketest aegadest ja pidupäevadest.
Vahetekstid seovad Kuusalu valla taidlusringide etteasteid. Etenduses osalevad täiskasvanute kõik koorid ja tantsurühmad meie vallast: Kolga-Kuusalu kammerkoor, kergemuusikakoor Hea Tuju Esmaspäev, Kuusalu meeskoor, Kuusalu keskkooli noortekoor, Kolga rahvatantsurühm, Kuusalu rahvatantsurühmad Kabujalake ja Kabujalake Kaks , Kuusalu keskkooli folgirühm, vanaemade tantsurühm Tiiu ning naisrühm Viimikud. Lastekollektiividest on kaasatud Kirsi tantsustuudio. Muusikat teeb Kuusalu pasunakoor.
Laulud valisime koos dirigentide Taavi Esko ja Kai Petersoniga.
Tantsud on kontsert-etendusse võetud hästi tempokad ja sellised, mida sai siduda põhjaranniku rahva ajalooga. Valisin raamatust niisugused tekstid, mis omakorda tantsudega sobisid. Räägime lavastuses Kuusalu kihelkonna ajaloost läbisegi, mitte kronoloogilises järjekorras, vaid teemade kaupa. Näiteks Kuusalu meestest, naistest. On ka üllatusi.
Raamatus „Kõrvemaast Põhjarannani“ on kirjutatud paljudest sündmustest ja huvitavatest inimestest. Pidin arvestama ajapiiranguga ja tegema valiku, mida võtta, mida jätta, et mahuks pooleteise tunni sisse. Head ja huvitavat materjali, mis jäi kasutamata, on selles palju. Sama raamatu põhjal võiks teha veel mitu etendust.
Nüüdseks on „Kõrvemaast põhjarannani“ veidi nagu unarusse jäänud, kuigi sisaldab meie kihelkonna kohta väga huvitavaid fakte. Raamat on küll teisel ajal kirjutatud ja mõneti ka teistsuguste nägemustega, aga on väga hea kodulooline materjal.
Raamatu väljaandmisest on möödas 30 aastat. Need aastad on olnud sisukas aeg eriliste sündmustega. Kunagised lapsed on suureks kasvanud ja uusi suuri tegusid teinud, uusi tublisid tegutsejaid on Kuusalu valda elama asunud, nii et miks ei võiks ilmuda mõne aja pärast ka raamat „Kõrvemaast põhjarannani 2“. Vaat see oleks tore!“






