Viha­soo koo­lis an­dis aa­bit­sad kät­te pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID

3101
Vi­ha­soo las­teaia- ja koo­li­pe­re ning EV pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID koo­li­ma­ja tre­pil 1. sep­temb­ril 2017.

„See oli meie koo­li ja ko­gu Vi­ha­soo kü­la jaoks era­kord­ne sünd­mus,” üt­les Vi­ha­soo las­teaia-alg­koo­li di­rek­tor MA­RI­KA AS­TOR pre­si­den­di kü­las­käi­gu koh­ta.

Vi­ha­soo kool alus­tas uut õp­peaas­tat 36 õpi­la­se­ga, 1. klas­sis asu­sid õp­pi­ma 7 last. Koo­li­kell on Vi­ha­soo koo­lis õpi­la­si ja õpe­ta­jaid õp­peaas­ta esi­mes­se tun­di kut­su­nud 30 kor­da. Di­rek­tor Ma­ri­ka As­tor ar­vu­tas kok­ku, et sel­le aja­ga on koo­lis käi­dud 10 957 päe­va, 262 968 tun­di, 15 778 080 mi­nu­tit, 946 684 800 se­kun­dit. Vi­ha­soo koo­li sõi­de­tak­se ka Lok­salt ja lä­hi­kü­la­dest, Lää­ne-Vi­ru­maa­le jää­va­test naa­ber­kü­la­dest ning Kuu­sa­lu kan­dist.
See­kord­ne esi­me­ne koo­li­päev ku­ju­nes Vi­ha­soo koo­li­pe­re­le ja ümb­rus­kon­na rah­va­le aja­loo­li­seks, ku­na Ees­ti Va­ba­rii­gi pre­si­dent Kers­ti Kal­ju­laid osa­les avaak­tu­sel. Te­ma kü­las­käi­ku ka­jas­ta­sid TV3 ja Ka­nal 2 ning Delfi.

Pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID tut­vus ka Vi­ha­soo las­teaia­rüh­ma­ga. Fo­to Ar­no Mik­kor/VPK
Pre­si­dent KERS­TI KAL­JU­LAID tut­vus ka Vi­ha­soo las­teaia­rüh­ma­ga. Fo­to Ar­no Mik­kor/VPK

Pre­si­dent saa­bus koos kaas­kon­na­ga kell 9.45 ja lah­kus pä­rast kel­la 12. Es­malt tut­vus ta las­teaia­rüh­ma­ga. Ak­tu­sel an­dis esi­me­se klas­si las­te­le aa­bit­sad, ku­hu oli igaü­he­le ni­me­li­selt kir­ju­ta­nud soo­vi­tu­se „Õpi hoo­le­ga!“.
Oma kõ­nes kii­tis pre­si­dent, et Vi­ha­soo kool on 30 aas­ta­ga kas­va­nud ini­mes­te sü­da­mes­se, oma­va­lit­sus­te ja maa­kon­da­de pii­rid on täht­su­se­tud. Pi­si­ke kool elab ko­ha­li­ke ini­mes­te tah­test ja rõõm on nä­ha, et on soov väi­kest koo­li pi­da­da.
„Teil on liitk­las­sid, suu­re­mad saa­vad ai­da­ta noo­re­maid. Kui 5.-6. klas­si õpi­la­ne või veel va­nem tu­leb väik­se­malt kü­si­ma, et on sul mu­re, kas saan ai­da­ta, pääs­tab see koo­liaas­ta. Las­te kä­tes on suur jõud. Väi­kes­tes koo­li­des on ker­gem kõi­ki abis­ta­da,“ sõ­nas pre­si­dent ja tõ­des, et kiu­sa­mi­se tee­ma so­bib roh­kem suur­de koo­li, aga ta rää­gib sel­lest Vi­ha­soos, sest see on ai­nus kool, mi­da esi­me­sel koo­li­päe­val kü­las­tab.
„Kui tu­le­vi­kus lä­he­te suu­re­ma­tes­se koo­li­des­se, on teis ene­se­kind­lust, mis ai­tab elus eda­si. Õpik võib tun­du­da mõ­ni­kord igav ja õues to­re­dam, aga see, mi­da leia­me koo­li­raa­ma­tu­test ja tee­me koo­li­ma­jas koos õpe­ta­ja­te­ga, peaks and­ma mei­le vä­he­malt ühe suu­re os­ku­se ja tead­mi­se, et ko­gu aeg tu­leb mi­da­gi õp­pi­da. Ilu­sat õp­pi­mist nei­le, kes alus­ta­vad, ja kõi­gi­le teis­te­le siin saa­lis veel 60-80 aas­tat!“
Pä­rast ak­tust läk­sid lap­sed ja õpe­ta­jad klas­si­des­se. Pre­si­dent as­tus sis­se 5.-6. klas­si, te­gi ring­käi­gu koo­lis ja las­teaias.
Lap­sed said esi­ta­da rii­gi­pea­le kü­si­mu­si. Ani­ta Gul­ja­ko­va uu­ris, kui­das pre­si­den­dil en­dal koo­lis läks, kas oli ras­ke.
Kers­ti Kal­ju­laid vas­tas, et kir­jan­di­te kir­ju­ta­mi­sel oli tal si­su­li­ne pool hea, aga käe­ki­ri oli halb ja pi­di sel­le­ga vae­va nä­ge­ma. Usi­nalt hak­kas õp­pi­ma kesk­koo­li ajal, sest tah­tis min­na üli­koo­li õp­pi­ma bio­loo­giat.
Ta li­sas, et õp­pis suu­res koo­lis, ku­hu lap­sed pää­se­sid kat­se­te­ga, seal ei ole nii sõb­ra­lik, sest kõik ta­ha­vad pa­re­mad ol­la. „Siin on sõb­ra­li­kum,“ sõ­nas pre­si­dent.

Ak­tu­sel re­gi­lau­lud ja lõõt­sa­muu­si­ka
Esi­mest klas­si hak­kab õpe­ta­ma on Kai Tin­gas, kes on Vi­ha­soo koo­lis uus õpe­ta­ja. Ta kandideeris Vi­ha­soo koo­li, ku­na on en­da sõ­nul väi­ke­se koo­li us­ku.
„See on suur asi, et aa­bit­sa an­dis pre­si­dent. Laps ei os­ka se­da prae­gu veel väär­tus­ta­da, aga edas­pi­di­seks on olu­li­ne sünd­mus,“ kom­men­tee­ris ta.
Tä­na­vu­ne ak­tus oli re­gi­lau­lu­de ja lõõt­sa­muu­si­ka­ga. Kui pre­si­den­ti oo­da­ti, män­gis saa­lis rah­va ees lõõt­sa Vi­ha­soo koo­li vi­list­la­ne Kert Krüs­ban, kes prae­gu õpib Tar­tus El­le­ri-koo­lis rah­va­pil­li eria­lal.
Ta esi­tas ka ak­tu­sel paar pil­li­lu­gu. „Ukua­ru val­si“ pü­hen­das õpe­ta­ja El­na Link­vis­ti­le, kes jääb sel sü­gi­sel pen­sio­ni­le. Koo­li va­ni­ma õpe­ta­ja­na he­lis­tas El­na Link­vist koo­li­kel­la vii­mast kor­da ja an­dis sel­le siis üle õpe­ta­ja An­ne Veer­la­le.
Kai Tin­ga­se eest­laul­mi­sel lau­lis ko­gu saal kaa­sa re­gi­lau­le. Ühes lau­lus, mi­da ta lau­lis et­te koos muu­si­kaõ­pe­ta­ja Ger­da Al­le­man­ni­ga, olid loet­le­tud kõik kü­lad, kust lap­sed Vi­ha­soo koo­li tu­le­vad. Li­saks kõ­la­sid paar kand­le­lu­gu, esi­ta­sid Ger­da Al­le­mann ja Loo­na Mirt Sarv.
Pre­si­dent kii­tis, et ak­tus oli ilus ja sü­dam­lik.
Kü­si­mu­se­le, miks soo­vis just Vi­ha­soo koo­li tul­la, vas­tas, et see on väi­ke, sõ­ba­lik ja oma­näo­li­ne: „Rää­gi­tak­se, et Tal­lin­na kesk­lin­nas on oma näo­ga koo­lid, aga Ees­tis on pal­ju sel­li­seid koo­le. Pea­voo­lu­mee­dia kah­juks ei rää­gi neist. Käi­sin Sa­ku koo­lis, seal an­tak­se sü­ven­da­tult kuns­ti­ha­ri­dust, Oru koo­lis on sport au sees, igal koo­lil on mi­da­gi. Kõi­gist moo­dus­tub üht­lus­kool, mi­da pea­me hoid­ma. Sot­siaal­ne mo­biil­sus tä­hen­dab se­da, et igaüks saab te­ha oma va­li­ku, on või­ma­lus saa­da sel­leks, kel­leks soo­vid, hoo­li­ma­ta sel­lest, kes on si­nu va­ne­mad.“
Pä­rast ak­tust min­di õue, koo­li­ma­ja tre­pil teh­ti ühis­pilt. Koos pre­si­den­di­ga jääd­vus­ta­ti eral­di ka las­teaia­rühm ning kõik klas­sid.
Järg­nes ümar­laud, kus rää­gi­ti ha­ri­dus­li­ke eri­va­ja­dus­te­ga las­te ja las­te hoo­le­kan­de tee­ma­del. Pea­le pre­si­den­di osa­le­sid Vi­ha­soo õpe­ta­jad, Kuu­sa­lu val­la ha­ri­dus- ja las­te­kait­se­spet­sia­list Anu Kirs­man, ha­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­tee­riu­mist nõu­nik Tii­na Ki­vi­rand, sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mist las­te hoo­le­kan­de­po­lii­ti­ka juht Sig­ne Rii­sa­lo ning ak­tu­sel koo­li­pe­ret ter­vi­ta­nud Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu esi­mees Enn Kirs­man.

Eelmine artikkelKuu­sa­lu ker­ge­jõus­ti­ku-pe­re­päe­va kü­las­tas GERD KAN­TER
Järgmine artikkelRaasiku rahvamaja fassaad valmib novembris