6 lihtsat sammu väiksema elektriarveni

704

Elektrit on võimalik kokku hoida pea igas majapidamises. Uuringud on näidanud, et pelgalt oma harjumusi muutes on võimalik elektrikulusid vähendada koguni kuni 20 protsenti. Keskmise elektriarve puhul võib aastane kokkuhoid ulatuda seega pea 80 euroni – summa, mille võiks neljaliikmeline perekond investeerida hoopis kogupereetenduse külastamisse. Järgnev 6sammuline plaan on abiks oma kodu elektri-, aga ka näiteks vee- ja küttekulude kontrolli alla võtmisel.

Pane paika lähtekoht
Et kulusid kokku hoida, tuleb esmalt selgitada välja, kui palju üleüldse  kulutatakse.  Oma  kodu elektrikasutuse kaardistamiseks pole  vaja  tunnilugemisega  kaug­loetavat arvestit. Piisab, kui märkida iga päev üles hommikune ja õhtune elektri­arvesti näit ning arvutada näitude põhjal päevane ja öine tarbimine.

Kui näidud on liiga väikesed, et neid päevase intervalliga üles märkida, võib pikendada võrdlusperioodi mõnelt päevalt nädalani, kuid sel juhul on oluline jälgida, et näite märgitaks kindla aja tagant. Arvestada tuleks ka sellega, et lühem arvestusperiood võimaldab hiljem palju täpsemalt määrata, milleks  elekt­rienergiat kulutatakse.

Analüüsi tarbimisharjumusi
Tarbimiskoguste kõrval tuleks kirja panna tegevused, mis võisid tarbitud elektrikogust mõjutada. Kas kasutasid pesumasinat? Ahju? Võtsid ette suurema triikimistöö? Kasutasid elektriradiaatorit või ventilaatorit? Käisid külalised? Unustasid tuled põlema? Otsi trende oma andmetes, selgitamaks välja, miks ja millal kasutad rohkem, millal vähem energiat. Unustada ei tohiks ka hooajalisust, sest sügisel ja talvel kulub meil kõigil palju rohkem elektrit valgustuseks, aga ka kütteks.

Selgita välja, kus ja kuidas kokku hoida
Järgmise sammuna tuleb välja selgitada peamised säästuvõimalused. Kirja tasuks panna kõik võimalused, mis pähe tulevad. Võta oma kodus ette inspektsiooniringe ja jälgi, kas põletad asjatult pidevalt lampe või on mõni seade koguaeg vooluringis ehkki seda kasutatakse vaid paar tundi päevas. Lastega peredes tuleks jälgida ka laste käitumisharjumusi. Näiteks ei pea vesi kraanist jooksma hammaste  pesemise  ajal.  Kütteperioodil  tuleks  jälgida  ka  toa­temperatuuri. Lisaks tasub läbi mõelda, kus saaks tarbimist ajastada öisele ajale või nädalavahetustele ja kus temperatuuri alandada (pesumasinad, boilerid, küte).

Suurimatele elektrikulutajatele jälile jõudmiseks võib kasutada ka pistikupesa arvesteid, mis ühendatakse seinakontakti ja koduseadme vahele. Arvesti ekraanilt saab jälgida konkreetse seadme elektrikulu ning ka seda, kas seinakontakti jäetuna tarbib seade ooterežiimil elektrit või mitte.

Prioritiseeri
Nüüd on kätte jõudnud oluliste otsuste aeg – kui palju oled valmis oma seniseid käitumisharjumusi muutma. Keskenduda tasuks just suurimat efekti andvatele muudatustele.

Näiteks võrdub iga toasooja kraad ligi 5 protsendiga küttearvel. Enim kasutatavates ruumides võib hõõglampide vahetamine LED-valgustite vastu säästa aastas koguni 80 protsenti valgustusele kuluvast rahast. Koduse meelelahutuskeskuse reaalne energiakasutuse kulu võib 24 tunni jooksul moodustada tema kogukulust üksnes 50 protsenti – ülejäänud tarbib seade ooterežiimil. Nihutades aga näiteks vee soojendamise ja nõudepesumasina tööaja öisele ajale, võib 4liikmeline perekond aastas elektrikuludelt kokku hoida kuni 95 eurot. Siin tuleks kindlasti meeles pidada, et soodsamast ööelektrist saab osa üksnes kahetariifsete või kaugloetavate arvestite puhul. Üldjuhul tasub elektriarvesti vahetamine ära siis, kui vähemalt 57 protsenti elektritarbimisest toimub öisel ajal ja seda kuu lõikes.

Elektri kokkuhoid ei seisne selles, et elada tuleks pimedas ja kütmata  majapidamises.  Enamasti peitubki just suurim potentsiaal pisikestes asjades, mis ei mõjuta meie võimalusi mugavat elu elada. Ideede saamiseks soovitame näidupäeviku pidamise kõrval täita Eesti Energia e-teeninduses ka oma kodu energiaprofiili. Profiil selgitab 24 küsimuse abil välja konkreetse majapidamise energiakulu, suurimad kokkuhoiu võimalused ning toob ära ka investeeringute tasuvusaja. Ühtlasi saab Eesti Energia e-teeninduses võrrelda oma kodu energiakasutuse tulemusi teiste sarnaste majapidamistega.

Muuda käitumist

Kui prioriteedid paigas ja otsused tehtud, ei jää üle muud, kui oma käitumisharjumusi päriselt muuta. Pardal peab olema kogu perekond.

Lisaks käitumisharjumuste kohandamisele aitavad energiat säästa ka erinevad nutikad tehnikavidinad nagu näiteks taimerid, mille abil saab osa tarbimisest öisele ajale nihutada, ja lülitid, mille abil on võimalik ühe nupulevajutusega ooterežiimilt välja lülitada terve koduse meelelahutuskeskuse.

Jälgi ja hinda tulemusi
Nüüd on aeg küps „viljade noppimiseks“. Progress  peaks  elektritarbimise päevikus välja joonistuma juba paari nädala jooksul ning kuu möödudes on selge, kui palju on majapidamises võimalik pikema perioodi jooksul samu harjumusi jätkates elektrit ja raha säästa. Kuna sesoonsus mõjutab Eestis kodust elektritarbimist märkimisväärselt, ei tasuks esimeste tulemuste  märkamisel  päevikut nurka visata.  Et  mõjutada  elektrikulusid aastaringselt, peaks ka eksperiment kestma sama kaua.

Head eksperimenti ja rohkelt „tasuta“ teatrikülastusi kogu perele!