TIIU AASA, Veljo Tormise Kultuuriseltsi liige
Kõik algab inimesest, tema arusaamistest, suhtumisest ja soovidest. Vajadus koos tegutseda, huvi erinevate tegevuste vastu on inimesi köitnud läbi aegade.
1997. aasta 20. detsembril panid kolm inimest Kuusalus aluse Veljo Tormise Kultuuriseltsile. Idee oli hea, aga kohe päriselt käima ei läinud. Nii olid mõnedki üllatunud, kui paar aastat hiljem sellise seltsi olemasolust teada said. Tundub, et seltsi käivitamiseks on vaja kohe alguses suuremat eesmärki, mille nimel tegutseda, teisi kaasa tõmmata. Ainult nii on võimalik leida üksteist ja tegutseda, arvestades ühiseid huve.
Selleks sündmuseks sai Veljo Tormise juubelisünnipäev, mis on kenasti Lauritsapäeva läheduses. Maestro Tormisele meeldis väga, et ta üksi sihtmärgiks ei jääks. Ja läkski lahti – tuge sai kõikjalt: Kuusalu inimesed, vald, HOL, Eesti Kultuurkapital. Kultuuriministeerium algul küll kahtles, et väike koht ja suur ettevõtmine, aga lõpuks aidati sealtki.
Seltsile nime andnud mehe kõik juubelid on ka edaspidi elavdanud kohalikku kultuurielu ja nii mõnigi huvitav üritus on Kuusallu jõudnud läbi tema. Meeles on näiteks Rootsi meeskoori Svanholm Singersi kontsert puhtas eesti keeles, millest siiani räägitakse vaimustusega, Kuusalu kihelkonnast pärit regilaulude plaadi väljaandmine koostöös Kuusalu laulurahvaga ja mitmed muud meeldejäävad ettevõtmised.
Aasta 2002 sai seltsile pöördepunktiks. Seni projektipõhist elu elanud MTÜ sai valla poolt ettepaneku hakata haldama Kuusalu rahvamaja. Peeti maha tuliseid kõnekoosolekuid. Ettepanek sai lõpuks vastu võetud ja MTÜst praktiliselt seitse päeva nädalas töötav selts-ettevõte. Raske oli. Aga seltsi esimesele tegevjuhile Krista Kukele peab au andma – siiani on elus veel tema poolt algatatud ettevõtmised: meisterdamistoad, Kuusalu Valla Laululaps, mihklipäeva ja isadepäeva matkad.
Järgmine pöördepunkt oli aastal 2005. Rahvamaja sai juurdeehituse, töömaht kasvas. Ühinemine Loksa vallaga. Segadust kui palju. Kuidas panna seni erinevalt eksisteerinud kultuurielu rahastamisskeemid ühe mütsi alla? Kultuurielu kureerimine selleks määratud vallaametniku poolt muutus kohati mõistetamatuks. Tegevjuht lahkus, probleemid jäid. Ja siiski suudeti olla edukad, seltsi liikmeskond kasvas 50lt üle 100.
Seltside tekkimise algusaastail tegid inimesed kõik ise, et luua tingimused kooskäimiseks. 1930ndate aastate lõpus oli Kuusalu kihelkonnas 26 seltsi. Siis tuli aeg, kui huvitegevus küll jätkus, aga seadusega tagatud seltsitegevus kui selline oli keelatud. Kas oleme selle ajaga midagi kaotanud? Järjepidevus ju katkes. Arvan, et oleme. On olemas baastõed, millega peab olema tagatud koosolekute läbiviimise kord ja mis tagab ka demokraatia kehtivuse. Kui neist ei lähtuta, võib tekkida tagasilööke. Praegu on seltsi liikmeskond hakanud vähenema. Viimase üldkoosoleku ajal oli liikmeid 72, kohalolijaid aga vähe. Koos volitatud häältega sai kvoorumi kokku. Kui eesmärgiks on seltsi õiguspärane toimimine, ei tohiks olla nii palju volitatud hääli. Ikka juhtub, et vabatahtlike ühendused elavad läbi tõuse ja mõõnu. See on normaalne. Aga see ei tähenda, et me sellega leppima peame.
Iga seltsi tegutsemise motoks peaks olema – räägi inimesega, suhtle ja kaasa! Kuigi 15. sünnipäev oli eelmise aasta lõpus, soovin kõigile, kes läbi Veljo Tormise Kultuuriseltsi oma „jalajälgi“ on kultuuriellu jätnud, õnne ja edasi põlemist!