
„Situatsioonid ja viisid, kuidas vald oma kodanikega käitub pole pastakast välja imetud, vaid elust enesest,“ ütleb teleseriaali „Teine võimalus“ režissöör RASMUS MERIVOO.
Möödunud teisipäevast on Kanal 2 eetris sari „Teine võimalus“, mida telekanal reklaamib kui eluterve huumoriga sarja. Tegevus toimub Tuleviku külas. Kui seda ähvardatakse teha kruusakarjääriks, otsustavad elanikud poliitikutele ja ärimeestele vastu astudes võidelda oma küla eest viimse veretilgani. Tegu pole tavalise seriaaliga, vaid sarja sees lavastatakse telesaadet.
„Teise võimaluse“ režissöör on Rasmus Merivoo Kuusalust. Ta räägib, et Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras soovis seriaali, mis räägiks täiskasvanutel pooleli jäänud õpingute jätkamise võimalustest.
„Produtsendid, kellega tegime ühe teise projekti asjus koostööd, küsisid, kuidas mina selle teema lahendaksin. Kuna olin värskelt olnud Kuusalus vallaasjades sees, pakkusin välja idee külast, mille asemel tahetakse rajada kruusakarjääri,“ ütleb Rasmus Merivoo, kes aasta tagasi valiti Kuusalu vallavolikokku, kuid lahkus sealt.
Kuna aega oli vähe – võtetega tuli kiiresti alustada ja eetrisse anda, ei kirjutanud Rasmus Merivoo stsenaariumi ise, vaid jutustas päriselus juhtunud situatsioone Andra Teedele, kes on ka „Õnne 13“ stsenarist: „Tema kirjutas need stsenaariumisse ja nüüd ma lavastan neid.“
„Teise võimaluse“ esimene osa oli eetris eelmise teisipäeva õhtul. Kuusalu valla rahvale oli avaosas palju tuttavat, alates kohtadest – Tuleviku küla asub Kodasool, võtted toimusid ka näiteks Kolgas. Peale selle tuuakse vaatajani sündmusi, mis on Kuusalu vallas reaalselt aset leidnud.
„Kuna elan Kuusalus, on kogu minu looming Kuusalust inspireeritud. Elu Tuleviku külas sarnaneb sellele, mis oli Kuusalu vallas mõned aastat tagasi – kui tavalised inimesed ei saa oma vallalt tuge, otsustavad nad midagi ette võtta. Olen ise väga lähedalt näinud, mis vallas toimub, seetõttu sattusid stsenaariumisse siinsed situatsioonid,“ lausub Rasmus Merioo.
„Teine võimalus“ ei koosne siiski ainult päriselust võetud stseenidest ja karakteritest: „Poesabas on tulnud mõni inimene küsima, kes tema seal seriaalis on või et kas temast tuleb ka juttu. Aga seal ei ole ühtki konkreetset kohalikku tegelast. Ka sündmused on pigem kollektsioon sellest, mis kohalike võimumängude juures toimus.“
Kuusalu valla inimesi on filmi juures siiski peale tema ka teisi, näiteks filmimehena on seriaalis Rolf Põhjala, võtetel „lööb klappi“ Kuusalu keskkooli õpilane Laura Meigas.
„Meid on juba aidanud ka Kuusalu pasunakoor ja Kolgaküla Lainerid, oleme võteteks kasutanud kohalike inimeste kodusid. Mulle väga meeldib Kuusalus filmida, siinsete inimeste tugi on alati suur,“ sõnas režissöör.
Kuigi „Teist võimalust“ on peetud komöödiasarjaks, nimetab Rasmus Merivoo nalja kõigi oma filmide-sarjade puhul pigem kõrvalproduktiks.
„Peamine on alati midagi öelda, jutustada või lahti seletada. Ka „Teine võimalus“ pole selleks, et inimesi lihtsalt naerma ajada. Soovitan vaatajal süveneda, tegelikult pole seal midagi juhuslikku. See sari võiks anda julgustust ja tuge inimesele, kellele tundub, et asjad on valesti, kuid esimese hooga ta ei tea, mida teha. Seesama asi, mida me Kuusalu vallas paar aasta tagasi tegime – ei tasu kõike vaikselt taluda, tuleb endal tegutseda,“ selgitab ta.
12osaline sari „Teine võimalus“ on igal nädalal Kanal 2 eetris detsembrini.