Ohu­tu jalg­rat­ta­sõit

Kai­sa Ka­jo,
noor­soo­po­lit­sei­nik

Soo­ja­de ke­va­dil­ma­dega võib tee­del sõit­mas nä­ha ai­na roh­kem jalg­rat­tu­reid. Ar­ves­ta­des prae­gu va­lit­se­vat olu­kor­da on jalg­rat­tas­port ka suu­re­pä­ra­ne või­ma­lus värs­kes õhus kon­tak­ti­va­balt tree­ni­da. Et jalg­rat­ta­sõit möö­duks ohu­tult ja pa­kuks sõi­du­rõõ­mu, peab jalg­rat­tur tund­ma liik­lus­reeg­leid ja neist kin­ni pi­da­ma. Li­saks on olu­li­ne kõi­ki­del liik­le­ja­tel tei­ne­teist õi­gel ajal mär­ga­ta ja üks­tei­se­ga liik­lu­ses ar­ves­ta­da, et igaüks ter­velt siht­punk­ti jõuaks.

En­ne esi­mest ke­va­dist sõi­tu peaks tal­vel ka­su­ta­ma­ta seis­nud jalg­rat­ta sei­su­kor­ra kind­las­ti üle vaa­ta­ma. Al­la 16aas­ta­sel jalg­rat­tu­ril on ko­hus­tus kan­da rat­ta­sõi­du ajal jalg­rat­tu­ri­kiiv­rit. Sel­leks, et kiiv­rist kuk­ku­mi­se kor­ral ka­su oleks, peab kii­ver ole­ma pa­ras, ter­ve, kor­ra­li­kult peas ja rih­ma­de­ga kin­ni. Kiiv­ri nõue keh­tib ka jalg­rat­ta­too­lis sõi­du­ta­ta­va väi­ke­lap­se koh­ta. Loo­mu­li­kult kait­seb kii­ver ka va­ne­mat jalg­rat­tu­rit, on tun­gi­valt soo­vi­ta­tav kõi­ki­de­le jalg­rat­tu­ri­te­le.

Jalg­rat­tal peab ole­ma töö­kor­ras pi­dur ja sig­naal­kell, ees val­ge ja ta­ga pu­na­ne, ning vä­he­malt ühe rat­ta mõ­le­mal kül­jel kol­la­ne või val­ge hel­kur. Pi­me­dal ajal või hal­va näh­ta­vu­se kor­ral sõi­tes peab li­saks hel­ku­ri­te­le põ­le­ma ees val­ge ja ta­ga pu­na­ne tu­li. Jalg­rat­tu­ri näh­ta­vust suu­ren­dab nii val­gel kui pi­me­dal ajal erk­sa­vär­vi­li­ne riie­tus või hel­kur­vest. Eri­ti soo­vi­tav on las­te­le, kes on väik­se­mad ja au­to­juh­ti­de­le ras­ke­mad mär­ga­ta.

Jalg­rat­ta­ga võib sõi­ta jalg­rat­ta­teel, jalg­rat­ta­ra­jal (st kui sõi­du­tee ser­vas on tee­kat­te­mär­gi­se­ga eral­da­tud ra­da jalg­rat­tu­ri­te­le), jalg­rat­ta- ja jalg­teel või sõi­du­tee pa­re­ma ää­re lä­he­dal. Ena­mik nii­ni­me­ta­tud kerg­liik­lus­teid on jalg­rat­ta- ja jalg­teed. Või­ma­lu­se kor­ral ta­sub en­da ohu­tu­se hu­vi­des ala­ti ee­lis­ta­da kerg­liik­lus­teed sõi­du­tee­le. Al­la 13aas­ta­ne jalg­rat­tur ja te­ma ku­ni kaks täis­kas­va­nud saat­jat või­vad sõi­ta kõn­ni­teel ar­ves­ta­des ala­ti ja­la­käi­ja­te­ga. Kõn­ni­teel to­hib sõi­ta ka väi­ke­last jalg­rat­ta­too­lis sõi­du­tav jalg­rat­tur. Sa­mu­ti võib kõn­ni­teel sõi­ta ju­hul, kui sõi­du­teel sõit­mi­ne on tee sei­su­kor­ra tõt­tu olu­li­selt ras­ken­da­tud.

Lap­sed või­vad jalg­rat­ta­ga sõi­du­teel täis­kas­va­nu jä­re­le­val­ve­ta sõi­ta, kui on vä­he­malt 10aas­ta­sed ja neil on jalg­rat­tu­ri ju­hi­lu­ba. Täis­kas­va­nu va­he­tu jä­re­le­val­ve all võib sõi­du­teel jalg­rat­ta­ga sõi­ta vä­he­malt 8aas­ta­ne laps. Kõik noo­re­mad lap­sed või­vad jalg­rat­ta­ga sõi­ta vaid kõn­ni­teel, jalg­rat­ta­teel, jalg­rat­ta- ja jalg­teel ja sa­mu­ti õuea­lal.

Jalg­rat­tu­ri­le on lu­ba­tud üle­ta­da sõi­du­teed möö­da re­gu­lee­ri­ma­ta üle­käi­gu­ra­da jalg­rat­tal sõi­tes, kuid ar­ves­ta­ma peab, et sel­li­sel ju­hul ei ole jalg­rat­tu­ril sõi­du­teel liik­le­va­te sõi­du­ki­juh­ti­de suh­tes ee­sõi­gust. Ohu­tum on ala­ti rat­talt ma­ha tul­la ja üle­ta­da sõi­du­tee ja­la­käi­ja­na. Kui jalg­rat­ta­tee või jalg­rat­ta- ja jalg­tee ris­tu­mi­sel sõi­du­tee­ga üle­käi­gu­ra­da puu­dub, on ee­sõi­gus sõi­du­teel liik­le­ja­tel, väl­ja ar­va­tud ju­hul kui sõi­du­teel sõit­va ju­hi jaoks tu­leb ris­tu­mi­ne jalg­rat­ta­tee­ga va­he­tult pea­le pöö­ret.

Jalg­rat­tur on vä­hem­kaits­tud liik­le­ja ja ava­rii kor­ral jääb ala­ti kan­na­ta­jaks. See­ga pea­vad nii jalg­rat­tu­rid ise ole­ma liik­lu­ses hool­sad kui ka suu­re­ma­te sõi­du­ki­te ju­hid tä­he­le­pa­ne­li­kud. Jalg­rat­tu­reid nä­hes peaks võt­ma hoo ma­ha, ole­ma val­mis oo­ta­ma­tu­teks ma­nööv­ri­teks ja möö­du­ma rat­tu­ri­test või­ma­li­kult suu­re va­he­maa­ga.