Toiduga ei mängita

1589
KALVI KÕVA, Riigikogu liige, SDE
KALVI KÕVA,
Riigikogu liige, SDE

Sügisesest külaskäigust Valga toidupanka jäi mulle eredalt meelde sealse koordinaatori Teresa Sale tõdemus, et lastetoetuste tuntav tõus 2015. aasta alguses tõi endaga kaasa selle, et Valgas vähenes toiduabi saavate laste arv 200 võrra. Seda oli hea kuulda. See näitas, et riigi suund pakkuda lastega peredele täiendavat tuge on õige. Samas on nii Valgas kui ka mujal Eestis ikka veel puudustkannatavaid peresid ning kitsikuses kasvavaid lapsi, kes vajavad abi. Ehk toidupanga tänuväärne töö toidu jagamisel neile tuhandetele, kellel endil seda napib, on jätkuvalt äärmiselt oluline.
Pea kuus aastat tagasi asutatud Eesti Toidupank, mille missioon on vaesuse leevendamise kõrval võidelda ka toidukraami raiskamise vastu, on tänaseks oma haaret tublisti suurendanud ja laienenud 19 linna. Toidupank teeb koostööd mitme suure kaubandusketiga, et saada poodidelt toiduaineid, mille realiseerimisaeg on kohe lähenemas.  Aastate jooksul on toidupangale oma õla alla pannud kümned omavalitsused, firmad, fondid  ja asutused. Olulised on head inimesed, kes annetavad kampaaniate ajal raskustes peredele supipurke, konserve ja maiustusi. Jõulude eel olid punastes põlledes vabatahtlikud taas kauplustes annetusi kogumas.
Organisatsoon, mis rajaneb eeskätt vabatahtlike tööle,  seisab silmitsi erinevate raskuste ja takistustega.  Üheks neist on rahapuudus – tuleb ju maksta elektri, bensiini ja toiduladude üürimise eest ning tasuda riigimakse. Riigi abi toidupangale on jäänud heitlikuks ja sõltunud viimasel aastal sotsiaalkaitseministri eelistustest. On selge, et siin tuleb leida stabiilsem finantseerimine. Põhjust on koputada nii mõnegi omavalitsusjuhi südametunnistusele, sest meie omavalitsuste tahe toidupanka ja seega ka majandusraskustes peresid toetada on erinev.
Samuti ei soosi tänane maksusüsteem ettevõtjaid, kes tahavad toidupangaga koostööd teha. Näiteks mitmes Euroopa riigis saavad ettevõtjad tagasi käibemaksu, mis on makstud toidupangale annetatud toodetelt. Juba mõnda aega on üleval küsimus, kuidas muuta meie seadusandlust, et see soosiks taolist heategevust. Maksuseaduste parandamine on aga reeglina keeruline ja aeganõudev protsess.
Teine teemadering on seotud tõsiasjaga, et meie kauplused ja ka teised toidukäitlejad  viskavad suurtes kogustes söögikraami ära. Ajal, kui hulk inimesi on tühja kõhuga, satub prügikastidesse sadu kilosid igati kvaliteetset toitu. Vahel tehakse seda lihtsalt mugavusest, vahel ka ülepingutatud toiduohutusnõuetest. On suur vahe, kas tootele  on märgitud kuupäeva ette „kõlblik kuni“ või „parem enne.“ Viimane on reeglina ohutu ja korralik toiduaine.
Ja miks mitte võtta eeskujuks Prantsusmaa, kus võeti vastu seadus, mis keelab supermarketitel toidu äraviskamise. Alates 2016. aastast on sealsed kaubandusketid kohustatud annetama tähtaja ületanud toidu kas heategevuseks, loomatoiduks või kompostiks. Iga kauplus, kus pinda on üle 400 ruutmeetri, on kohustatud sõlmima lepingu, et annetab toidukraami heategevuseks. Prantsusmaa valitsus töötab selle nimel, et vähendada toidukadu 2025. aastaks poole võrra.
Toidupanga toetamine on eeskätt poliitikute kohus. Igaüks, kel rahakott lubab ja süda on õigel kohal, saab aidata. Pingutagem, et toitu, mida jagada, oleks rohkem ning tõelised abivajajad ei tunneks nälga ega toituks vaid makaronidest.  Loodan, et lähitulevikus on meil vähem perekondi, kus toidust puudu ja kõik lapsed sööksid täisväärtuslikult. Ennekõike peavad seda eesmärki toetama riigi sammud nii pere- kui palgapoliitikas. Kindlasti pakub peredele tuge, et lähiaastatel kerkib lastetoetus 60 euroni ning riik hakkab 2017. aasta suvest maksma kolme- ja enamalapselistele peredele täiendavat 200 eurot toetust.

Eelmine artikkelAnija volikogu ütles Raasikule ära
Järgmine artikkelAnija valla 2016. aasta eelarve kinnitatud