
Eesti Vabariigi 105. aastapäeva aktus lõppes kergemuusika kontserdiga Eesti autorite loomingust.
Eesti riigi aastapäevale pühendatud pidulik aktus Kuusalu rahvamajas toimus tänavu 23. veebruari pärastlõunal, seni on olnud 24. veebruaril lõuna paiku. Aktus algas traditsiooniliselt hümniga, ent esmakordselt lauldi rahvamajas hümni koos solistidega ning suure keelpilliorkestri ja bändi saatel. Hümni ja hoogsa pidukontserdi esitasid Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Kooli õpilased, õpetajad ja vilistlased. Õhtujuht ja üks solistidest oli näitleja Mihkel Tikerpalu, kes on pärit Viinistu külast.
„Kontsert oli kultuurisündmus, olen uhke ja õnnelik, et meil on suurepärane huvikool, kus tehakse sellist professionaalset muusikat,“ tunnustas pärast kontserti rahvamuusik ja tantsujuht Elina Aasa. Ka pensionäride ansambli Viisiveeretajad juht, kunstide kooli pikaaegne endine direktor ja asutaja Mare Russak kiitis, et kontsert oli väga meeleolukas ja kunstiliselt kõrgel tasemel: „See teeb rõõmu ja näitab, kuivõrd õige oli omal ajal Kuusallu muusikakool teha.“
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt õnnitles pidulisi Eesti riigi sünnipäeva puhul ja tõdes pidupäevakõnes, et teekond vabaduse poole ei ole kulgenud ohvriteta. „Mõtleme austuse ja aupaklikkusega vapratele esivanematele. Aasta 2022 muutis me elu drastiliselt, sest tõi ebaõiglase ja väga jõhkra sõja Ukrainas.“ Ta tänas Kuusalu valla rahvast, kes on aidanud sõjapõgenikke, korraldanud ja osalenud annetusaktsioonides, aidanud Ukrainat rahaliselt.
Vallavanem ja piirkonnapolitseinik Kalev Kuuspalu andsid aktusel üle tänukirja kahele kohalikule abipolitseinikule, kes on vabatahtlikult panustanud vallarahva turvalisuse tagamisse – Priit Kirsistele ja Kristjan Kurele.
TATJANA JÕELEHT: „Kontserti hakkasime kavandama sügisel.“
Kuusalu Kunstide Kooli õpilased ja õpetajad on Kuusalu rahvamajas teinud populaarsete kergemuusikalugudega kontserte ka varem. Mullu oktoobri alguses oli rahvusvahelise muusikapäeva puhul popmuusika kontsert, kus saalitäiele publikule esitati maailmakuulsate laulude seadeid. Veel varem on olnud pillilaagrite lõpukontserdid, esimesel korral mängiti rahvamuusikat, teisel samuti poplugude instrumentaalpalu.
Kunstide kooli direktor, viiuliõpetaja Tatjana Jõeleht rääkis Sõnumitoojale, et üsna pärast muusikapäeva kontserti tekkis mõte, et koos õpilaste ja kolleegidega võiks kokku panna uue kergemuusika kava Eesti autorite loomingust ning esitada vabariigi aastapäeva puhul: „Hakkasime tasapisi arutama, milliseid laule võiks võtta. Viiuliõpetaja Valeria Rjumina tegi taas seaded. Kui eelmise aasta lõpupoole käisin Loksa Muusikakooli sünnipäevapeol ja nägin seal õhtujuhina selle kooli vilistlast Mihkel Tikerpalu, keda tean ka lauljana ja kui kolleegi Lääne-Harju muusikakooli direktorina, kutsusin tema osalema. Õpilastega harjutasime koolis. Solistid harjutasid ka Tallinnas ning samuti oli meil seal ühel laupäeval eraldi proov bändi ja teiste õpetajatega, sest Kuusalus oli keeruline kõigil korraga kokku saada.“
Viiulite ja tšellodega keelpilliorkestris mängivad koos õpilastega ning ka bändis musitseerivad Kuusalu kunstide kooli õpetajad, kes on professionaalsed muusikud ja kuuluvad mitmetesse ansamblitesse.
Kontserdil plaksutas ja laulis saalitäis rahvast esinejatele kaasa. Suure aplausi teenisid tšellomängijad, kui keerutasid aeg-ajalt lugude ajal oma pille. Tatjana Jõelehe sõnul sai nii-öelda tšellotriki tegemine alguse popmuusika lugude kontserdil, kui nende juhendaja, tšelloansambli C-Jam liige Levi-Danel Mägila keerutas pilli ja noored soovisid ka proovida.
Aastapäevakontserdil tuli kordamisele Raimond Valgre „Helmi“, mida laulis Mihkel Tikerpalu, ja tantsis laval koos teiste solistidega.
Mihkel Tikerpalu ütles, et kontsert väga meeldis: „Ma pole Kuusalu muusikakooliga seotud, aga tore on esineda koduvallas. Keelpilliorkester on väga tugeval tasemel ja kava hästi kokku pandud. Teisi laule teadsin, vaid Valgre „Narva valsiga“ polnud varem tuttav.“
23. veebruari kontserdil esinesid:
Lauljad Sofia Rutiku, Annabel Almet, Loore Laimets, Laura Jõeleht ja Mihkel Tikerpalu.
Saateansamblis Külli-Katri Esken (klaver), Ekebert Esken (trummid), Jörgen Pakkas (kitarr), Raimond Mägi (basskitarr ja kontrabass), Keio Vutt (saksofon).
Keelpilliorkestris I viiul – Valeria Rjumina (juhendaja), Adele Gahler, Eliisa Helene Mäeväli, Sandra-Liis Liitvee (vilistlane), Sandra Vilimäe, Kristiina Jõeleht, Minna Olli (vilistlane), Reti Roos (vilistlane). II viiul – Tatjana Jõeleht (juhendaja), Mari-Ellen Aaman (vilistlane), Madli-Triinu Kreutzwald, Susanna Mirja Jõe, Heidi Kivi, Marliis Kosemets, Miina Luhakivi, Anet Marie Marjamäe. Tšello – Levi-Danel Mägila (juhendaja), Ants Albert Aaman, Isabella Tammeveski, Helena Rank, Matilda Seinoja.
Helimees oli Siim Tsadurjan.