
TÄIENDUS: Loosse on lisatud esinenud laste nimed.
Virve küla pidupäev algas laupäeval, 8. augusti pärastlõunal rongkäiguga läbi kogu küla. Teel tervitati küla kõiki 42 talu ning pered liitusid kõndijatega.
Külavanem Jaan Velström tõdes oma tervituskõnes, et 440 aastat on pikk aeg ja Virve küla võib olla veel vanem, kuid aastapäeva tähistatakse kirjalikust esmamainimisest: „Teine maailmasõda tegi me külas palju kurja, enne seda oli külaelanike arv palju suurem. Seda endist hoogu pole me tagasi saanud, aga küla üritab.“
Aastapäeva eeskava algas etendustega. Naaberkülale kingitusena mängis Hara küla 440. aastapäevaks loodud näitering taaselustatud näitemänge „Kosjakaup ja kuidas nõiaks saab“. Lavastus on kokku pandud Hara saarel rohkem kui sada aastat tagasi mängitud kahest näidendist, esietendus oli ligi kuu aega varem, 11. juulil Hara 440. aastapäeva peol.
Osa trupist oli seekord vahetunud: trummilööjat mängis Terje Välkmann, Targa-Triinut lavastaja Jana Roopa ja peretütar Tiiut Ülle Tamm. Perenaine oli ka nüüd Lii Välkmann, Viljandimaa mees Vello Luts, kaupmees Nujunn Kärt Jõemaa, maalrisell Krobunokk Marelle Süda ja teatri tumm-kunstnik Piret Jeedas. Muusikat tegi etenduses ja „Kosjakauba“ laulu esitas selgi korral vabariigi pillimees, Eesti lõõtsakuningas Kert Krüsban.
Järgmisena esitasid sketše ja laulsid Virve külas aastakümneid suvitanud külalised Soomest Jyväskyla teatrist: muusik Helvi Elina Kangas, näitleja ja lavastaja Jorma Antero Book ning näitleja, näitekirjanik ja lavastaja Erkki Teittinen.
Ajaloolane Ott Sandrak Kolgast kõneles Virve ja ka ümbruskonna külade esmamainimisest. Aastal 1586 koostatud vakuraamatus on adramaa revisjonist märgitud Virve küla kaardile 8 talu asukohad. Aasta enne seda sügisel oli uppunud Kolga mõisa omanik, väejuht Pontus De la Gardie, kes oli need mõisamaad saanud kingituseks oma äialt, Rootsi kuningalt.
„Kindlasti ei ole 1586. aasta Virve küla ega ümbruskonna teistegi külade sünniaasta, kuid varasemast ajast dokumente pole leitud ega ilmselt ka leita. Virve küla võib olla 600 või 700 aastat vana,“ lausus ajaloolane.
Ta oletas, et küla nimi Virve, endise nimekujuga Viruo, võib tuleneda sellest, et üle lahe Soomest tuli ristisõja järel asunikke ja viro tähendab soome keeles Eestit.
Ka küla talu- ja eesnimedest rääkinud muusikaõpetaja, koduloo uurija, rannakeelse romaani „Kärka“ autor Heli Kendra nõustus selle oletusega. Ta ütles, et varem nimetati inimesi talukoha järgi, ent pärast põhjasõda, aastal 1834 hakati panema perekonnanimesid. Esimesed perekonnanimed olid Virvel Elstrik, hilisem Esken, Vagiström, Velström, Rootemann, Mikiver, Helbing jt.
Läbi aegade on Virvel elanud kõige rohkem mehi eesnimega Jaan või Jürg, naiste sagedasemad eesnimed on Mari ja Ann. 19. sajandi teisel poolel muutusid Marid Mariadeks, Liisud Elisabethideks, sündisid Ferdinandid ja Eduardid, kuid Jaan ja Jürg jäeti poistel sageli teiseks eesnimeks.
Ajaloojuttude lõpetuseks näitas külavanem Jaan Velström pilte ja meenutas elu Virve külas aastal 1960, kui tema oli nelja-viie-aastane.
Külamajas avati Veronika Nuteri koostatud näitus ümbruskonna seentest, seda saab vaadata septembri lõpuni. Aastapäevapeo kontserdil esinesid lapsed Virve küla taludest: Manfred Velström, Tambet Velström, Hugo Ramiro Nuter, Stella Ramiro Nuter, Mia Kull, Helena Kull, Kertu Vahar, Helena Pärnaste, Elizabeth Rohumaa, Alice Rohumaa, Maribel Velström. Õhtu lõppes tantsuga. Peoplatsil oli avatud Mihkli talu kohvik.
Virve küla 440. aastapäeva tähistamist toetasid rahaga Kuusalu vald ja Virve Külaselts.





