Jaanuaris otsustas Anija vallavolikogu algatada valla üldplaneeringu osana Aegviidu alevi üldplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeering hõlmab 11,97 ruutkilomeetri suurust Aegviidu alevit ning selle koostab OÜ Hendrikson ja Ko, kes teeb ka kogu Anija valla üldplaneeringut.
Anija valla uus üldplaneering algatati 27. augustil 2015. aastal ning selle eelnõu on enam-vähem valmis vastuvõtmiseks, kuid vallaarhitekti Inga Vainu sõnul sellega ei kiirustata, oodatakse, kuni ka Aegviidu üldplaneeringuga jõutakse sama kaugele, seejärel planeeringud liidetakse ning kogu uue valla üldplaneering pannakse koos avalikule väljapanekule.
„Pärast haldusterritoriaalset reformi peavad liitunud omavalitsused üldplaneeringu algatama aasta ning kehtestama kolme aasta jooksul. Meie algatasime Aegviidu üldplaneeringu just seetõttu nii kiiresti, et Anija valla üldplaneeringu tegemine käib, Aegviidu osa saame lisada lepingusse sama koostajaga ning lõpetada valla üldplaneeringu ikkagi varem kokkulepitud ajal – lepingu järgi on tähtaeg 2019. aasta detsember,“ rääkis Inga Vainu.
Ta lisas, planeeringu koostaja pidas reaalseks, et ka Aegviidu planeeringuga jõutakse selleks ajaks valmis, kuna on tunduvalt väiksem, Aegviidu moodustab Anija valla territooriumist vaid 2,5 protsenti.
Kaks aastat tagasi loodi üldplaneeringu koostamiseks vallavalitsuse juurde töörühm. Nüüd on kavas selle koosseisu muuta, lisada ka Aegviidu inimesi. Kui Hendrikson ja Ko on koostanud Aegviidu planeeringu kohta esialgse eskiisi ning töörühm nendega tutvunud, on kavas avalik arutelu. Inga Vainu ütles, et ilmselt tehakse samal ajal kogu valla üldplaneeringu kohta ka Kehras veel üks arutelu, kus tutvustatakse vahepeal muutunud põhimõtteid.
„Meil on uus ettepanek hajaasustuses elamukruntide suurusi üldse mitte määrata, vaid jätta üldiseks põhimõtteks, et ehitada võib vastavalt olemasolevale asustusstruktuurile,“ lausus vallaarhitekt.
Anija valla kehtiva üldplaneeringu järgi peab hajaasustuses olema elamukrundi minimaalne suurus 2 hektarit, uue planeeringu tegemise käigus pakuti välja, et selle asemel võiks kehtestada hoopis hoonete minimaalsed vahekaugused: „Kuna olid erinevad arvamused, kas hoonete vahekaugused peaksid olema 75 meetrit, 100 meetrit või veel rohkem, otsustasime, et ei pane planeeringusse kindlaid numbreid, vaid põhimõtte – lähtuma peab olemasolevast asustusstruktuurist. See tähendab, et kui läheduses on suur metsamassiiv ja 500 meetri kaugusel pole ühtegi hoonet, ei saa sinna ehitada.“
Inga Vainu märkis, et viimasel ajal on paljude seadustega antud võimalus teha põhjendatud kaalutlusotsuseid, ka Anija valla üldplaneeringuga soovitakse minna sama teed.
„Aluseks võetakse eelkõige piirkonnas väljakujunenud hoonestus,“ lisas ta.