Mait Kröönströmi vastuskirjale, mis ilmus eelmises Sõnumitoojas, oli ilmumise hetkeks tegelikult juba kirjalikult vastatud ja saadetud ka vastuväited. Minul polnud kordagi plaani selle kirjavahetusega meediasse jõuda ega oodanud, et seda teevad ka valla esindajad. Kuna nendepoolne kiri siiski ilmus, siis on korrektne ka minu vastuväited siin ära tuua. Algne vastamise vorm (vastused olid lõikude vahel) ei võimalda lehes täismahus trükkimist, seetõttu on allpool olev tekst refereeritud kujul.
Lp Mait Kröönström
Hoolimata Teie korduvatest viidetest, et olen osalenud mingis poliitilises sopaloopimises, võin kinnitada, et ei kuulu ühtegi valimisliitu ega parteisse. Minu ja hoolekogu teiste liikmete huvid on seotud ainult õpilaste heaoluga. Arupärimise valda koostasin mina, Ene Valdmann. Seda näitab ka minu nimi kirja lõpus. Ka ei ole ma kirjutanud ühtegi artiklit kuhugi meediväljaandesse ning veel vähem Teid isikuliselt kritiseerinud. Siiski on kriitika koostööprotsessi loomulik osa. Seda eriti ametis, kus otsused puudutavad paljusid.
Minu kohustused ei seisne ainult Kolga kooli hoolekogu esimees olemises, vaid oman ka muid töökohustusi. Seetõttu reedel koolile edastatud soov teha esmaspäeval kohtumine tõesti minu ajagraafikusse ei mahtunud. Samas on ametialaselt korrektne vastata kirjalikule pöördumisele nii-või-naa kirjalikult.
Teie vastuskirjas viidatud „Tõnu Ammusaare joonis“ kuvati esimesel staadioniteemalisel koosolekul seinale pärast korduvaid sooviavaldusi koosolekul osalejatelt. Lihtsalt sooviti, et midagi ka juttu illustreeriks. Kooli direktor tegi seda vastumeelselt ja kordas mitu korda, et see pole projekt, millest jutt hakkab olema. Hoolimata segadusest, mida see joonis esialgu tekitas, said vähemalt enamik kohalolijaid sellest nii ka aru. Seega ei saa selle projekti puhul rääkida mingist roosast unistusest. Kõik teadsid, et alustatakse puhtalt lehelt ja seetõttu moodustati ka töögrupp. Kui Teie väidate, et olite kaasamise ja töögrupi autor, siis kuidas ei seisnud Te esimesel koosolekul jõutud üksmeelse arvamuse eest, et rahasid kasutatakse eelkõige kooli vajadusi arvestades? Enamik koosoleku protokollidest kajastavad kooli seatud lähteülesandeid. Teil peaks olema nendele vaba ligipääs. Vallavalitsusel on olemas ka kogu kirjavahetus.
Jah, algse 100 000 euro planeerimisse ei olnud tõesti kaasatud hoolekogu ega kogukonda. Kool siiski eeldas, et aastatepikkune soov Kolga staadionit renoveerida on lõpuks vilja kandnud. Kas tõesti asjaolu, et kohalik rahvas saab sportida ja õhtul valgustatud alal jooksmas käia, mängida staadioni keskel erinevaid pallimänge, poleks kohalikele olnud piisav lisandväärtus. Kallis ja standarditele vastav jalgpalliväljak tundub ilmselge liialdusena nii väikese koha jaoks. Ka polnud töögrupi esindajatel kordagi olnud arusaama, et asjaga on „tuli takus”. Pigem sooviti etapiviisilist aga jätkusuutlikku lahendust.
03.10.2018 koosolek ei toimunud mitte vallapoolsel algatusel, vaid põhjusel, et hoolekogu tegi koolis toimunud hoolekogu koosolekul pöördumise valla esindajale Anu Kirsmanile. Andsime teada, et hoolekogu ja staadioni töörühm soovib kohtuda vallavanemaga, sest me pole saanud vastuseid kirjalikult esitatud küsimustele. 3. oktoobri koosolekul ei olnud mingit „ühist soovi” kiiresti edasi minna. Pigem oli kooli esindajatel mure ebaõnnestunud projekti pärast. Juba koosoleku alguses andsid tookordse vallavalitsuse esindajad teada, et muuta pole enam midagi. Asi on otsustatud ja ainuke muu lahendus on hange tühistada. Töögrupi huvi seevastu oli saada hea lõpptulemus – seda isegi siis, kui kogu protsess pikemalt vältaks. Kolga lapsed ei ole saanud juba üle 10 aasta normaalselt sportida – see mõni lisakuu ei oleks enam midagi muutnud. Jooksuraja sundseisus rahastamine ei ole kindlasti kohalikele rõõmuuudis. Kahtlen küll, et me tookord seal ka sellist muljet jätsime. Iserahastamine sai välja pakutud võimaliku variandina, mitte see ei olnud kõikide ühine nõusolek.
Mis puutub 3. oktoobri koosolekul ähvardamisse, siis meiega vallamajas kokkusaamisel olnud hoolekogu, töögrupi ja kooli esindajad said kõik proua Salu ütlemistest ühtemoodi aru: staadioniringi ei tule – selleks pole raha, kui ei sobi, siis ei tee üldse. Kui nüüd tõesti kõik need 8 inimest said valesti aru, siis äkki oli viga siiski ütlejas? Lauset: „Ma saan aru, et seda staadionit siis pole teile vaja,” on väga keeruline teistmoodi mõista.
Ka ei saa tõsiselt võtta eelmise vallavalitsuse tehtud viiteid, et nad on omalt poolt teinud kõik, et MTÜ Kolga Sport saaks omapoolse muudetud projektiga kiiresti edasi minna. Alustuseks lasti koolil tasuda projektimuudatuse eest. Kuna juba alguses sai otsustatud, et tehakse täislahendustega projekt (ehitustöid teostatakse vastavalt võimalustele ja etapiliselt) ning sellega hoitakse tulevikus projekti muudatustelt raha kokku, siis oleks korrektne olnud see muudatus tasuda valla eelarvest. Oma 28.11. otsusest MTÜd ei teavitatud, kuigi selle esindajad olid palunud korduvalt kirjalikku kinnitust oma tegevusele. Selle istungi protokoll ilmus valla lehele suure hilinemisega. Ka jagas tookordne vallavanem telefoni teel objekti ehitajale soovitusi sõlmida leping MTÜga Kolga Sport juba enne 28.11 toimunud vallavalitsuse istungit. Sellised soovitused polnud kahjuks seadustega kooskõlas. Nii võiks igaüks tellida ehitustöid võõral maal.
Milleks halvustada Kolga Spordi väljapakutud jooksurada, kui vähendatud mõõtmetes staadion ei oleks ühegi kattega 400 meetrit pikk. Kas vallavalitsuse projektis pakutud, jalgpalliväljaku betoonäärekive mitmes kohas ületav „maastikul jooksuring” oli rohkem nõuetele vastav kui korralik tartaanrada. Õppekava tõesti ei näe ette jooksuringi, aga näeb ette asju, mida õpilane peab suutma kehalise kasvatuse tunnis täita. Sinna hulka kuuluvad ka tegevused, mida saab läbi viia ainult staadioniringil.
Töögrupi põhiline etteheide nüüd juba eelmisele vallavalitsusele oli peaaegu olematu suhtlemine. 17.07 saatis vallavanem Monika Salu töögrupi liikmetele tutvumiseks staadioni uue projekti. Hoolimata vahemikus 20.-29.07 töögrupi osade liikmete (Ago Katvel, Erik Järvi, Veiko Silman, Signe Teesalu) saadetud vastuväidetest ja rahulolematusest saabus vallavanemalt uus kiri alles 30.07, kus sama projekt oli lõplikult vormistatud. Selles kirjas ei vastatud ühelegi meie murepunktile ja anti teada, et 08.08 kuulutatakse välja hange staadioni ehitamiseks.
Milline oli selle töögrupi mõte, kui see töögrupp ei ole kaasatud lõplike lähteülesannete koostamisel? See ongi ju töögrupi väljalõikamine, kui töögrupil pole aimugi, mis sündima hakkab. Töögrupp osales arutlusprotsessis, mitte ei teinud lihtsalt ettepanekuid. Vähemalt töögrupi liikmed said oma rollist selliselt aru. Kui raha oli määrav, siis kuidas leiti 100 000 lisaraha uhke jalgpalliväljaku jaoks?
Oma vastuskirjas vihjate Te pidevalt töögrupi-poolsele solvamisele, laimamisele ja arvustamisele. Ühe hoolekoguliikme arvamuslugu kohalikus lehes ei tohiks nüüd küll pidada ajakirjanduslikuks laimukampaaniaks. Seda enam, et uuenduslikku vallavalitsemist kiitvad artiklid ilmusid erinevates kanalites juba iganädalase tihedusega. Ka on Arenev Kuusalu Vald ise kutsunud inimesi oma Facebooki voos arutelule ja arvamust avaldama. Kui arvasite, et Teid seal ainult kiidetakse, siis kahjuks see pole nii ja ei tohikski olla.
Lugupidamisega
Ene Valdmann,
Kolga kooli hoolekogu esimees