PEETER PAENRUM,
Kaitseliidu Rävala malevkonna liige
Lauritsapäev, 10. august on Kuusalu kiriku nimepäev ja pika traditsiooniga kihelkondlik suurpäev. Püha Laurentius ehk maakeeli Laurits oli Rooma ülemdiakon ja märter, kes suri 258. aastal kristlaste tagakiusamise ajal. Laurentius oli omamoodi vapper, julge ja leidlik, aga ka teravmeelse huumoriga vaimulik.
Kui keiser nõudis diakonilt kõiki kiriku varasid, palus Laurentius käsu täitmiseks kolm päeva. Kiriku raamatukogu ta peitis ära, aga tema vastutusel olevad varad müüs ning jagas raha haigetele, kodututele, vaestele ja teistele abivajajatele. Määratud ajaks tõi ta keisri ette linna haiged ja kerjused – inimesed, keda kogudus oma vahendite ja korjandustega üleval pidas. Laurentius osutas: „Siin on kiriku varandus!“
Pärimuse järgi hukati Laurentius restil küpsetamisega. Pühak aga hurjutas oma piinajaid: „See pool on juba küps, keerake nüüd mind ümber.“
Lauritsapäeva puhul on kohane meenutada pühaku vaprust ja leidlikkust ning kuidas see on avaldunud ka Kuusalu käekäigus. Selle Lauritsa õnnistuse ilmekaks näiteks on Kuusalu kalmistule püstitatud sõjas langenud sõdurite mälestussamba leidliku hoidmise lugu. Pikemalt kirjutasin sambast aasta tagasi, kui Eesti esimene Vabadussõjas langenute mälestussammas sai 100aastaseks.
Juba 1940-41 tegi punavõim algust Eesti rahvuslike mälestussammaste hävitamisega. Vene hävituspataljoni mehed panid Kuusalu sambale käe külge 17. juuli õhtul 1941. Neil õnnestus obelisk maha tõmmata ja sellelt tükke välja lüüa. Kuid siis matsid nad lõhutud samba ja tükid sinnasamasse.
Saksa okupatsiooni ajal kaevati sammas välja ja taastati. 1942. aasta augusti alguses liimiti raiutud tükid tagasi ja parandatud sammas seati uuesti püsti. Taastatud sammas avati 10. augustil. Pärast kiriku nimepäeva jumalateenistust tuldi kalmistule, vallavanem Lipsmäe eemaldas katte, õnnistamistalituse pidasid praost Aunver Jürist ja Kuusalu pastor Roosvalt.
23. augustil avati samba jalamil ka mälestustahvel 1941. aasta suve punaterrori 9 ohvrile. Kalmistuvaht August Känd istutas 26. septembril 1942 samba ümber 30 elupuud ja 30 ilupõõsast ning kujundas seal oktoobri lõpuks piduliku mälestusväljaku. Nendest tegemistest täitub 80 aastat.
Augustis 1941 matsid saksa sõdurid oma 10 langenut Kuusalu keskväljakule. Hiljem maeti nad ümber mujale kalmistule. Praegu Kuusalu rahvamaja ees võssa peituv mälestusmärk on punaväelastele, kes hukkusid 1944. Kui 1954 püstitatud kivi alla on tõesti maetud 16 vene sõdurit, oleks viimane aeg leida ka neile puhkepaik kusagil kalmistumullas.
Vene okupatsiooni tagasitulekuga sügisel 1944 algas uus Eesti mälu ja väärtuste hävitamine. Kuusalu inimestel oli Lauritsa leidlikkust ja vaprust. 5. novembril 1945 kustutati mälestussamba esiküljelt Vabadussõjas langenute nimed, esimese ilmasõja langenute nimesid ei puudutatud. Nõnda püsis sammas oma kohal kalmistu keskel läbi nõukaaja. Sügisel 1988 sammas restaureeriti.
Punavõim hävitas peaaegu kõik Vabadussõja mälestussambad ja -tahvlid. Mõned suudeti silma eest peita. Vaid üksikud sambad on originaalina säilinud, üks neist on Kuusalu sammas.
13. augustil algavad Kuusalu lauritsapäeva pidustused kalmistul mälestussamba juures, tähistatakse väärikaid aastapäevi. Jätkugu Kuusalule Lauritsa õnnistust: julgust, vaprust ja leidlikkust meie ajaloo ja traditsioonide hoidmisel ning uuele põlvkonnale õpetamisel, tegutsemisel Eesti kaitseks ja Ukraina heaks.