Avaldaksin mõningaid mõtteid 5. mail 2010 Sõnumitoojas avaldatud artiklile „Härmakosu rahvas ei soovi panna lapsi Kehra kooli” ja ka üldisemalt Anija vallavalitsuse tegevuse kohta.
Anija vallavalitsus on otsustanud, et järgmisest õppeaastast ei hakka buss viima Härmakosu külast lapsi enam Kuusalu kooli ja avatakse bussiliin Härmakosust Soodlasse. Põhjenduseks tuuakse võrdse kohtlemise tagamine, et anda kodanikele võimalus käia vallakeskuses.
Põhjendusi võib ju tuua igasuguseid, aga selle ümberkorralduse tegelik eesmärk on ikkagi võtta ära õpilastelt võimalus pääseda Kuusalu kooli.
Härmakosu küla elanikud ei vaja kindlasti iga päev ühistranspordi liini Kehrasse. Selline võimalus oleks vajalik näiteks kord nädalas. Lapsevanemad ei ole ka kindlasti nõus oma laste panemisega Kehra kooli.
Kas tõesti see on võrdse kohtlemise tagamine, kui umbes 20 õpilasel võetakse ära võimalus käia oma koolis, kus on nendele harjumuspärane kollektiiv ja sõbrad?
Võimalik variant saab ilmselt olema selline, et lapsevanemad peavad leidma ise kulukama võimaluse laste viimiseks Kuusalu kooli ja buss sõidab Härmakosust Soodlasse peaaegu tühjalt. Kas seda nimetatakse siis kulude kokkuhoiuks?
Ettevõtjana Kehra turuplatsil olen tunnetanud ka Anija valla negatiivset suhtumist. Mitteametlikel andmetel tunneb keegi isik huvi ühe väikese platsi vastu ja teatud vallaametnikud on selle nimel valmis hävitama inimeste aastakümnete pikkuse tööga loodud väärtused ja investeeringud.
Valijana olen alati täitnud oma kohustust, kuid mõelnud kurvastusega seejuures, et ma ei saa oma häält anda inimesele, kellele sooviksin ja kes hakkaks tööle Kuusalu vallavalitsuses.
Elan Anija ja Kuusalu valla piirialal oma esivanemate üle-eelmisel sajandil rajatud kodus, mida on põlvest põlve edasi pärandatud.
Anija ja Kuusalu valla ametnike suhtumine inimestesse ja nende loodud väärtustesse on nii erinev, et neid ei ole võimalik võrrelda.
Härmakosu küla elanikuna olen arvamusel, et Anija ja Kuusalu valla piir on vales kohas ning meie küla kuulub praegu valesse valda.
