Urve Palo, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Iga päev otsustab umbes kümme Eesti inimest oma senisest kodukandist lahkuda ja elu Tallinnas sisse seada. Samal ajal võimaldab tehnoloogia järjest enam olla asukohast sõltumatu, teenida leiba suurtest keskustest eemal. Ülikiire ja taskukohane internet pole aga kaugeltki igasse Eesti nurka jõudnud. On selge, et kaasaegne töö- ja ettevõtluskeskkond, nagu ka kogu muu eluolu, eeldavad püsiva ja kiire interneti kättesaadavust. Viimase puudumine on üks põhjuseid, miks inimesed hääletavad jalgadega ja kolivad maalt ära, peamiselt Tallinnasse. Kui enamikes maakondades elanike arv kahaneb, siis pealinnas see aina kasvab. Tänavu mais ületas tallinlaste arv rahvastikuregistri andmetel juba 450 000 piiri.
Nii on ellu kutsutud viimase miili projekt, et viia interneti töökindel püsiühendus pealinnast välja, arendada maapiirkondades ettevõtlust, toetada kohalikku elu. Vahetult enne jaanipäeva kuulutas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium välja konkursi, et leida sügiseks ettevõte, mis hakkab riigi toetuse najal rajama kiireid internetiühendusi piirkondadesse, kuhu erasektor järgneva 5 aasta jooksul muidu ei investeeriks. Toetuse kogusuurus on 20 miljonit eurot.
Kui Eesti tahab olla tõeline e-riik, siis peab kiire internet jõudma igale poole, kus püsivalt elatakse. Vastasel juhul muutume e-linnaks, kus kvaliteetse interneti saamiseks tuleb minna linnadesse. Praegu on Eestis kokku 324 000 kinnistut, neist 82 000 ehk 25 protsenti omab vastavalt Tehnilise Järelevalve Ameti kaardistusele kaabelvõrgu näol stabiilset ja kiiret internetti. 25 protsenti kinnistuid ei tähenda 25 protsenti kodusid, kuna iga kortermaja, millest suuremates elab sadu inimesi, loetakse üheks kinnistuks. Pooled neist 82 000 aadressist asuvad linnades, linnainimestel pole reeglina internetiga nii suurt muret, eriti kui arvestada erasektori lähiaastate investeeringuplaanidega.
Eesseisva viie aasta jooksul on ettevõtted lubanud parandada ligi 70 000 aadressi internetiühenduse kvaliteeti olemasolevaid võrke uuendades või uusi võrke rajades. Samas oleks riikliku sekkumiseta 5 aasta pärast endiselt umbes 165 000 aadressi kiire interneti püsiühenduseta.
Seepärast paneb riik erasektorile õla alla, aitab kiiret internetti viia ka nende hajaasustatud piirkondade majapidamiste ja ettevõteteni, kus aastaringselt elatakse või tegeletakse ettevõtlusega, aga erasektor omal initsiatiivil ei läheks. Harjumaa seis on muu Eestiga võrreldes parem, ent ka Tallinna lähiümbrusse jagub valgeid laike. Olgu välja toodud mõned arvud: Harjumaa 91 419 kinnistust oli veebruari seisuga korralik netiühendus 32 065 aadressil ja 29 402 puhul kavatsesid erafirmad investeeringuid teha. 30 504 kinnistut oli aga kaetud „valge alaga,“ kus kvaliteetne netiühendus kas puudus või jäi alla 30 megabitti sekundis või siis ei olnud erasektoril kavas sinna investeerida. Kokku hõlmas valge ala 33 protsenti Harjumaa kinnistutest.
Viimase miili võrguga liitumine läheb inimestele maksma maksimaalselt 200 eurot. On veel vara liitumisavaldusi saata, nendega hakkab sügisel tegelema konkursi võitnud ettevõte. Konkursil osalemise tähtaeg kukub ettevõtetele 14. septembril ja toetust saab maksimaalselt kasutada viis aastat. Selle aja jooksul peab võitja lubatud hulgal võrguühendusi püsti panema.