Üha rohkem on inimesed hakanud tunnetama vajadust kaitsta oma vara ja turvalist elukeskkonda. Tihti on kuulda öisel ajal ringi liikuvatest võõrastest autodest. Kurikaelad on „külas käinud“ valveta suvemajades. Puhkerajoonides on sageli probleemiks võõrad, kes ei allu korrale. Sellised juhtumid on viinud kogukonna otsima võimalusi turvatunde tõstmiseks.
Enda ja naabrite elukeskkond on võimalik ühiselt hoida turvalisem. Selleks pakub ideaalseid tingimusi naabrivalve, mis on odavaim turvalisuse tõstmise viis. Ka politsei korraldatud aruteludel turvalisuse parandamise tõstmiseks toovad osavõtjad ühe võimalusena välja naabrivalve tegevuse. Naabrivalve eesmärk on tõsta elanike turvalisust nende endi aktiivse tegutsemise kaasabil. Ühingu tegevusse kaasatakse naabrid, politsei, kohalik omavalitsus ning MTÜ Eesti Naabrivalve.
Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi, mis toimib põhimõttel hooli, märka, reageeri. Naabrivalve abil on lihtsam saada naabritega tuttavaks ja nii on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised teevad piirkonna ka teistele nähtavaks. Vestlustest sektorivanematega on selgunud, et juba naabrivalve plakatite ülesseadmine loob turvalisema elukeskkonna.
Naabrivalvesektoreid on loodud enamikus Eesti maakondadest. Kokku on liitunud üle 11 000 majapidamise rohkem kui 550 paigas. Aastas luuakse keskmiselt 25 uut naabrivalvepiirkonda. Anija, Kuusalu ja Raasiku valdades on liitunud 22 kogukonna inimesed kokku 331 liikmega.
Eesti Naabrivalve ühingult saab tellida naabrivalve liikmetele ja liituda soovijatele turvalisuse-alaseid koolitusi, kus osalejatele annavad soovitusi politsei, päästeameti, kohaliku omavalitsuse ja naabrivalve esindajad. Populaarsed on maakondades korraldatavad Ohutuspäevad.
Eesti Naabrivalve on välja töötanud teenuse ka üksi elavate või suure osa päevast üksi kodus veetvate inimeste jaoks, kes võivad õnnetuse korral jääda hätta abi kutsumisega. Ehkki paljud üksi elavad eakad või puudega inimesed saavad igapäevase eluga hästi hakkama, on randmel kantav häirenupp õnnetuse korral asendamatu abivahend. Õnnetusest teadandmiseks piisab nupule vajutusest ja appi on valmis ruttama koolitatud vabatahtlik – tuttav ja usaldusväärne inimene lähikonnast.
Henry Ford on öelnud: „Kui kõik liiguvad edasi koos, siis tuleb kordaminek iseenesest.“ Koos tegutsedes ootab kordaminek ka naabrivalvega liitujaid. Tuleb vaid astuda esimesed sammud. Mõtle juba täna, kuidas endal on võimalus üheskoos naabritega muuta kodu ja koduümbrus turvalisemaks. Sõbralik naeratus ja tervitus naabrile võiks olla esimene samm, et muuta tõeliseks koduks piirkond, kus elate. Kui aitad naabrit, aitab tema sind.
Lõpetuseks veel mõned lihtsad soovitused. Kodu aitavad turvalisemaks muuta korralik uks ja lukk, uksesilm aitab kindlaks teha, kes on ukse taga. Ka kodus olles võiks välisukse hoida lukus, eramaja puhul ka aias töötades, sest sinna ei näe ega kuule, mis toimub teisel pool maja. Pärast aiatööde lõpetamist tuleks tööriistad viia kuuri, keldrisse või garaaži. Samuti tuleks jalgratast pärast sõitu või muud spordivahendid kasutamise järel viia majja, kuuri või garaaži, need järelevalveta aeda jättes on lihtsalt oht neist ilma jääda.