Kaks venda juhatasid Anija kooli üle 25 aasta

Kaks venda juhatasid Anija kooli üle 25 aasta

Sõnumitooja
0

Kokkuvõte ettekandest Anija valla 6. ajalookonverentsilt 15.  oktoobril.

ANNE ORUAAS

42 Robert Känd, lehte

ROBERT KÄND, Anija kooli õpetaja 1914-1937. Foto Anija kooli kroonikaraamatust.

KAAREL KÄND, Anija kooli juhataja 1921–1940.          Foto Anija kooli kroonikaraamatust.

KAAREL KÄND, Anija kooli juhataja 1921–1940. Foto Anija kooli kroonikaraamatust.

1936. aasta 16. septembril kirjutas ajaleht Uus Eesti: „Anija wald on kuulsaks saanud Eduard Wilde romaani kaudu „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, mis kirjeldab üht episoodi Eesti minevikust, kus arukamad ja jõukamad Anija talupojad, kes julgesid nuriseda liialt ränga teoorjuse üle ja õigust nõuda selle eest, mõisteti ihunuhtlust kandma.“
Edasi tsiteeritakse Eduard Vildet, kes nimetab  õigust nõudma läinud meeste eesotsas Willem Kändu, kaasas oli ka tema vend Jüri. Artikkel jätkub: „Praegu asub endises Anija härrastemajas Anija 6-klassiline algkool. Nagu tolleagse mõisahärra kiuste on selle kooli juhatajaks praegu õigusnõudja Willem Kännu venna Jüri (oli ka õigusnõudja) pojapoeg Karl Känd ja üheks õpetajaks on sama Jüri teine pojapoeg Robert Känd (kooli juhataja vend). Nii on õigusenõudjate Kändude järeltulijad tegelikult nüüd selles hoones peremeesteks ja käskijateks, kus ligi 80 aastat tagasi nende esivanematega nii ülekohtuselt ümber käidi.“

Vennad Kaarel Gustav Känd ja Robert Känd olid Anija küla Mardi-Jaani talu peremehe Jüri Kännu poja Tõnu ja tema naise, Juuru kihelkonnast pärit Anna Maria Kännu (sündinud Nahkur) pojad. Tõnu ja Anna Maria Känd rajasid oma kodu Raasiku lähedale Haljavasse, neil oli 8 last, 5 poega ja 3 tütart. Kaarel oli vanuselt teine poeg, Robert  kuues laps ja neljas poeg. Nende omavaheline vanusevahe oli ligi kümme aastat.

Noorem vend juhtis kooli varem
Esimesena tuli Anijale õpetajaks noorem vend Robert Känd  (9.01.1895 Haljava-18.12.1954 Soodla), kes oli Anija algkooli juhataja 1914-1921. Ta oli õppinud Tallinna linnakoolis ja Rakvere õpetajate seminaris. Õpetajaametiga alustas Jõelähtme kihelkonnas Ülgase koolis. 26. septembril 1914 valis Anija vallavolikogu 19aastase noormehe Anija kooli juhatajaks. Aastatel 1918-1920 oli ta tsaariarmee sõdurina Saksamaal vangis ja seikles vabanemise järel ringi Prantsusmaal. 1920. aasta sügisel jõudis tagasi Anija kooli juhatajaks, seda kohta hoiti talle ega valitud asemele kedagi teist.
1921. aastal valis Anija vallavolikogu kooli juhatajaks Robert Kännu vanema venna Kaarel Gustav Kännu (24.09.1885 Haljava -12.03.1940 Anija), kes oli Anija kooli juhataja  kuni oma surmani aastal 1940. Ta oli õppinud Haljava vallakoolis, Aruküla vene õigeusu kihelkonnakoolis ja lõpetas Kolga-Uuri ministeeriumikooli pedagoogikaklassi ning sooritas Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami. Ta oli aastatel 1903-1912 olnud Raasiku kooli juhataja ja töötanud Narva jõe taga Simititsa Eesti asunduses ministeeriumikooli juhatajana. Seal oli ta ühtlasi Jamburgi semstvo põllumajandusinstruktor, rajas suvekuudel katsepõlde ja talvel pidas loenguid. Kaarel Känd pages Venemaalt koos abikaasa Anna Kännu ja kahe väikese lapsega ära nõukogude võimu eest. Robert Känd loobus koolijuhataja kohast, sest vanem vend oli kogenum, aga ka tuntud kuldsuu ja rahva hulgas populaarne juba ajast, kui töötas Raasikul.  Koos pastor Georg Steinfeldtiga (1866-1941) oli ta asutanud Raasikul puhkpilliorkestri ja Harju-Jaani Haridusseltsi.
Vennad Kännud tegid oma igapäevast õpetajatööd, kuid jõudsid selle kõrval ka palju muud. Robert Känd oli üks kohaliku seltsielu eestvedajaid, juhatas laulukoori ja puhkpilliorkestrit, oli aastaid Anija Lugemisringi laekur. Hindamatu ajalooallikas on tema ettekanne „Seltskondliku tegevuse ajaloost Anija vallas“, mille ta pidas Anija mõisas vaimse kultuuri päevadel 23. veebruaril 1934. See on mahukas uurimistöö, milles ta annab ülevaate nii laulukooride, pillimängu, näiteringide  kui lugemisringi ajaloost aegade algusest kuni tolle ajani. Ettekande koostamise ajal oli ta küsitlenud vanu inimesi, et saada selgust, millal näiteks alustas Soodlas laulukoor.

Vanema venna suur pärandus – kooli kroonikaraamat
Õppeaastal1926/1927 haigestus Kaarel Känd raskesti kopsupõletikku, oli koolitööst eemal  novembrist märtsini. Haiguse ajal, 1927. aasta jaanuaris, alustas ta Anija kooli kroonikaraamatu kirjutamist. Esimese lausena on kirjas, et teeb seda maakonna koolivalitsuse käsul. Ajaloo selgitamisel kasutab allikana oma isa Tõnu, kes oli sündinud Anijal 1854. aastal. Tõnu Känd ütleb, et „kool töötas Anijal enne minu mälestust“.
Paralleelselt varasemaga hakkab koolijuhataja kirja panema ka kaasaega. Sellega on seletatav suur hulk tühje lehti keset raamatut – jättis ruumi, aga hiljem jäid need lehed täis kirjutamata. Kroonikaraamatus on lisaks krooniku tekstile ka õpetajate fotod, mille juurde on pildil olev õpetaja oma käega pannud lühidalt kirja senise eluloo. On ametlikud andmed kooli kohta: õpilaste arv, õpetajad, hoolekogu liikmed, kokkuvõtted hoolekogu koosolekute otsustest, iga õppeaasta tundide jaotus ja nii edasi.
Otseselt kooli puudutava kõrval on kroonikaraamatus ülevaade ka seltskondlikust tegevusest Anijal:  millised seltsid tegutsesid, kes olid juhatuse liikmed, mis pidusid korraldati, kui palju saadi pidudega tulu ja mida saadud rahaga peale hakati. Kroonika kajastab näiteks koolile klaveri ostmiseks pidudega raha kogumist ja muidugi ka 1932. aastal Priskele rajatud Vabadussõja mälestusmärgi saamise lugu. Kaarel Känd oli ise selle tarbeks loodud seltsideülese komitee esimees. Ühtlasi oli ta ka Anija lugemisringi esimees ja raamatukogu juhataja, kuulus aastaid Harju-Jaani õpetajate ühenduse juhatusse ja vallavolikogusse.
1935. aastal haigestus Robert Känd kopsutuberkuloosi ning eemaldati 1935/1936 õppeaasta alguses arsti korraldusel õppetöölt. Järgmisel õppeaastal töötas ta kuni jaanuarini, aga siis vajas uuesti ravi. Robert Känd loobus  tervislikel põhjustel õpetajatööst ja asus 1937. aastal elama ja tööle Anija sidejaoskonda, mis paiknes endises koolimajas Soodlas, kus ta ka varem elas ja töötas. Selles majas elas ta  oma elupäevade lõpuni 1954. aastal, olles viimastel eluaastatel tõsiselt raskelt kopsuhaige.
Viimase sissekande on kroonikaraamatusse Kaarel Känd teinud 3. veebruaril 1940, andes ülevaate õppeaasta 1939/1940 algusest, hoolekogust, internaadist. Siis aga muutub käekiri ja edasi kirjutab õpetaja Aliide Sooster, et 1939. aasta 16. novembril haigestus koolijuhataja Kaarel Känd äkki ja viidi haiglasse. Koolijuhataja asunud jaanuaris küll tööle, kuid haigestus veebruaris uuesti. Kooli kroonikaraamatus on kirjas: „12.III 1940 oli koolile suureks leinapäevaks, sest raske ja piinava südamehaiguse järele suri kauaaegne koolijuhataja Kaarel Känd 54 aasta vanuselt. Kaarel Kändi ei leinanud üksnes koolipere, vaid kogu Harju-Jaani kihelkond, sest sündinud Raasiku vallas ja töötanud ligi 20 aastat Anijal koolipõllul, oli ta võitnud kogu ümbruse poolehoiu ja lugupidamise.“
17. märtsil 1940 saadeti Kaarel Känd kogu ümbruskonna rahva osavõtul Harju-Jaani kiriku surunuaeda viimsele puhkepaigale oma koduvalla mulda.
Anija mehe Jüri Kännu pojapojad olid kokku 26 aastat Anijal koolijuhatajad. Robert ja Kaarel Känd olid kohaliku seltsielu eestvedajad ja jäädvustajad, tänu neile on olemas nii Anija kooli kui seltskondliku tegevuse ajaloo ülevaade.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus