Vägi­vald ei ole ala­ti füü­si­li­ne

Jev­ge­nia Ja­kob­son,
Ida-Har­ju po­lit­se­jaos­kon­na juh­ti­vuu­ri­ja

Po­lit­sei saab iga päev tea­teid ko­du­sein­te va­hel toi­mu­nud vä­gi­val­last. Eel­mi­sest aas­tast on ka­ris­tus­sea­dus­ti­kus ka uus süü­te­gu – ahis­tav jä­li­ta­mi­ne.

Pe­re­vä­gi­vald, ka psüh­ho­loo­gi­li­ne, on sot­siaal­ne näh­tus, mis on ala­ti ek­sis­tee­ri­nud. Aas­taid ta­ga­si sai lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la vas­tu võit­le­mi­ne po­lit­sei üheks pea­mi­seks prio­ri­tee­diks. Ma ar­van, et po­le po­lit­sei­nik­ku, kes ei puu­tuks ti­he­dalt kok­ku vä­gi­val­la­juh­tu­mi­te­ga. Pal­ju pöör­du­tak­se meie poo­le, sest üks ini­me­ne ahis­tab teist. Ta­va­li­selt leiab ahis­ta­mi­ne aset lä­hi­suh­tes või va­ra­se­malt suh­tes ol­nud ini­mes­te va­hel – suh­tes kas tek­ki­sid pin­ged või pu­ru­nes see üld­se. Aga ala­ti ei pruu­gi nii ol­la, vahel ahis­ta­tu ei tun­ne või tun­neb vae­vu ahis­ta­jat. Sel­li­seid juh­tu­meid on vä­hem ning võib toi­mu­da näi­teks naab­ri­te, töö­kaas­las­te ja tut­ta­va­te va­hel.

Kir­ju­tan ahis­ta­vast jä­li­ta­mi­sest lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la näitel, kuid na­gu mai­ni­tud, siis see ei toi­mu ala­ti lä­hi­suh­tes ole­va­te ini­mes­te va­hel. Ees­ti all­kir­jas­tas Is­tan­bu­li kon­vent­sioo­ni, mis ko­hus­tab rii­ki kaits­ma lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la ohv­reid ning ahis­tav käi­tu­mi­ne on lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la üks vorm.

Mis on üld­se lä­hi­suh­te­vä­gi­vald? See on iga­su­gu­ne vaim­ne, füü­si­li­ne või sek­suaal­ne vä­gi­vald, mis leiab aset ini­mes­te va­hel, kes on või olid in­tiim­su­he­tes või oma­va­hel ve­re­su­gu­lu­ses. Po­lit­sei­töö on näi­da­nud, et vaim­ne ja ver­baal­ne vä­gi­vald, sur­ves­ta­mi­ne ja ahis­ta­mi­ne käi­vad kä­si­käes füü­si­li­se vä­gi­val­la­ga. Kui po­lit­sei­ni­kud saa­vad väl­ja­kut­se pe­re­tü­li­le, kä­sit­le­tak­se se­da vä­gi­val­la­juh­tu­mi­na ka siis, kui te­gu ei ole füü­si­li­se, vaid hoo­pis ver­baal­se vä­gi­val­la­ga.

Lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la­ga võit­le­mi­ne on rii­gi prio­ri­teet. Pa­rim viis nen­de ära hoid­mi­seks on en­ne­tus. Ini­me­sed on aas­ta-aas­talt ha­ka­nud pa­re­mi­ni ta­ju­ma, et pe­re­vä­gi­vald po­le ühe pe­re mu­re. Vä­gi­val­last an­na­vad mei­le tea­da ka naab­rid ja lä­he­da­sed, kes as­tu­vad ot­sus­ta­va sam­mu ja pöör­du­vad po­lit­seis­se. Pa­ha­tih­ti kan­na­ta­nu ei tea või jul­ge ise ku­ri­teost tea­da an­da. Kaa­sa­me pe­re olu­kor­ra hin­da­mi­seks part­ne­rid – ko­ha­li­ku oma­va­lit­su­se las­te­kait­se­spet­sia­lis­tid, sot­siaal­töö­ta­jaid ja ha­ri­du­sa­su­tus­te esin­da­jad.

Ühis­kon­na hoiak lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la suh­tes on muu­tu­nud ja ena­mik ini­me­si saab aru, et see on ku­ri­te­gu. Ka vä­gi­val­lat­se­jad ise. Sot­siaal­mi­nis­tee­riu­mi 2014. aas­ta uu­rin­g näi­ta­s, et Ees­ti ela­ni­kud tun­ne­vad lä­hi­vuh­te­vä­gi­val­da olu­li­se prob­lee­mi­na. Üle poo­le uu­rin­gus osalenutest on kin­ni­ta­nud, et on pealt kuul­nud, näi­nud või kaht­lus­ta­nud mõn­da sel­list juh­tu­mit. 77 prot­sen­ti vas­ta­nu­test lei­dis, et vä­gi­vald ei ole pe­re­si­se­ne asi ja 94 prot­sen­ti olid ar­va­mu­sel, et vä­gi­vald pe­re- ja lä­hi­suh­tes on ku­ri­te­gu.

Veel pole ini­mes­te­ni jõud­nud tead­mi­ne, et vaim­ne ter­ror, sur­ves­ta­mi­se, tü­li­ta­mi­ne, ahis­tav käi­tu­mi­ne on ku­ri­te­gu ja ka­ris­ta­tav. Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kond saab nä­dalas kesk­mi­selt 2-5 aval­dust, mil­le pu­hul võib ol­la te­gu ahis­ta­va jä­li­ta­mi­se­ga. Saa­me aval­du­si, kus lä­hi­suh­tes ol­nud ini­me­sed ei saa oma­va­hel lä­bi ja üks pool he­lis­tab tei­se­le, edas­tab häi­ri­va si­su­ga sõ­nu­meid, ot­sib kon­tak­ti ja alan­dab, sol­vab, pres­sib väl­ja ja hir­mu­tab. Tih­ti on sää­ra­se käi­tu­mi­se põh­jus ar­mu­ka­de­dus või soov kät­te maks­ta. Ini­me­sed ei suu­da koo­se­lu jook­sul soe­ta­tud va­ra ja­ga­da ja lei­da ühist keelt las­te kas­va­ta­mi­se osas.

Kurb on nä­ha, kui­das en­di­sed elu­kaas­la­sed ma­ni­pu­lee­ri­vad ja äh­var­da­vad lap­se ära­võt­mi­se, ela­ti­se sis­se­nõud­mi­se ja in­tiim­fo­to­de aval­da­mi­se­ga. On juh­tu­meid, kus jä­li­ta­tak­se en­dist elu­kaas­last, ei la­sta teis­te­ga su­hel­da ega uu­si suh­teid luua. Põh­jus­eks tuuak­se lap­se hu­ve ja õi­gust lap­se­ga su­hel­da.

Po­lit­seis­se pöör­du­jad tih­ti esi­ta­vad pil­di- ja vi­deo­ma­ter­ja­li sel­lest, kui­das tei­ne osa­pool jäl­gib ja käib jä­rel. Tü­li­ta­mi­se­ga või­vad kaas­ne­da ka sol­van­gud ja äh­var­da­mi­sed. Pi­dev kon­tak­ti­võt­mi­ne, jä­rel­käi­mi­ne võib muu­tu­da nii­võrd pea­le­tük­ki­vaks, et hak­kab se­ga­ma iga­päe­va­seid te­ge­mi­si. Aval­du­si, kus täies­ti võõ­ras ini­me­ne jäl­gib, võ­tab kon­tak­ti, sek­kub erael­lu, lae­kub po­lit­sei­le mär­ki­mis­väär­selt vä­hem.

Kõik eel­pool too­du võib kva­li­fit­see­ru­da ahis­ta­vaks jä­li­ta­mi­seks. See ku­ri­teo­koos­seis li­sa­ti ka­ris­tus­sea­dus­ti­ku möö­du­nud su­vel. Ahis­ta­va jä­li­ta­mi­se pa­rag­rahv näeb et­te kas ra­ha­list ka­ris­tust või ku­ni üheaas­tast van­gis­tust, kui üks pool ot­sib tei­se­ga kor­du­valt või lak­ka­ma­tult kon­tak­ti, jäl­gib te­da või sek­kub muul vii­sil tah­te vas­ta­selt te­ma erael­lu. Eri­ne­vus ahis­ta­va jä­li­ta­mi­se ja era­vii­si­li­se jä­li­tus­te­ge­vu­se va­hel seis­neb sel­les, et vii­ma­sel ju­hul peab ole­ma sel­gelt eris­tav and­me­te ko­gu­mi­se ees­märk. Kui ini­me­ne pöör­dub po­lit­seis­se aval­du­se­ga, et kee­gi te­da tü­li­tab, võ­tab pi­de­valt kon­tak­ti te­le­fo­ni ja e-pos­ti teel, sõi­dab oma au­to­ga ko­gu aeg jä­re­le, jäl­gib elu­ko­ha lä­he­du­ses ja ava­li­kes koh­ta­des, siis tee­vad po­lit­sei­ni­kud sel­geks kõik as­jao­lud ning lan­ge­ta­vad ot­su­se me­net­lu­se alus­ta­mi­se osas.

Jaa­nua­ri kesk­pai­gaks oli üks Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­konda lae­ku­nud ahis­tav­a jä­li­ta­mi­se juh­tum jõud­nud koh­tuot­su­se­ni. Li­saks on üks juh­tum jõud­nud pro­ku­ra­tuu­ri ja kolm veel me­net­lu­ses. 16 ju­hul puu­dus aga süü­teo­koos­seis, võe­ti vas­tu 16 me­net­lu­se alus­ta­ma­ta jät­mi­se ot­sust. Val­da­va ena­mu­se alus­ta­ma­ta jät­mi­si moo­dus­ta­vad en­dis­te elu­kaas­las­te või abi­kaa­sa­de konf­lik­tid. Ahis­ta­vad jä­li­ta­mi­sed on üks osa lä­hi­suh­te­vä­gi­val­last. 2017. aas­tal re­gist­ree­ri­ti Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­na ter­ri­too­riu­mil 2329 lä­hi­suh­te­vä­gi­val­la juh­tu­mit, kus kri­mi­naal­me­net­lust ei alus­ta­tud. Need on juh­tu­mid, kus te­gu vaim­se, ma­jan­dus­li­ku vä­gi­val­la, kiu­sa­mi­se, pe­re­tü­li­de ja aru­saa­ma­tus­te­ga, mis on küll prob­lee­mid, kuid mis ei ole süü­teod. Nen­des juh­tu­mi­tes va­ja­vad ini­me­sed kel­le­gi muu kui po­lit­sei abi. Osa nen­dest juh­tu­mi­test on seo­tud abi­kaa­sa­de või elu­kaas­las­te va­lu­sa lah­ku­mi­ne­ku­ga ja pöör­du­tak­se po­lit­seis­se kiu­sa­mi­se ja ahis­ta­va käi­tu­mi­se aval­dus­te­ga.

En­ne aval­du­se kir­ju­ta­mist soo­vi­ta­me kaa­lu­da ja ana­lüü­si­da, mi­da saab ahis­ta­mi­se tun­nus­te­ga konf­lik­to­lu­kor­ras ise ära te­ha. Soo­vi­tu­sed käi­vad ka naab­ri­te, tööand­ja ja töö­ta­ja konf­lik­ti­de koh­ta, kus üks osa­pool leiab, et te­da ahis­ta­tak­se.

• Säi­li­ta­ge kõik Teie hin­nan­gul ahis­ta­mist kin­ni­ta­vad tõen­did, mil­leks või­vad ol­la e-kir­jad, sõ­nu­mid, vest­lu­sed suht­le­misp­rog­ram­mi­des ja sot­siaal­võr­gus, vi­deod jne.

• Kui Te ei jul­ge pöör­du­da po­lit­seis­se seo­ses vaim­se vä­gi­val­la ja mo­raal­se sur­ves­ta­mi­se­ga, kuid tun­ne­te, et Teie õi­gu­si on ri­ku­tud, siis mu­re ära rää­ki­mi­seks, toe ja kon­sul­tat­sioo­ni saa­mi­seks on Teil või­ma­lik pöör­du­da ohv­ria­bi­kes­kus­se. Ohv­ria­bi tee­nust pa­kub Sot­siaal­kind­lus­tu­sa­met. Ida-Har­ju po­lit­sei­jaos­kon­nas on ole­mas ohv­ria­bi ka­bi­net (tel 600 9059). Ohv­ria­bis­pet­sia­lis­ti poo­le pöör­du­mi­ne ei ko­hus­ta Teid and­ma po­lit­sei­le sel­gi­tu­si.

• Laim ja sol­va­mi­ne ei ole enam Ees­tis roh­kem kui 15 aas­tat süü­teo­me­net­lu­se kor­ras ka­ris­ta­ta­vad. Küll aga on ini­me­sel õi­gus end lai­ma­mi­se eest kaits­ta, pöör­du­des ha­gi­ga tsi­viil­koh­tus­se. Se­da või­ma­lust saab ka­su­ta­da, kui kee­gi le­vi­tab Teie koh­ta sol­va­va si­su­ga va­le­in­fot. Tsi­viil­ko­hus la­hen­dab au teo­ta­mi­se kü­si­must, läh­tu­des võ­laõi­gus­sea­du­se sä­te­test.

• Tsi­viil­koh­tu kau­du saab taot­le­da lä­he­ne­mis­kee­lu keh­tes­ta­mist ini­me­sele, kes oma käi­tu­mi­se­ga rii­vab olu­li­selt vas­tas­poo­le õi­gu­si. Kui võõ­ras ini­me­ne ahis­tab ja jä­li­tab teist, siis on ilm­sel­ge, et tu­leb kaa­lu­da me­net­lu­se alus­ta­mist ahis­ta­va jä­li­ta­mi­se pa­rag­rah­vi alusel. Kuid pe­re­kon­na­liik­me­te ning va­ra ja lap­se hool­du­sõi­gust ja­ga­va­te part­ne­ri­te pu­hul ei pruu­gi see nii ol­la. Kui ini­me­ne ri­kub koh­tu­li­kult ko­hal­da­tud lä­he­ne­mis­keel­du, siis tea­tud tin­gi­mus­tel on te­ge­mist ju­ba kri­mi­naal­kor­ras ka­ris­ta­ta­va teo­ga.

Mis aga pea­mi­ne – iga aval­dus ja pöör­du­mi­ne, mil­les kir­jel­da­tak­se vaim­se vä­gi­val­la vor­me, vaa­da­tak­se lä­bi ning ana­lüü­si­tak­se, kas te­ge­mist on süü­teo­ga või mit­te. Ja ise­gi kui te­gu on prob­lee­mi­ga, mil­le la­hen­da­mi­ne ei kuu­lu po­lit­sei pä­de­vus­se, tea­vi­tab po­lit­sei aval­da­jat, mi­da konk­reet­sel ju­hul te­ha ja ku­hu pöör­du­da. Iga juh­tum on in­di­vi­duaal­ne ja va­jab eri­ne­vat lä­he­ne­mist.