HANNO PEVKUR, sotsiaalminister
Me kõik teame, et vanemahüvitis on väga vajalik ja aidanud Eestis kaasa sündivuse kasvule. Sellest tulenevalt olen veendunud, et iibe kasvule positiivselt mõjunud vanemahüvitise põhimõtteid pole vaja muuta, küll saab vanemahüvitise ideed edasi arendada. Ühe sellise edasiarendusena kinnitas Vabariigi Valitsus eelmise neljapäeva istungil vanemapensioni seadusesätted, mille suurim eesmärk on tagada last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas, kuivõrd noorte vanemate väiksem sissetulek lapse kasvatamise esimestel eluaastatel mõjutab otseselt pensioni suurust tulevikus. Kaudselt aitab eelnõu luua kindlustunde kõikidele peredele, ehk muudab elukeskkonda sündimust soosivamaks.
Kui vanemahüvitise süsteemi eesmärk on aidata kaasa töö- ja pereelu ühitamisele, millega säilitatakse lapsevanemale tema eelmise kalendriaasta keskmine töötasu, siis vanemapensioni süsteem loob kindluse, millega tagatakse last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas. Sündimust ei mõjuta ainult üks kindel valdkond, vaid mitmed meetmed koos. Loodame, et see tulevikku vaatav otsus toetab veelgi perede otsust saada esimene, teine, kolmas või ka rohkem lapsi.
Plaanide kohaselt jõustub eelnõu kahes etapis: 2013. aastal hakatakse maksma täiendava kogumispensioni makset (4 protsenti) ja kahe aastahinde suurust pensionilisa ning 2015. aastal, kui riigi rahalised võimalused seda lubavad, hakatakse maksma täiendavat ühe aastahinde suurust pensionilisa. Kuigi tehniliselt on tegemist keeruka eelnõuga, võime kokkuvõtlikult jaotada laste sünniaasta järgi pensionilisa saamine kolme gruppi.
Esiteks: 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale makstakse iga lapse kasvatamise eest 4 protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Juhul kui laps sünnib näiteks 2013. aasta alguses, saab ta sissemakseid kohustuslikku kogumispensionisse kolme aasta jooksul kokku vähemalt 1134 eurot. Miks vähemalt? Seda sellepärast, et loodetavasti siiski keskmine palk tõuseb, mis tagab ka aasta-aastalt sissemaksete suurenemise inimeste pensionivarasse.
Teiseks: tagamaks põlvkondadevahelist solidaarsust, makstakse 31. detsembril 1980–31. detsembril 2012 sündinud lapse ühele vanemale pensionilisa kahe aastahinde väärtuses.
Vanem, kelle laps sündis eelpoolnimetatud ajavahemikus, saab 2013. aastal lisapensioni ühe lapse arvestuses umbes 114 eurot aastas, 2016. aastal umbes 192 eurot aastas lisaks.
Kolmandaks: eelnõu kohaselt makstakse alates 1. jaanuarist 2015 enne 1. jaanuari 2013 sündinud lapse ühele vanemale täiendavat pensionilisa ühe aastahinde väärtuses. Nendele vanematele makstakse lisaraha ühe lapse arvestuses praeguste prognooside kohaselt umbes 60 eurot aastas.
Usun, et pakutud lahendused aitavad luua terviklikumat lähenemist laste ja perede toetamise süsteemis ning annavad kindlustunde igale perele järelkasvu planeerimisel. Peaks ju olema meie ülim eesmärk Eesti rahva säilimine, aga seda kahjuks ilma suurema sündivuseta saavutada pole võimalik.
