Val­la­va­nem – kas kon­kur­si­ga või era­kon­na ta­ga­toa kau­du?

RAI­VO UUK­KI­VI,

Raa­si­ku val­la­va­nem

Nii­su­gu­ne kü­si­mus te­kib va­li­mis­te ajal sa­ge­li, ker­kis ka 20. sep­temb­ri Sõ­nu­mi­too­jas. Li­saks esi­ta­ti väi­de, et val­la­va­ne­ma kan­di­daat on nii olu­li­ne, et peab ole­ma tea­da en­ne va­li­mi­si.

Val­la­va­ne­ma va­li­mi­se pu­hul on toe­ta­jaid mõ­le­mal lä­he­ne­mi­sel. Te­ge­li­kult on nii, et ühest vas­tust po­le­gi. Mõ­le­mal ju­hul on või­ma­lus ek­si­da või õn­nes­tu­da 50:50. Tu­le­mi­le mõ­ju­vad pal­jud olu­li­sed tin­gi­mu­sed, ei loe ai­nult kan­di­daa­di ar­va­tav po­pu­laar­sus.

Val­la­va­nem ei ole aua­met, ta on val­la te­gev­juht. Vald on üs­na kee­ru­li­ne ins­ti­tut­sioon, toi­min­gud hõl­ma­vad eri vald­kon­di, ot­su­sed tih­ti pii­ra­vad kel­le­gi te­ge­vus­va­ba­dust. See­ga peab juht ole­ma pä­dev ja peaks vald­kon­nas orien­tee­ru­ma ning mõist­ma ka te­mal la­su­vat vas­tu­tust. Opo­nen­did kü­si­vad tih­ti, miks ta peaks – pii­sab, kui töö­ta­jad on pä­de­vad, val­la­va­nem on­gi vaid suur juht, kes koor­di­nee­rib, de­le­gee­rib, esi­neb, esin­dab. Tõe­poo­lest, nii saab kü­si­da ini­me­ne, kes ava­li­kust tee­nis­tu­sest ja sel­le juh­ti­mi­sest pal­ju ei tea.

Tei­salt on ka tea­da, et val­la­va­ne­ma­le te­ge­li­kult kva­li­fi­kat­sioo­ni­nõu­deid ei ole, na­gu ka rii­gi­ko­gu liik­me­le või mi­nist­ri­le. Ei pea ole­ma ise­gi kesk­ha­ri­dust. Ni­me­ta­tud ame­ti­koh­ta­de­le võib saa­da, kes suu­dab end hu­vi­ta­valt esit­le­da, rah­va seas po­pu­laar­sust või­ta ja va­li­mis­tel hää­li kor­ja­ta. Nii võib sel­li­ne ini­me­ne saa­da täies­ti va­balt ka val­la­va­ne­maks. Näi­teid on Ees­tis ol­nud kül­lal­da­selt.

Eel­ne­vat tea­des võib öel­da, et igal ju­hul on val­la­le ka­su­lik spet­sia­lis­tist te­gev­juht. Sa­mas võib ka see spet­sia­list saa­da pai­ka pan­dud niiöel­da ta­ga­toa kau­du. Kui val­la­va­ne­maks saab va­li­mis­tel man­daa­di saa­nud kan­di­daat, kel et­te­val­mis­tus ole­mas, po­le sel­lel va­rian­dil vi­ga mi­da­gi. Sa­mu­ti po­le vi­ga, kui te­gev­juht lei­tak­se kon­kur­si kor­ras. Sa­mas on ka sel­ge, et tih­ti kon­kur­si kor­ral­gi osu­tub ot­sus­ta­vaks mõ­ne ta­ga­toa ar­va­mus. Kor­dan – ühest vas­tust po­le.

Kas ko­gu­kon­na­le peaks ole­ma olu­li­ne tea­da en­ne va­li­mi­si val­la­va­ne­ma ni­me? Eel­ne­vat tea­des saab öel­da, et ilm­selt mit­te. Võist­le­vad ik­ka kan­di­daa­did, kes kan­di­dee­ri­vad oma­va­lit­su­se esin­dus­ko­gus­se, võist­le­vad nen­de ideed. Ko­gu­kon­na­le po­le olu­li­ne, kui­das val­la­va­nem va­li­tak­se, kind­las­ti ei ole va­ja kan­di­daa­ti nui nel­jaks väl­ja käia en­ne va­li­mi­si. See ei ole va­li­mis­võist­lu­se ob­jekt. Va­hel on­gi au­sam öel­da, et ot­si­me ju­hi kon­kur­si­ga väl­jast. Ko­gu­kon­na­le on olu­li­ne, et val­la­va­nem suu­daks kok­ku le­pi­tut el­lu viia. Võib juh­tu­da, et väl­jast võe­tud te­gev­juht, kel puu­dub va­li­mis­tel an­tud lu­ba­dus­te taak, suu­dab pal­ju enam kor­da saa­ta, kui va­li­mis­tel hää­li ko­gu­nu. Se­da on Raa­si­ku val­la ko­ge­mus näi­da­nud. Ta­ga­si­vaa­tes Raa­si­ku val­la­va­ne­ma­na töö­ta­mi­se­le toon il­mes­ta­mi­seks väl­ja ka üle­vaa­te teh­tud in­ves­tee­rin­gu­test kau­ge­mas ta­ga­si­vaa­tes, sel­lest ta­be­list saab jä­rel­du­si te­ha igaüks.

Val­la­va­ne­ma ni­mi ei ole kind­las­ti va­li­mis­te eel kõi­ge olu­li­sem. Olu­li­ne on ana­lüü­si­da va­li­mis­lu­ba­du­si. Nüüd mõ­ne ko­ge­nud te­gi­ja oma­sid lu­ge­des tun­dub, et on are­ta­tud ra­ha­puu. De­bat­ti­del tu­leks kes­ken­du­da lu­ba­dus­te­le, mit­te val­la­va­ne­ma ni­me­le. Per­soo­ni tee­ma võib ju ol­la hu­vi­tav, kuid see po­le va­li­mis­te ajal kind­las­ti mit­te kõi­ge täht­sam.