10 aastat korteriühistut Loksa Kodu

1093

1. juulit 1999 võib pidada Loksa linna esimese korteri­ühistu Loksa Kodu sünnipäevaks. Kannatus katkes tolleaegse Loksa Mere juhtfiguuride tegevuse pärast. Enne oli Loksa linn mõõtnud välja oma äranägemise järgi maa kolme viiekorruselise maja ümber. Tallinna 39 majaesist teed kasutasid kõik apteegi külastajad. Tee lubas tolleaegne linnapea Andres Kaskla remontida, kahjuks on suuline lubadus siiani täitmata.

Arvuteid siis veel polnud, raamatupidamine ja protokollimine toimus käsitsi. Kogemus puudus ja ma ei eita juhtimisvigu, näiteks tööde vastuvõtmise aktid osaliselt puudusid. 7-liikmeline juhatus töötas ühiskondlikel alustel ja tööd kontrollis raamatupidajatest koosnev revisjon.

Tegemist oli palju, et ühistu tööle saada. Selgitasime korterite erastamise ning sooja ja külma vee ning gaasimõõturi vajalikkust. Kogusime kõigi 165 korteri dokumendid, sõlmisime lepingud ja vaidlesime tingimuste osas ASi Loksa Mere juhatusega. Maja keldrites tuli luua seadusega ettenähtud kord, vahetada välisuksed, langetada liigsed puud, hooldada liivakastid, panna pingid sissekäikude juurde, remontida koridorid, parandada katus vähese rahakuluga ning muretseda kanalisatsiooni puhastamise tehnika, muruniiduk, saag jne.

Koosolekud toimusid maja sissekäikude kaupa, tõstatasime probleemid üldkoosolekuks. Kahjuks pole kuus aastat sedasi enam tehtud. Üldkoosolekust olid ühistu liikmed huvitatud, seda näitas osavõtt. Juhatus oli üksmeelne neli aastat. 2004. aastal sidus üks juhatuse liikmetest  end Loksal valitseva parteiga – kohe algasid erinevad süüdistused, mis majanduspolitsei uurija kontrollimise tulemusel ei leidnud kinnitust.

Kuidas elatakse nüüd? Kuue viimase aasta jooksul on juhatusest ja revisjonikomisjonist läbi jooksnud üle 40 korteriomaniku. Elanikud pole koosolekutest huvitatud. Teistkordsel koosolekul on 28-35 inimest. Viimasel üldkoosolekul valiti 29 seast 9-liikmeline juhatus ja 3-liikmeline revisjon. Nüüd kriisi ajal otsustati tõsta palku.

Remondiraha Tallinna 39 ja 35 majas on kulutatud imekallile katusele, kust vihma- ja lumevesi jookseb ikka maja alla. Palusin luba katusele minekuks – ei lubatud.

Prügikast ja selle ümbrus on räämas. Autoparkla ehituseks võeti maja kolm parkimiskohta ja müüdi ära, ilma, et raha oleks laekunud remondifondi arvele. Siseuste vahetamisel maksti vanade uste eest firmale – uksed viis kohalik inimene endale kütteks. Samas tahetakse tõsta remondifondi. Miks nii majandatakse?

Ilmselt elame põhimõtte järgi, et mõisa köis las lohiseb. Aga mitte selleks ei moodustanud ma korteriühistut!

Kommunaalmajanduse eest vastutab linnavalitsuses abilinnapea Andres Kaskla. Kahjuks pean meenutama möödunut. Halva juhtimise tõttu lõpetas AS Loksa Mere pankrotiga, mille tulemusel müüdi erakätesse Loksal elektri-, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine ning tsentraalküte. Loksa elanikele on see toonud ainult hinnatõusu ja kannatusi. Viru Vesi on „istunud“ oma nõudmistega elanikele „pähe“. Ei tohiks olla sellist nn teenindajat, kelle kontor asub Jõhvis või Kohtla-Järvel. Kohutavalt suure erinevusega on majadesse tuleva kütte hind. Jaanuaris kõikus see 16-42 krooni m2. Kas Kaskla on unustanud, kui ta linnapeana töötas, oli ASis Loksa Mere 103 töötajat, kes kõik „parandasid“ Loksa majade olukorda.

Tänan nelja aasta töö eest kauaaegseid KÜ Loksa Kodu juhatuse liikmeid Vitali Tšubukovi, Natalja Peskovat, Koit Epku, Aleksander Burovit, raamatupidajat Aide Nõlvakut, revisjoni liikmeid Helgi Kalvanit, Irje Tamsalu ja Kersti Rummi.

Nüüd on korteriühistuid Loksal palju. Kutsun üles korteriomanikke – ärge olge ükskõiksed, võtke osa koosolekutest, sekkuge aktiivselt juhatuse ja linnavalitsuse töösse. Ärge unustage, et ühistud on moodustatud elanike hea­oluks, mitte isiklike huvide rahuldamiseks!

Kirjatükki pakuti linnalehele Loksa Elu, kuid keelduti avaldamast, kuna on liiga kriitiline.