Anija valla keskkonnaametnik soovitab kinnistuomanikel kontrollida, kas nende puurkaevudel on sanitaarkaitseala.
Eelmise aasta lõpus seisis Anija valla üks kinnistuomanik probleemi ees, kui taotles puurkaevu tegemiseks ehitusluba ja selgus, et naaberkinnistul asub aiandusühistu puurkaev, mille sanitaarkaitseala on 50 meetrit. See tähendab, et sellele lähemale kui 50 meetrit uut puurkaevu teha ei tohi.
Anija valla keskkonnaspetsialist Astrid Promet ütles, et tegu on aastakümneid vana nõudega, mille järgi pandi igale rajatud puurkaevule automaatselt 50 meetrine sanitaarkaitsetsoon. Nüüd on seadusandlus muutunud ning see nõue iga kaevu puhul enam ei kehti, seetõttu tuleks uuele kaevule loa saamiseks lasta endine sanitaarkaitseala ära muuta.
Praegu kehtiva veeseaduse järgi veehaardele sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse kaevust vaid ühe kinnistu tarbeks ning alla 10 kuupmeetri ööpäevas. Kui puurkaevu kasutab mitu kinnistut, kuid vett võetakse alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja seda kasutab kuni 50 inimest, määratakse sanitaarkaitsealaks 10 meetrit. Kui vett tarbitakse rohkem kui 10 kuupmeetrit ning põhjavesi on hästi kaitstud, võib sanitaarkaitseala olla 30 meetrit.
Astrid Promet rääkis, et endistes aianduskooperatiivides tehti enamasti kogu piirkonna peale üks puurkaev. Nüüd kasutavad seda vähesed või ei kasutata üldse ning suvemaju eramuteks ümberehitavad inimesed tahavad oma kinnistule teha isiklikke puurkaeve, kuid takerduvad sama probleemi taha – vana kaevu sanitaarkaitseala on 50 meetrit.
„Puurkaevude ehitusload tuleb kooskõlastada keskkonnaametiga. Viiekümnemeetrine sanitaarkaitseala võib ulatuda mitmele kinnistule ning nende omanikud ei pruugi selle tõttu saada luba puurkaevu rajamiseks. Et kaevu sanitaarkaitseala ei saaks takistuseks uute kaevude rajamisel, tuleks kindlasti teha avaldus ja lasta see ära muuta,“ sõnas ta.
Keskkonnaspetsialist soovitab kinnistuomanikel, kes ei tea, kas ja kui suur on nende puurkaevu sanitaarkaitseala, avada maa-ameti kodulehel geoportaal ja sellel Eesti kaardi flash versioon. Kui sisestada sinna oma kinnistu andmed, leiab kaardirakendusest kitsenduste kaardid, kus on peal kõik puurkaevud ja sealt leiab ka oma puurkaevu piiranguala.
Kui selgub, et sanitaarkaitseala on praegu kehtivate nõuete järgsest suurem, peaks omanik tegema keskkonnaregistri haldajale ehk keskkonnaministeeriumile vabas vormis avalduse ning saatma ministeeriumi üldmeilile.
„Kui keskkonnaregistrist on näha, et puurkaevu asukoht pole kaardil päris täpne – on ka juhtumeid, et see on märgitud tegelikust asukohast näiteks paarkümmend meetrit eemale – tuleks keskkonnaministeeriumile esitada ka puurkaevu projekt. Kui parandusavaldus on esitatud ja läbi vaadatud, kantakse muudatused keskkonnaregistrisse ja need on kaardirakenduselt näha. Pärast seda saab kinnistuomanik, kes enne teise kaevu sanitaarkaitseala tõttu uue puurkaevu tegemiseks ehitusluba ei saanud, seda uuesti taotleda,“ selgitas Astrid Promet.