Vir­ve kü­la tä­his­tas es­ma­mai­ni­mi­se 440. aas­ta­päe­va

TÄIENDUS: Loosse on lisatud esinenud laste nimed. 

Vir­ve kü­la pi­du­päev al­gas lau­päe­val, 8. au­gus­ti pä­rast­lõu­nal rong­käi­gu­ga lä­bi ko­gu kü­la. Teel ter­vi­ta­ti kü­la kõi­ki 42 ta­lu ning pe­red lii­tu­sid kõn­di­ja­te­ga.

Kü­la­va­nem Jaan Velst­röm tõ­des oma ter­vi­tus­kõ­nes, et 440 aas­tat on pikk aeg ja Vir­ve kü­la võib ol­la veel va­nem, kuid aas­ta­päe­va tä­his­ta­tak­se kir­ja­li­kust es­ma­mai­ni­mi­sest: „Tei­ne maail­ma­sõ­da te­gi me kü­las pal­ju kur­ja, en­ne se­da oli kü­lae­la­ni­ke arv pal­ju suu­rem. Se­da en­dist hoo­gu po­le me ta­ga­si saa­nud, aga kü­la üri­tab.“

Aas­ta­päe­va ees­ka­va al­gas eten­dus­te­ga. Naa­ber­kü­la­le kin­gi­tu­se­na män­gis Ha­ra kü­la 440. aas­ta­päe­vaks loo­dud näi­te­ring taa­se­lus­ta­tud näi­te­män­ge „Kos­ja­kaup ja kui­das nõiaks saab“. La­vas­tus on kok­ku pan­dud Ha­ra saa­rel roh­kem kui sa­da aas­tat ta­ga­si män­gi­tud ka­hest näi­den­dist, esie­ten­dus oli li­gi kuu ae­ga va­rem, 11. juu­lil Ha­ra 440. aas­ta­päe­va peol.

Osa tru­pist oli see­kord va­he­tu­nud: trum­mi­löö­jat män­gis Ter­je Välk­mann, Tar­ga-Trii­nut la­vas­ta­ja Ja­na Roo­pa ja pe­re­tü­tar Tiiut Ül­le Tamm. Pe­re­nai­ne oli ka nüüd Lii Välk­mann, Vil­jan­di­maa mees Vel­lo Luts, kaup­mees Nu­junn Kärt Jõe­maa, maal­ri­sell Kro­bu­nokk Ma­rel­le Sü­da ja teat­ri tumm-kunst­nik Pi­ret Jee­das. Muu­si­kat te­gi eten­du­ses ja „Kos­ja­kau­ba“ lau­lu esi­tas sel­gi kor­ral va­ba­rii­gi pil­li­mees, Ees­ti lõõt­sa­ku­nin­gas Kert Krüs­ban.

Järg­mi­se­na esi­ta­sid ske­tše ja laul­sid Vir­ve kü­las aas­ta­küm­neid su­vi­ta­nud kü­la­li­sed Soo­mest Jy­väs­ky­la teat­rist: muu­sik Hel­vi Eli­na Kan­gas, näit­le­ja ja la­vas­ta­ja Jor­ma An­te­ro Book ning näit­le­ja, näi­te­kir­ja­nik ja la­vas­ta­ja Erk­ki Teit­ti­nen.

Aja­loo­la­ne Ott Sand­rak Kol­gast kõ­ne­les Vir­ve ja ka ümb­rus­kon­na kü­la­de es­ma­mai­ni­mi­sest. Aas­tal 1586 koos­ta­tud va­ku­raa­ma­tus on ad­ra­maa re­vis­jo­nist mär­gi­tud Vir­ve kü­la kaar­di­le 8 ta­lu asu­ko­had. Aas­ta en­ne se­da sü­gi­sel oli up­pu­nud Kol­ga mõi­sa oma­nik, väe­juht Pon­tus De la Gar­die, kes oli need mõi­sa­maad saa­nud kin­gi­tu­seks oma äialt, Root­si ku­nin­galt.

„Kind­las­ti ei ole 1586. aas­ta Vir­ve kü­la ega ümb­rus­kon­na teis­te­gi kü­la­de sün­niaas­ta, kuid va­ra­se­mast ajast do­ku­men­te po­le lei­tud ega ilm­selt ka lei­ta. Vir­ve kü­la võib ol­la 600 või 700 aas­tat va­na,“ lau­sus aja­loo­la­ne.

Ta ole­tas, et kü­la ni­mi Vir­ve, en­di­se ni­me­ku­ju­ga Vi­ruo, võib tu­le­ne­da sel­lest, et üle la­he Soo­mest tu­li ris­ti­sõ­ja jä­rel asu­nik­ke ja vi­ro tä­hen­dab soo­me kee­les Ees­tit.

Ka kü­la ta­lu- ja ees­ni­me­dest rää­ki­nud muu­si­kaõ­pe­ta­ja, ko­du­loo uu­ri­ja, ran­na­keel­se ro­maa­ni „Kär­ka“ au­tor He­li Kend­ra nõus­tus sel­le ole­tu­se­ga. Ta üt­les, et va­rem ni­me­ta­ti ini­me­si ta­lu­ko­ha jär­gi, ent pä­rast põh­ja­sõ­da, aas­tal 1834 ha­ka­ti pa­ne­ma pe­re­kon­na­ni­me­sid. Esi­me­sed pe­re­kon­na­ni­med olid Vir­vel Elst­rik, hi­li­sem Es­ken, Va­gist­röm, Velst­röm, Roo­te­mann, Mi­ki­ver, Hel­bing jt.

Lä­bi ae­ga­de on Vir­vel ela­nud kõi­ge roh­kem me­hi ees­ni­me­ga Jaan või Jürg, nais­te sa­ge­da­se­mad ees­ni­med on Ma­ri ja Ann. 19. sa­jan­di tei­sel poo­lel muu­tu­sid Ma­rid Ma­ria­deks, Lii­sud Eli­sa­bet­hi­deks, sün­di­sid Fer­di­nan­did ja Eduar­did, kuid Jaan ja Jürg jäe­ti pois­tel sa­ge­li tei­seks ees­ni­meks.

Aja­loo­jut­tu­de lõ­pe­tu­seks näi­tas kü­la­va­nem Jaan Velst­röm pil­te ja mee­nu­tas elu Vir­ve kü­las aas­tal 1960, kui te­ma oli nel­ja-viie-aas­ta­ne.

Kü­la­ma­jas ava­ti Ve­ro­ni­ka Nu­te­ri koos­ta­tud näi­tus ümb­rus­kon­na seen­test, se­da saab vaa­da­ta sep­temb­ri lõ­pu­ni. Aas­ta­päe­va­peo kont­ser­dil esi­ne­sid lap­sed Vir­ve kü­la ta­lu­dest: Manf­red Velst­röm, Tam­bet Velst­röm, Hu­go Ra­mi­ro Nu­ter, Stel­la Ra­mi­ro Nu­ter, Mia Kull, He­le­na Kull, Ker­tu Va­har, He­le­na Pär­nas­te, Eli­za­beth Ro­hu­maa, Ali­ce Ro­hu­maa, Maribel Velström. Õh­tu lõp­pes tant­su­ga. Peop­lat­sil oli ava­tud Mihk­li ta­lu koh­vik.

Vir­ve kü­la 440. aas­ta­päe­va tä­his­ta­mist toe­ta­sid ra­ha­ga Kuu­sa­lu vald ja Vir­ve Kü­la­selts.