Veel­kord Kuu­sa­lu val­la üldp­la­nee­rin­gust

177
JAAN VELSTRÖM

JAAN VELST­RÖM

Peaae­gu viis aas­tat ta­ga­si kir­ju­ta­sin ar­tik­li „Üldp­la­nee­ring kui õle­kõrs“ (on vee­bis loe­tav). Va­he­peal on Kuusalu valla üldp­la­nee­rin­gu me­net­lus eda­si kul­ge­nud ja prae­gu­ses eta­pis on jõu­tud La­he­maa kü­la­de osas nii-öel­da tee­lahk­me­le.

Vaa­ta­sin too­na­sed mõt­ted üle ja jõud­sin jä­rel­du­se­le, et kõik nä­ge­mu­sed on ik­ka veel päe­va­ko­ha­sed. Tõ­si, La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­ka­va üldp­la­nee­rin­gus­se ot­se­selt üm­ber ei kir­ju­ta­ta. Pa­ra­ku po­le sel­lel laie­mas plaa­nis olu­list täht­sust, sest vii­de kait­se­kor­ral­dus­ka­va­le on üldp­la­nee­rin­gus ik­ka­gi ning viib olu­kor­ra­ni, et La­he­maal asu­va­tes kü­la­des on kesk­kon­naa­met­ni­kel suu­rem sõ­naõi­gus kui Kuu­sa­lu val­lal.

Ko­gu ehi­tus- ja ma­jan­dus­te­ge­vust kü­la­des reg­le­men­tee­rib kesk­kon­naa­met. Na­tu­ra ala­de hul­ka kuu­lu­vad ka kõik elu­hoo­ned. On aru­saa­ma­tu, kui­das seos­tub loo­du­se kait­se kü­la­de asus­tusst­ruk­tuu­ri ja ar­hi­tek­tuu­ri­ga. Kui­das seal lii­gi­kait­set el­lu viia, sel­lest amet­ni­kud vai­ki­vad. Olu­li­ne on säi­li­ta­da kait­se all ole­va­te maa­de prot­sen­ti.

Kas te­gu on muin­sus­kait­se ob­jek­ti­de­ga või va­baõ­hu­muu­seu­mi­ga? Ei mi­da­gi nii­su­gust. Ees­tis on vaid üks muin­sus­kait­sea­lu­ne kü­la – Ko­gu­va Mu­hu­maal. Kust võ­ta­vad loo­dus­kait­sea­met­ni­kud pä­de­vu­se reg­le­men­tee­ri­da ehi­ta­mi­se­ga seon­du­vat kü­la­des? Liht­ne vas­tus on, et pä­de­vust pole ega saa­gi ol­la, sest kesk­kon­na­ame­ti pä­de­vus­vald­kond on hoo­pis mu­jal.

Ku­na pii­ran­gu­te­ga soo­vi­tak­se kü­lad te­ha at­rak­tiiv­seks vaid tu­ris­mi­le, siis pü­sie­la­ni­ke ole­ma­so­lu ei ole kesk­kon­naa­me­ti jaoks ar­gu­ment, loo­de­tak­se, et kü­la­de il­me eest hoo­lit­se­vad su­vi­ta­jad. Pü­sie­la­ni­kud on amet­ni­ke­le pi­gem se­gav fak­tor.

Ar­hi­tek­tuu­ri ja asus­tusst­ruk­tuu­ri kaits­mi­se läh­te­ko­haks oli La­he­maa rah­vus­par­gis pi­ke­mat ae­ga põ­hi­mõ­te, et alu­seks on 1940. aas­ta ta­se.

La­he­maa rah­vus­par­gi 51-aas­ta­se aja­loo jook­sul on eri as­ja­olu­de koos­mõ­ju tu­le­mu­se­na ilm­ne­nud, et se­da ees­mär­ki po­le saa­vu­ta­tud ega saa­vu­ta­ta­gi. Sel­lest on näh­ta­vas­ti ka kesk­kon­naa­met aru saa­nud, sest nüüd väi­da­vad amet­ni­kud, et kü­la­des kaits­tak­se kõi­ke, vaa­ta­ma­ta sel­le­le, mil­li­sest aja­pe­rioo­dist ehi­ti­sed pä­ri­ne­vad. Sei­su­ko­ha muu­tu­mi­se ta­ga­mõ­te on se­ni­se kul­tuu­ri­pä­ran­di kait­se­suu­na ma­ha­vai­ki­mi­ne ja te­ge­vu­se jät­ka­mi­ne kont­sept­soo­ni jär­gi, mi­da edas­pi­di po­leks või­ma­lik vaid­lus­ta­da, sest see on täies­ti se­ga­ne.

Sa­mas unis­ta­tak­se kesk­kon­naa­me­tis pool­loo­dus­li­ke koos­lus­te taas­ta­mi­sest kü­la­sid ümb­rit­se­vas maas­ti­kus, ran­na­ka­lan­du­sest jms, saa­ma­ta aru, et olud on prae­gu hoo­pis teist­su­gu­sed.

Kü­la­de ku­ju­ne­mi­sel män­gis pea­mist rol­li ma­jan­dus­te­ge­vus, mis pak­kus ela­tist, su­la­tas üh­te ko­gu­kon­da ja ku­jun­das kul­tuu­ri. Prae­gu­seks on need tin­gi­mu­sed ka­du­nud ja sil­ma­pii­ril po­le või­ma­lu­si nen­de taas­ta­mi­seks. Prae­gu­sed pü­sie­la­ni­kud käi­vad tööl väl­jas­pool kü­la­sid või siis te­ge­le­vad kaug­töö­ga. Põl­lu­ma­jan­du­sest ei saaks väi­kes­tel maa­lap­pi­del ära ela­da ja met­sa ma­jan­da­mi­ne on pii­ran­gu­te­ga pär­si­tud.

Tek­ki­nud on uus kü­la, mi­da kesk­kon­naa­met ei mõis­ta. Sel­le ase­mel, et koos ko­gu­kon­na­ga kü­la­de aren­gut aru­ta­da, jät­ka­tak­se te­ge­vus­te ru­tiin­se pii­ra­mi­se ja kee­lus­ta­mi­se­ga. Maa­oma­nik­ke tea­vi­ta­ma­ta tü­his­ta­tak­se amet­ni­ke­ga koos­kõ­las­ta­tud pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­si ja sea­tak­se oman­di­le pii­ran­guid.

Oma­ni­ke­le sel­le­ga seon­du­vaid ta­ga­jär­gi ei kom­pen­see­ri­ta (väl­jaar­va­tud mõ­nel mää­ral met­sa­de osas). Mui­de, La­he­maal po­le ku­na­gi kü­si­tud, kas ko­ha­lik ini­me­ne soo­vis sat­tu­da oma ela­mi­se­ga kait­sea­la­le. Ise­gi mit­te teo­ree­ti­li­selt.

Loo­dus­kait­sea­met­ni­ke­ga koh­tu­mi­sed koo­so­le­ku­tel on näi­da­nud, et nad ei os­ka või ei ta­ha kaa­sa mõel­da ning ana­lüü­si­da, vaid võ­ta­vad vä­hi­ma­gi vas­tu­sei­su kor­ral sis­se ring­kait­se. Eba­mu­ga­vad kü­si­mu­sed püü­tak­se ära unus­ta­da või vas­ta­tak­se nii üma­ralt, et sel­lest po­le või­ma­lik aru saa­da. Tü­li­ka­te­le et­te­pa­ne­ku­te­le näh­va­tak­se ka stii­lis „eks te ise teh­ke, kui ta­ha­te“.

Kesk­kon­naa­met ei toe­ta ko­ha­peal­se et­te­võt­lu­se aren­gut, kar­dab ot­su­seid vas­tu võt­ta, liht­sam on säi­li­ta­da se­nist olu­kor­da ja se­da keel­du­de­ga kind­lus­ta­da.

Oma­pä­ra­ne on kesk­kon­na­ame­ti suh­tu­mi­ne lii­gi­kait­ses­se. Võr­rel­des La­he­maa rah­vus­par­gi al­gu­sae­ga­de­ga, on lii­gi­rik­kus tei­nud vä­hi­käi­ku ja se­da eel­kõi­ge pool­loo­dus­li­ke koos­lus­te ar­vel.

En­di­sed hei­na-, kar­ja- ning põl­lu­maad on seo­ses ma­jan­dus­te­ge­vu­se puu­du­mi­se­ga või sel­le pii­ra­mi­se ja lõ­pe­ta­mi­se­ga suu­res osas met­sas­tu­nud.

Amet­ni­kud mää­rat­le­vad kait­sea­lus­te tai­me­de kas­vu­koh­ti ja pii­rit­le­vad pü­sie­lu­pai­ku. Saa­dak­se küll aru, et loo­dus on pi­de­vas aren­gus, kuid jä­rel­du­si sel­lest ei teh­ta. Kui kesk­kon­na­tin­gi­mu­sed muu­tu­vad min­gi lii­gi jaoks eba­sood­saks, siis see liik kaob. Kait­sea­lu­se lii­gi säi­li­ta­mi­seks tu­leb loo­du­ses töid te­ha ja se­da te­ge­vust ka fi­nant­see­ri­da. Pa­ra­ku po­le sel­leks ra­ha, väl­jaar­va­tud näi­disp­ro­jek­tid.

Nii lä­heb loo­dus oma teed. Kui­das ja mil mää­ral mõ­ni liik maas­ti­kus pü­sib, jääb loo­dus­li­ku va­li­ku ot­sus­ta­da. Loo­de­tak­se, et küll ta ku­hu­gi al­les jääb, ja ku­na prot­ses­sid on aja­ma­hu­kad, siis kee­gi na­gu­nii sel­le eest ei vas­tu­ta.

Et jutt ei jääks teo­ree­ti­li­seks, siis tu­le­tan üht-teist meel­de: ku­hu on jää­nud rah­vus­par­gis ar­vu­kad ted­re- ja met­si­se män­gu­ko­had, miks ei tee oma to­re­daid ke­vad­len­de enam ti­ku­ta­ja, mis­pä­rast on ka­du­nud lauk, tutt­pütt, nae­ru­ka­jas, nen­de ase­mel on aga mas­si­li­selt il­mu­nud ran­da­des­se kor­mo­ran?

Li­sa­me siia ka­ru­de ar­vu­ku­se üle­mää­ra­se kas­vu La­he­maa met­sa­des.

Vii­ma­se to­si­na aas­ta jook­sul on kesk­kon­naa­met­ni­ke käi­tu­mi­ne muu­tu­nud bü­rok­raat­li­ku­maks ja jäi­ge­maks. Se­da üleo­le­ku­tun­net võib ta­ju­da ka kesk­kon­naa­me­tilt Kuu­sa­lu val­la­le saa­de­tud vii­ma­ses, üldp­la­nee­rin­gu me­net­lu­se­ga seo­tud kir­jas.

Mi­da siis tu­leb te­ha? Kesk­kon­naa­met peab muu­tu­ma oma as­jaa­ja­mi­ses inim­sõb­ra­li­kuks. Iga amet­nik tu­leb suu­na­ta ühel päe­val nä­da­las kü­la­des­se ini­mes­te­ga suht­le­ma ja nii aas­ta­rin­gi. Mit­te reg­le­men­tee­ri­ma ja keh­tes­ta­ma, vaid jut­tu rää­ki­ma, ini­me­si loo­du­ses­se vii­ma, kuu­la­ma ja mõist­ma. See oleks ka­su­lik kõi­gi­le ja eri­ti loo­du­se­le.

Ko­ha­peal­seid ini­me­si tu­leb usal­da­da ja see kan­nab pi­ka­pea­le vil­ja. Sõb­ra­lik suht­le­mi­ne hoiab loo­dust pa­re­mi­ni kui suh­tu­mi­ne „kee­la­me ära, mui­du hak­ka­vad rik­ku­ma“.

Mõt­te­tud pii­ran­gud kü­la­des on va­ja lõ­pe­ta­da. Üle tu­leb vaa­da­ta kü­la­de ehi­tus­kee­lu­vöön­did. Min­gist asus­tusst­ruk­tuu­ri ja ar­hi­tek­tuu­ri kait­sest ei saa prae­gu­ses si­tuat­sioo­nis enam na­gu­nii rää­ki­da. See mõ­jub ko­ha­li­ku ini­me­se kiu­sa­mi­se­na. Ehi­tus­sea­dus­tik keh­tib kõi­gi­le üh­te­moo­di. Ük­si­kob­jek­ti­de kait­se jaoks on muin­sus­kait­se­sea­dus. Tea­tud reeg­lid võib säi­li­ta­da val­la üldp­la­nee­rin­gus: üks kor­rus + ka­tu­sea­lu­ne kor­rus ela­mu­le, pui­du ka­su­ta­mi­ne vä­lis­vii­mist­lu­ses (kui puit ik­ka ta­vai­ni­me­se ra­ha­ko­ti­le kät­te­saa­da­vaks jääb), hoo­ne mak­si­maal­kõr­gus ja ehi­tusk­run­di suu­rus (kü­la­ti kok­ku­lep­pe­li­selt eri­nev). Kesk­kon­naa­me­ti iga­kord­ne koos­kõ­las­tus po­le va­ja­lik.

Hu­vi­tav ten­dents ilm­neb kesk­kon­naa­met­ni­ke suh­tu­mi­ses ela­mu­maas­se, seal soo­vi­tak­se vii­ma­sel ajal iga hin­na eest kit­sen­da­da maao­ma­ni­ke või­ma­lu­si ehi­tus­te­ge­vu­seks. Ela­mu­maa on sih­tots­tar­be­li­selt et­te näh­tud ela­mu­le ning abi­hoo­ne­te­le, nen­de tee­nin­da­mi­se­le ja ma­ja­pi­da­mi­se­le. Kesk­kon­naa­met ta­hab aga ela­mu­maal na­gu maa­tu­lun­dus­maal­gi eris­ta­da kõl­vi­kuid. Vii­da­tak­se, et näe­te, teie ela­mu­maal on mets ja ehi­ta­da sel ju­hul ei to­hi.

Oma­nik­ku ei saa õi­gus­li­kult ko­hus­ta­da ela­mu­maal met­sa kas­va­ta­ma ja raiet ka ta­kis­ta­da ei saa, kuid amet­ni­kud püüd­le­vad sel­le poo­le, et need puu­du­sed ta­sa­pi­si kõr­val­da­da.

Sur­ve maao­man­di­le on too­nud kaa­sa va­ja­du­se oma­ni­ke õi­gu­si kaits­ta. Ok­toob­ri­kuus on moo­dus­ta­tud MTÜ La­he­maa Maao­ma­ni­ke Liit, kel­le ees­märk on maao­ma­ni­ke hu­vi­de eest seis­mi­ne. Sel­les te­ge­vu­ses saa­vad maao­ma­ni­kud kaa­sa lüüa. Ühen­dust saab MTÜ-ga mei­liaad­res­sil maao­ma­ni­kud@gmail.com.

Eelmine artikkelLumetorm Birgit
Järgmine artikkelRätla külatee remont