Lau­rit­sa õn­nis­tus Kuu­sa­lu moo­di

267
PEETER PAENURM.

PEE­TER PAEN­RUM,
Kait­se­lii­du Rä­va­la ma­lev­kon­na lii­ge

Lau­rit­sa­päev, 10. au­gust on Kuu­sa­lu ki­ri­ku ni­me­päev ja pi­ka tra­dit­sioo­ni­ga ki­hel­kond­lik suur­päev. Pü­ha Lau­ren­tius ehk maa­kee­li Lau­rits oli Roo­ma ülem­dia­kon ja mär­ter, kes su­ri 258. aas­tal krist­las­te ta­ga­kiu­sa­mi­se ajal. Lau­ren­tius oli oma­moo­di vap­per, jul­ge ja leid­lik, aga ka te­rav­meel­se huu­mo­ri­ga vai­mu­lik.

Kui kei­ser nõu­dis dia­ko­nilt kõi­ki ki­ri­ku va­ra­sid, pa­lus Lau­ren­tius kä­su täit­mi­seks kolm päe­va. Ki­ri­ku raa­ma­tu­ko­gu ta pei­tis ära, aga te­ma vas­tu­tu­sel ole­vad va­rad müüs ning ja­gas ra­ha hai­ge­te­le, ko­du­tu­te­le, vaes­te­le ja teis­te­le abi­va­ja­ja­te­le. Mää­ra­tud ajaks tõi ta keis­ri et­te lin­na hai­ged ja ker­ju­sed – ini­me­sed, ke­da ko­gu­dus oma va­hen­di­te ja kor­jan­dus­te­ga üle­val pi­das. Lau­ren­tius osu­tas: „Siin on ki­ri­ku va­ran­dus!“

Pä­ri­mu­se jär­gi hu­ka­ti Lau­ren­tius res­til küp­se­ta­mi­se­ga. Pü­hak aga hur­ju­tas oma pii­na­jaid: „See pool on ju­ba küps, kee­ra­ke nüüd mind üm­ber.“

Lau­rit­sa­päe­va pu­hul on ko­ha­ne mee­nu­ta­da pü­ha­ku vap­rust ja leid­lik­kust ning kui­das see on aval­du­nud ka Kuu­sa­lu käe­käi­gus. Sel­le Lau­rit­sa õn­nis­tu­se il­me­kaks näi­teks on Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le püs­ti­ta­tud sõ­jas lan­ge­nud sõ­du­ri­te mä­les­tus­sam­ba leid­li­ku hoid­mi­se lu­gu. Pi­ke­malt kir­ju­ta­sin sam­bast aas­ta ta­ga­si, kui Ees­ti esi­me­ne Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te mä­les­tus­sam­mas sai 100aas­ta­seks.

Ju­ba 1940-41 te­gi pu­na­võim al­gust Ees­ti rah­vus­li­ke mä­les­tus­sam­mas­te hä­vi­ta­mi­se­ga. Ve­ne hä­vi­tus­pa­tal­jo­ni me­hed pa­nid Kuu­sa­lu sam­ba­le käe kül­ge 17. juu­li õh­tul 1941. Neil õn­nes­tus obe­lisk ma­ha tõm­ma­ta ja sel­lelt tük­ke väl­ja lüüa. Kuid siis mat­sid nad lõ­hu­tud sam­ba ja tü­kid sin­na­sa­mas­se.

Sak­sa oku­pat­sioo­ni ajal kae­va­ti sam­mas väl­ja ja taas­ta­ti. 1942. aas­ta au­gus­ti al­gu­ses lii­mi­ti raiu­tud tü­kid ta­ga­si ja pa­ran­da­tud sam­mas sea­ti uues­ti püs­ti. Taas­ta­tud sam­mas ava­ti 10. au­gus­til. Pä­rast ki­ri­ku ni­me­päe­va ju­ma­la­tee­nis­tust tul­di kal­mis­tu­le, val­la­va­nem Lips­mäe ee­mal­das kat­te, õn­nis­ta­mis­ta­li­tu­se pi­da­sid praost Aun­ver Jü­rist ja Kuu­sa­lu pas­tor Roos­valt.

23. au­gus­til ava­ti sam­ba ja­la­mil ka mä­les­tus­tah­vel 1941. aas­ta su­ve pu­na­ter­ro­ri 9 ohv­ri­le. Kal­mis­tu­vaht Au­gust Känd is­tu­tas 26. sep­temb­ril 1942 sam­ba üm­ber 30 elu­puud ja 30 ilu­põõ­sast ning ku­jun­das seal ok­toob­ri lõ­puks pi­du­li­ku mä­les­tus­väl­ja­ku. Nen­dest te­ge­mis­test täi­tub 80 aas­tat.

Au­gus­tis 1941 mat­sid sak­sa sõ­du­rid oma 10 lan­ge­nut Kuu­sa­lu kesk­väl­ja­ku­le. Hil­jem mae­ti nad üm­ber mu­ja­le kal­mis­tu­le. Prae­gu Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja ees võs­sa pei­tuv mä­les­tus­märk on pu­na­väe­las­te­le, kes huk­ku­sid 1944. Kui 1954 püs­ti­ta­tud ki­vi al­la on tões­ti mae­tud 16 ve­ne sõ­du­rit, oleks vii­ma­ne aeg lei­da ka nei­le puh­ke­paik ku­sa­gil kal­mis­tu­mul­las.

Ve­ne oku­pat­sioo­ni ta­ga­si­tu­le­ku­ga sü­gi­sel 1944 al­gas uus Ees­ti mä­lu ja väär­tus­te hä­vi­ta­mi­ne. Kuu­sa­lu ini­mes­tel oli Lau­rit­sa leid­lik­kust ja vap­rust. 5. no­vemb­ril 1945 kus­tu­ta­ti mä­les­tus­sam­ba esi­kül­jelt Va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te ni­med, esi­me­se il­ma­sõ­ja lan­ge­nu­te ni­me­sid ei puu­du­ta­tud. Nõn­da pü­sis sam­mas oma ko­hal kal­mis­tu kes­kel lä­bi nõu­kaa­ja. Sü­gi­sel 1988 sam­mas res­tau­ree­ri­ti.

Pu­na­võim hä­vi­tas peaae­gu kõik Va­ba­dus­sõ­ja mä­les­tus­sam­bad ja -tahv­lid. Mõ­ned suu­de­ti sil­ma eest pei­ta. Vaid ük­si­kud sam­bad on ori­gi­naa­li­na säi­li­nud, üks neist on Kuu­sa­lu sam­mas.

13. au­gus­til al­ga­vad Kuu­sa­lu lau­rit­sa­päe­va pi­dus­tu­sed kal­mis­tul mä­les­tus­sam­ba juu­res, tä­his­ta­tak­se vää­ri­kaid aas­ta­päe­vi. Jät­ku­gu Kuu­sa­lu­le Lau­rit­sa õn­nis­tust: jul­gust, vap­rust ja leid­lik­kust meie aja­loo ja tra­dit­sioo­ni­de hoid­mi­sel ning uue­le põlv­kon­na­le õpe­ta­mi­sel, te­gut­se­mi­sel Ees­ti kait­seks ja Uk­rai­na heaks.

Eelmine artikkelKeh­ras oli 24. kor­da Põr­gu­põh­ja päev
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la kaa­sa­va ee­lar­ve sõe­la­le jäid kaks pro­jek­ti