Keskkonnapärand nõuab hoidmist

1492

Turbuneeme rannaküla on täis müra ja kivikolinat. Linnamehed töötavad oma kinnistute kujundamisel nagu Lasnamäe kinnisvara objektide arendamisel. Ajaloolise rannaküla kadumisest pole huvitatud ei keskkonnaministeerium, ega ka keskkonnainspektsioon. Elame Lahemaa rahvuspargis, kus  esmatähtis peaks olema pärandkeskkonna  väärtuste hoidmine ja kaitse. Juba 2005.a. taotlesime (1938.a. kaardi alusel) endist külatanuvat randa pääsemiseks, kuid see ei õnnestunud, sest mõned ruutmeetrid sellest kuulusid juba uuele omanikule.

Nagu võis arvata osutus valeks ja vassimiseks ka Turbuneeme küla uusasuka-maa­­omaniku Kaido Saarma lubadus Sõnumitoojas (26.08.09), et põlise sadamatee kasutamine läbi tema kinnistu on võimalik, kui vaid temaga kokku leppida. Sama jutuga esines Kuusalu valla volikogus ka volikoguliige Andres Paomees.

Kahjuks on tegemist lausvaledega, sest probleemid, millest kirjutati juba ajalehtedes Harju Elu (24.07.09.a.) ja Maaleht (23. 07.09.a.) pole mingitki lahendust leidnud.

Lubadusi kõigile randapääsu tagamiseks jagasid 2005.a. kohalike valimiste eel  valimisliidu Meie Kodu varjus esinenud respublikaanid ja nende sõbrad – Madis Praks, Maila Velström, Andres Allmägi, Marika Astor ja Karli Lambot. Valimisliit kinnitas: „Aitame rannakaluritele kaasa nende kalapüügi õiguste eest seismisel. Tapurla, Viinistu, Turbuneeme ja Salmistu sadamad peavad võimaldama vallarahvale merelepääsu ning siinsetele paadiomanikele turvalise hoiukoha”. Kus on nüüd lubaduste täitjad?

Merelepääsu tagamiseks rannas pöördusime maavanema Värner Lootsmanni poole, kes muude võimaluste puudumisel nägi Kuusalu valla ühe võimalusena ka sadamatee võõrandamist. Vallajuhid on aga pea liiva alla peitnud ning Kaido Saarma  tegutseb Turbuneeme külas ikka põhimõttel– las koerad hauguvad, kuid karavan liigub edasi. Ei hooli ta rannarahva merelepääsust, nende arvamustest detailplaneeringute aruteludel ega kaitseala piirangutest. Viimastel nädalatel tegutseb ta  jõuliselt kivimüra saatel oma mereäärsetel kinnistutel (Räpsa, Vanaõue, Kingu), kus pole veel detailplaneeringut isegi algatatud ning puudub ka kaevetöödeks luba. Talle kuuluval  Vana-Neeme kinnistul, mis asub Natura alal, kus tuleks kaitsta kuiva lubjarikast rannaniitu, on rändrahnud väljakaevatud ja looduslik rannaniidu kamar hävitatud ning kinnistule kavandatava juurdepääsuteega  lõhutakse olemasolev loodusmaastik.

Lausa anekdoodina mõjub kogu kirjeldatud tegevus mehe poolt, kes juhib MTÜ Turbuneeme Külaseltsi, mille põhikiri kohustab tegelema looduskeskkonna hoidmisega.

Võib vaid ette kujutada, milliseks kujuneb Kaido Saarma ja Ko poolt küla keskele endise külapoe asemele, teiste kinnistute vahele, kavandatav nn külamaja ehk tegelikult väljarenditav peokoht? See teeb külarahva murelikuks.

Turbuneeme kui ajalooliselt väljakujunenud rannaküla väärtused Lahemaa rahvuspargis vajavad kaitset, et mõndagi esivanemate minevikust säiliks tulevastele põlvedele. Oluliseks pärandiks on ka side merega, mis tuleb meil ühiselt tagada. Loodan, et sellega tegelemine ei ole õiguskantsleri ülesanne, vaid on jõukohane isegi Kuusalu valla juhtidele.


Toimetuselt

Ajakirjanduseetika koodeksi punkt 3.5 ütleb, et toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust. Ka juhul, kui avaldatava/edastatava materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja, kontrollib toimetus oluliste faktide tõesust.

Sellest lähtuvalt lisame täpsustused. Kaido Saarma selgitas toimetusele oma lubadust sadamatee kasutamise asjus kokku leppida: „Reedel helistas Linda Metsaorg Turbuneeme külavanemale ja palus mu telefoninumbrit, selgitades, et tahab tee asjus läbi rääkida. Külavanem vastas, et olen laupäeval Turbuneemes ja minuga saab kohtuda. Ootasin, kuid rääkima ei tuldud.”

Oma kinnistutel kivide kokkulükkamise kohta sõnas ta, et tegeles haljastustegevusega ja selleks pole detailplaneeringut tarvis algatada, detailplaneering on algatatud Vana-Neeme kinnistul: „Kaks aastat tagasi algatas keskkonnainspektsioon kaebuse peale menetluse Vana-Neeme kinnistul kivide kokkulükkamise pärast. Kaasati eksperdid, kulutati riigi raha, Tartu teadlased uurisid ja vastus oli, et loodusele pole kahju tekitatud.”