AIVAR KARI,
Kehra komando pealik
Algus Sõnumitoojas nr 5.
Kehra komando argipäeva lahutamatu osa on harjutused, mis aitavad päästjatel reaalsete õnnetuste korral säilitada rahu ja kainet meelt ning keskenduda olulisimale. Üks selline oli iga-aastane sisetulekahju simulaatori harjutus, mis toimus spetsiaalselt selleks kokku monteeritud konteinerites. Simulaatori lagi ja seinad kaeti osaliselt põlevmaterjaliga, pisteti „tuli räästasse” ning päästjad sisenesid instruktorite juhendamisel hingamisaparaadiga suitsu ja tuld täis õpperuumi, kus said vahetult jälgida tulekahju arenguetappe ning harjutada sisetulekahju kustutamist.
2005. aasta alguses ühendati Harjumaa päästeteenistus ning Tallinna tuletõrje- ja päästeamet, muutus päästeteenistuse juhtkond. Sama aasta suursündmuseks kujunes garaažipõranda valamine. Kogu varustus, mis oli aastatega kogunenud, tuli garaažist välja tõsta. Lisatöö mehi ei morjendanud, kuna silme ees terendas uus ja sile põrand. Kui ehitajad õhtul lõpetasid, kasutasid mehed ehitajate tehnikat, et garaažiesine saaks veelgi suurem ja siledam. Tööde lõpus selgus, et betooni jääb üle. Kasutasime võimalust ja tegime korda ka komando paraad- ning tagaukseesised. Põranda valmimisega tekkis päästjatele lisaülesanne – igareedene garaažipõranda pesemine. Lisaks põranda puhastamisele kontrollitakse ning korrastatakse igal reedel ka kogu päästetehnika ja -varustus.
2005. aasta alguses valmis Kehras spordihoone, mille ehitusest jäi üle seinapaneele. Väärt materjali ei saanud lasta raisku minna. Soojustasime paneelidega garaaži tagumised uksed, mida ei kasutatud.
2006. aastal möllas suur metsatulekahju Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. Kustutamiseks kulus kaks nädalat, hävis ligi 700 hektarit metsa.
Tulenevalt suurest tuleõnnetustes hukkunute arvust, alustas päästeametis 2006. aastal tööd ennetusbüroo osakond. Samal aastal asuti riiklikult viima ellu tuleohutusprojekte.
2007. aasta alguses alustas tööd päästeala infotelefon 1524 ning Kehra päästekomando tegi Anija vallas esimesed kodunõustamised. Järgnevatel aastatel on nende arv aina kasvanud, lisaks hakkasime tegelema tuleohutusprojektidega lasteaedades ja koolides. Õpetame ohuolukorras käitumist ehk kuidas teavitada õnnetusest häirekeskust, kuidas käituda, kui öösel hakkab tööle suitsuandur, millist „lõrinat“ teeb hingamisaparaati lülitunud päästja, mis on päästeauto kappides ja nii edasi.
2007. aasta alguses anti komando käsutusse Volvo paakauto. Meeste valmistatud Urali kasutati edasi metsatulekahjude kustutamisel. Samal aastal saime garaaži uue valgustuse ning papist ja hõbepaberist kuplid vahetati välja standarditele vastavate lahendustega.
Kui päästeamet soetas 2007. aastal 20 uut päästeautot Poola firmalt „Wawrzaszek“, sai Kehra komando esimese prototüübi. Kuna mudelil olid tavapärasest suuremad rattad, mis parandasid läbitavust maastikul, sobis auto meile suurepäraselt. Meie vana Merzedes ja uus põhiauto erinesid nagu öö ja päev. Kulus mitu kuud, et mehed autoga harjuksid – uus oli nii varustus, kui ka selle paiknemise loogika kappides, uued olid redelid autokatusel ja uus oli ka pumbasüsteem. Kui „mersul“ töötas pump kraanide ja kangidega, siis uuel autol tuli tööd teha õigel ajal ja õiges järjekorras vajutatud nuppude abil.
2008. aasta alguses muudeti päästjate töökorraldust ning kehtestati 12tunnised vahetused – kaks vahetust päeval, kaks öösel, seejärel neli vaba päeva. Kui arvati, et nüüd saab päästja rohkem puhata, siis praktika tõestas vastupidist. Kuna vahetus lõppes õhtul kell kaheksa, ei olnud kaugemal elavatel meestel mõtet koju sõita, et järgmisel hommikul jälle tagasi tulla, seetõttu ööbiti perest eemal komandos. Meeste tööle tulemise ja töölt minemise kulud neljakordistusid ja tekitasid niigi madalapalgalistes päästjates arusaamatust, isegi trotsi. Paljud kogenud mehed lahkusid. Lahkujaid oli ka Kehra komandos ja harvad ei olnud päevad, mil päästeauto sõitis väljakutsele vaid kahe mehega.
2009. aastal saime komandole roomikauto Bandvagn-206. Sellele paigaldati multilift-süsteem, millega sai masin taaravahetamise võimekuse – suurematel sündmustel, näiteks metsatulekahjudel, saab keerulisel maastikul varustuse koos meeskonnaga kiiresti vajalikku punkti toimetada.
Järgneb.