
„See oli meie kooli ja kogu Vihasoo küla jaoks erakordne sündmus,” ütles Vihasoo lasteaia-algkooli direktor MARIKA ASTOR presidendi külaskäigu kohta.
Vihasoo kool alustas uut õppeaastat 36 õpilasega, 1. klassis asusid õppima 7 last. Koolikell on Vihasoo koolis õpilasi ja õpetajaid õppeaasta esimesse tundi kutsunud 30 korda. Direktor Marika Astor arvutas kokku, et selle ajaga on koolis käidud 10 957 päeva, 262 968 tundi, 15 778 080 minutit, 946 684 800 sekundit. Vihasoo kooli sõidetakse ka Loksalt ja lähiküladest, Lääne-Virumaale jäävatest naaberküladest ning Kuusalu kandist.
Seekordne esimene koolipäev kujunes Vihasoo kooliperele ja ümbruskonna rahvale ajalooliseks, kuna Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid osales avaaktusel. Tema külaskäiku kajastasid TV3 ja Kanal 2 ning Delfi.

President saabus koos kaaskonnaga kell 9.45 ja lahkus pärast kella 12. Esmalt tutvus ta lasteaiarühmaga. Aktusel andis esimese klassi lastele aabitsad, kuhu oli igaühele nimeliselt kirjutanud soovituse „Õpi hoolega!“.
Oma kõnes kiitis president, et Vihasoo kool on 30 aastaga kasvanud inimeste südamesse, omavalitsuste ja maakondade piirid on tähtsusetud. Pisike kool elab kohalike inimeste tahtest ja rõõm on näha, et on soov väikest kooli pidada.
„Teil on liitklassid, suuremad saavad aidata nooremaid. Kui 5.-6. klassi õpilane või veel vanem tuleb väiksemalt küsima, et on sul mure, kas saan aidata, päästab see kooliaasta. Laste kätes on suur jõud. Väikestes koolides on kergem kõiki abistada,“ sõnas president ja tõdes, et kiusamise teema sobib rohkem suurde kooli, aga ta räägib sellest Vihasoos, sest see on ainus kool, mida esimesel koolipäeval külastab.
„Kui tulevikus lähete suurematesse koolidesse, on teis enesekindlust, mis aitab elus edasi. Õpik võib tunduda mõnikord igav ja õues toredam, aga see, mida leiame kooliraamatutest ja teeme koolimajas koos õpetajatega, peaks andma meile vähemalt ühe suure oskuse ja teadmise, et kogu aeg tuleb midagi õppida. Ilusat õppimist neile, kes alustavad, ja kõigile teistele siin saalis veel 60-80 aastat!“
Pärast aktust läksid lapsed ja õpetajad klassidesse. President astus sisse 5.-6. klassi, tegi ringkäigu koolis ja lasteaias.
Lapsed said esitada riigipeale küsimusi. Anita Guljakova uuris, kuidas presidendil endal koolis läks, kas oli raske.
Kersti Kaljulaid vastas, et kirjandite kirjutamisel oli tal sisuline pool hea, aga käekiri oli halb ja pidi sellega vaeva nägema. Usinalt hakkas õppima keskkooli ajal, sest tahtis minna ülikooli õppima bioloogiat.
Ta lisas, et õppis suures koolis, kuhu lapsed pääsesid katsetega, seal ei ole nii sõbralik, sest kõik tahavad paremad olla. „Siin on sõbralikum,“ sõnas president.
Aktusel regilaulud ja lõõtsamuusika
Esimest klassi hakkab õpetama on Kai Tingas, kes on Vihasoo koolis uus õpetaja. Ta kandideeris Vihasoo kooli, kuna on enda sõnul väikese kooli usku.
„See on suur asi, et aabitsa andis president. Laps ei oska seda praegu veel väärtustada, aga edaspidiseks on oluline sündmus,“ kommenteeris ta.
Tänavune aktus oli regilaulude ja lõõtsamuusikaga. Kui presidenti oodati, mängis saalis rahva ees lõõtsa Vihasoo kooli vilistlane Kert Krüsban, kes praegu õpib Tartus Elleri-koolis rahvapilli erialal.
Ta esitas ka aktusel paar pillilugu. „Ukuaru valsi“ pühendas õpetaja Elna Linkvistile, kes jääb sel sügisel pensionile. Kooli vanima õpetajana helistas Elna Linkvist koolikella viimast korda ja andis selle siis üle õpetaja Anne Veerlale.
Kai Tingase eestlaulmisel laulis kogu saal kaasa regilaule. Ühes laulus, mida ta laulis ette koos muusikaõpetaja Gerda Allemanniga, olid loetletud kõik külad, kust lapsed Vihasoo kooli tulevad. Lisaks kõlasid paar kandlelugu, esitasid Gerda Allemann ja Loona Mirt Sarv.
President kiitis, et aktus oli ilus ja südamlik.
Küsimusele, miks soovis just Vihasoo kooli tulla, vastas, et see on väike, sõbalik ja omanäoline: „Räägitakse, et Tallinna kesklinnas on oma näoga koolid, aga Eestis on palju selliseid koole. Peavoolumeedia kahjuks ei räägi neist. Käisin Saku koolis, seal antakse süvendatult kunstiharidust, Oru koolis on sport au sees, igal koolil on midagi. Kõigist moodustub ühtluskool, mida peame hoidma. Sotsiaalne mobiilsus tähendab seda, et igaüks saab teha oma valiku, on võimalus saada selleks, kelleks soovid, hoolimata sellest, kes on sinu vanemad.“
Pärast aktust mindi õue, koolimaja trepil tehti ühispilt. Koos presidendiga jäädvustati eraldi ka lasteaiarühm ning kõik klassid.
Järgnes ümarlaud, kus räägiti hariduslike erivajadustega laste ja laste hoolekande teemadel. Peale presidendi osalesid Vihasoo õpetajad, Kuusalu valla haridus- ja lastekaitsespetsialist Anu Kirsman, haridus- ja teadusministeeriumist nõunik Tiina Kivirand, sotsiaalministeeriumist laste hoolekandepoliitika juht Signe Riisalo ning aktusel kooliperet tervitanud Kuusalu vallavolikogu esimees Enn Kirsman.