Anija ja Aegviidu valla ühinemisest ja nimest

1612

MART RAJA,
Vallakodanik
Ülejõe külast

Anija ja Aegviidu valla ühinemine on näide toimivast haldusreformist. Sisuliselt toimub praegu ressursside konsolideerumine. Ressursse on vaja koondada konkurentsivõime suurendamiseks. Omavalitsuse seisukohast tähendab konkurentsivõime seda, kas elanikud hindavad neile pakutavaid teenuseid ja valivad vastava paikkonna oma kodukohaks või lahkuvad. Reformi tuum on piirkondlikud tõmbekeskused.
Tõmbekeskused täidavad oma rolli ainult tingimusel, kui nad ise on piisavalt heal tasemel ja tagavad ääremaade jaoks kõigi tänapäevaste teenuste kättesaadavuse. Vastasel juhul nad lihtsalt ei toimi magnetitena. Seega elu ääremaal saab jätkuda ainult tänu tugevale kohalikule keskusele. Kui kättesaadavas kauguses on tagatud trennid, huvialaringid, muusikakoolid, spordivõimalused, on võimalik elu jätkumine ka kaugemal ääremaal. Kui ei ole, siis noored lahkuvad sinna, kus seda kõike pakutakse. Liitumine peab kaasa tooma sümbioosi, tugevdama keskust, et tugevam keskus saaks vastu pakkuda paremaid võimalusi ääremaadele. Teisisõnu, kui Kehra linn ei hakka Aegviidu jaoks täitma kohaliku keskuse rolli, kui ühinemine seda ei tugevda, pole liitumisel sisulist mõtet.
Teemaks on tõstatunud ühendvalla nimi. Nime valikusse tuleb suhtuda ratsionaalselt. Eelkõige peaks esitama küsimuse, milline nimi aitaks enim kaasa valla käekäigule. Öeldakse, et nimi ei riku meest, aga kommertsmaailmas pole alati nii. Nimi on osa brändingust. Bränding on turunduslik võte, kuvand, arusaam, mis loob eeldusi olla edukas. Brändingu mõte on ehitada ja levitada identiteeti. Seega saab nimi kaasa tuua nii kasu kui ka otsest kahju. Siin on lähtepunkt valimaks vallale nime.
Harju tõmbekeskuste probleem on Eesti mõistes ülisuure keskuse, Tallinna suhteline lähedus. Linnasära lummab neid elanikke, kel on võimalik jõuda sinna mõistliku aja ja kuluga. Paraku jääb see kättesaamatuks ääremaade elanikele, kes elavad kaugemal ja vajavad lisaaega esmalt transiidisõlme jõudmiseks. Keskuste roll on olla puhvertsoon ääremaa ja Tallinna vahel, need toimivad sõelana, pidurdades valg(Tal)linnastumist. Ääremaade inimestel on kasulik, kui nende lapsed jäävad pidama pigem kohalikus keskuses, selmet kaugel Tallinnas. Samas toimub terav konkurents tõmbekeskuste endi vahel, kõik tahavad olla võimalikult atraktiivsed ja silma paista. Näeme pidevalt aktiivseid reklaamikampaaniaid. Siin tulebki mõista brändingu tähtsust.
Kuidas tõsta valla nime kaudu valla tuntust, olla atraktiivne väljapoole? Valla praegune nimi tuleneb väikese Anija küla nimest. Millist identiteeti see kannab? Tõsi, enam-vähem kõik on kuulnud, et kunagi käisid selle mõisa mehed Tallinnas ja neil ei läinud seal hästi. Rohkem ei meenugi. Enamik Eesti inimesi ei oska Anija nime järgi markeerida, kus üldse asub Anija vald. Siin saab öelda, et nimi toob otsest kahju. Vaatamata tehtud kulutustele on see nimi endiselt inkognito.
Selles mõttes on nimi Kõrvemaa oluliselt võimsam. Kahtlemata on Kõrvemaa nimi palju tuntum kui Anija, isegi ilma reklaamita. See on hea nimi. Kõrvemaa nime miinus on aga see, et ei toeta kohaliku tõmbekeskuse Kehra linna kuvandit. Tahan veel rõhutada, et kohaliku tõmbekeskuse tugevus on võtmetähtsusega, kui tahame piirkonnas säilitada kas või näiteks gümnaasiumit või olla muul moel atraktiivne. Niisamuti, nagu valla tänane nimi Anija ei lisa ka Kõrvemaa kohalikule tõmbekeskusele identiteeti juurde. Kõrvemaa nime toetab arusaadavalt Aegviidu elanikkond, sest see suunab fookust sinnasuunas. Kahjuks toimib see aga Kalevipoja mõõgana, raiudes iseenda jalgu, see vähendab keskuse tuntust.
Miks on Kehra nimi oluline. Kui keskuse nimi erineb valla nimest, siis kogu meediakajastus lahkneb Kehra või Anija (Kõrvemaa) valla uudisteks. Paratamatult kõlavad mõlemad nimed meedias palju harvem. Kehras elab 50 protsenti valla kodanikest. Kui vald ei jaga sama nime, siis pooled inimestest tegutsevad Kehra nime all ja pooled mingi teise nime all. Kaks nime tahes-tahtmata konkureerivad omavahel. See toob kaasa elanikkonna lõhenemise, tekitades erinevaid identiteete keskuse ja ääremaa vahel. See on irratsionaalne ja ressursi raiskamine. Juhul, kui valla nimi oleks Kehra vald, teeniks üks nimi alati mõlema, nii keskuse kui ääremaa tuntust.
Probleemne on ka kahe erineva nime praktiline kasutamine. Ülevallaliste asutuste nimed kujunevad tavaliselt välja valla nime järgi (näiteks: Anija/Kõrvemaa Valla Kultuurikeksus, Anija/Kõrvemaa Valla Tervisekeskus, Anija/Kõrvemaa Valla Vaba Aja Keskus). Asutuste asukoht on Kehra. See tekitab segadust, otsitakse Anijalt (või Kõrvemaalt?), kus neid tegelikult pole. Nimetatud asutuste puhul aga Kehra nime kasutamine ei viita, et tegu on ülevallalise asutusega (näiteks Kehra gümnaasium). Nokk kinni saba lahti: kahe erineva nime kasutamine ei ole kuidagi põhjendatud.
Emotsioonideta tuleks jätta kõrvale kildkondlikud huvid ja uue ühendvalla nimeks peaks saama Kehra vald. Ainult sellepärast, et see nimi on kasulik kõigile, ühendaks omavahel vallakeskuse ja ääremaad, looks ühtse terviku.