Tule­vi­ku­suu­nad Ani­ja val­la jäät­me­ma­jan­du­ses

FA­RIS­TA­MO EL­LER,
KAI­TI KAR­TU­SOV
MTÜst Pu­has Ring

Pe­rioo­dil 26. veeb­rua­rist 12. märt­si­ni kü­sit­le­si­me ini­me­si Ani­ja val­la jäät­me­ma­jan­du­se tee­mal. Ole­me to­hu­tult tä­nu­li­kud kõi­gi­le, kes võt­sid ae­ga ja vas­ta­sid. Vas­ta­ta sai nii ees­ti- kui ka ve­ne kee­les, nii vee­bi- kui ka pa­ber­ankeedil. Ees­ti­keel­se­le an­kee­di­le vas­tas 144 ini­mest, neist 25 meest ja 121 naist, ning ve­ne­keel­se­le 16 ini­mest, neist 11 naist ja 5 meest.

Kõi­ge põ­ne­vam ja ka­su­li­kum oli lu­ge­da teh­tud et­te­pa­ne­kuid. Vas­ta­jad an­na­vad loo­tust, et meie ini­me­sed ta­ha­vad jäät­meid sor­tee­ri­da ja kesk­kon­da hoi­da, kuid on va­ja süs­tee­mi pa­ran­da­da ja muu­ta mu­ga­va­maks. Sa­mu­ti on suur rõõm sel­le üle, et soo­vi­tak­se edu ja ol­lak­se mõt­tes kaa­sas. Kü­sit­lu­se täis­ma­hus tu­le­mus­te­ga saab tut­vu­da val­la ko­du­le­hel.

Jäät­me­te äraand­mi­se süs­teem peab ole­ma ini­me­se­le aru­saa­dav ja mu­gav ka­su­ta­da ning and­ma tu­le­mu­seks kva­li­teet­sed, see tä­hen­dab kor­rekt­selt sor­tee­ri­tud jäät­med. Prae­gu on hea aeg tee­ma­ga te­ge­le­mi­seks, sest ehi­ta­mi­sel on jäät­me­jaam ja koos­ta­mi­sel uus Ani­ja val­la jäät­me­hool­du­sees­ki­ri ning riik on vas­tu võt­mas uut jäät­me­sea­dust. Eu­roo­pa Lii­du di­rek­tii­vid on ole­mas, tu­le­vi­ku­suu­nad tea­da ning see kõik loob hea või­ma­lu­se Ani­ja val­da suu­re­pä­ra­se jäät­me­te äraand­mi­se süs­tee­mi loo­mi­seks ja meie kõi­gi ha­ri­mi­seks. Sest prae­gu­ne tõ­de on, et süs­teem on se­ga­ne ja in­for­mat­sioon laia­li ning se­ga­dust pal­ju.

Kü­sit­lu­se tu­le­mus­test
160st vas­ta­nust 77 olid Ani­ja val­la jäät­me­käit­lu­se­ga ra­hul, 83 ei ol­nud. Osa neist, kes on val­la jäät­me­käit­lu­se­ga ra­hul, kas ei sor­tee­ri en­da te­ki­ta­tuid jäät­meid üld­se või sor­tee­ri­vad vaid osa­li­selt. Ve­ne ja ees­ti ini­mes­te vas­tus­te va­hel vä­ga suurt eri­ne­vust pol­nud, ve­ne kee­les vas­tas roh­kem me­hi, ees­ti kee­les nai­si, sa­mu­ti olid ve­ne kee­les vas­ta­nud vä­hem in­for­mee­ri­tud pa­ken­di­te ta­su­ta äraand­mi­se või­ma­lu­sest ja jäät­me­te sor­tee­ri­mi­sest üleül­di­selt. Ar­va­me, et olu­li­ne in­fo peaks ole­ma val­las kät­te saa­dav ka ve­ne kee­les, ol­gu sel­leks siis val­la ko­du­leht, ve­ne­keel­ne Sõ­nu­mi­too­ja või mõ­ni muu la­hen­dus. In­for­mat­sioo­ni täht­sust ei saa ala­hin­na­ta.

Ena­mik vas­ta­nuist ehk 88 ela­vad Keh­ras. Üle­jõe lin­na­osast vas­tas 13 ini­mest, kel­lest 10 ei ol­nud ra­hul jäät­me­kor­ral­du­se­ga. Too­di väl­ja, et prü­gi­veo­tee­nu­se pak­ku­ja ei saa oma ko­hus­tu­se­ga hak­ka­ma. Ar­va­ti, et val­la­va­lit­sus on või­me­tu ra­ken­da­ma tee­nu­se­pak­ku­ja­le sankt­sioo­ne. Mai­ni­ti, et jäät­me­ve­da­ja dik­tee­rib prü­gi­veog­raa­fi­kut, ar­ves­ta­ma­ta klien­di va­ja­du­si. Kui­gi tee­nus peaks ju ole­ma ini­mes­te jaoks, mit­te vas­tu­pi­di. Tar­bi­jai­le tun­dub, et ei ole või­ma­lik va­li­da al­ter­na­tiiv­set tee­nu­se­pak­ku­jat. Ka pa­lu­tak­se roh­kem pa­ken­di­kon­tei­ne­reid ning tea­vi­tust pa­ken­di­te sor­tee­ri­mi­se koh­ta.

Põr­gu­põh­ja lin­nao­sast vas­ta­nu­test (14) ei ol­nud üle pool­te Ani­ja val­la jäät­me­kor­ral­du­se­ga ra­hul. Põr­gu­põh­jas ei ole pa­ken­di­te ja pa­ber­jäät­me­te kon­tei­ne­rit, prü­gi­fir­ma jä­tab sa­ge­li õi­gel päe­val tu­le­ma­ta. Üks ela­nik te­gi konk­reet­se et­te­pa­ne­ku pai­gu­ta­da kon­tei­ne­rid ka Põr­gu­põh­ja või siis Keh­ra kes­ku­ses­se, raud­tee­jaa­ma juur­de või kau­ge­mal ole­vas­se park­las­se, ku­hu on pa­rem li­gi­pääs, mit­te kor­ter­ma­ja­de ta­ha, kus ei tea, kas kon­tei­ne­rid on ül­di­seks ka­su­ta­mi­seks või kor­ter­ma­ja­de ela­ni­ke­le.

Leht­met­sa mit­me ela­ni­ku ar­va­mus oli, et võiks ära lõ­pe­ta­da eba­meel­di­va vaa­te­pil­di, kus ko­gu asu­la on kon­tei­ne­reid ja prü­gi­ma­ja­sid täis. Suu­red di­sai­ni­tud ühis­ma­hu­tid mit­me ma­ja pea­le look­sid olu­li­selt ilu­sa­ma vaa­te­pil­di.

Ha­jaa­sus­tu­se­ga piir­kon­da­des too­di väl­ja, et puu­dub või­ma­lus pa­ken­deid ära an­da. Vi­ki­pa­lu kü­la ela­nik mär­kis, et prae­gu­ne jäät­me­ma­jan­dus ei soo­si sor­tee­ri­mist, ol­mep­rü­gi äraand­mi­ne on lii­ga odav, sa­mas on sor­tee­ri­mi­ne ha­ja­kü­las kee­ru­li­ne, sest kon­tei­ne­rid on kau­gel ja sin­na sõi­ta kaob mo­ti­vat­sioon, kui leiad eest ol­me­so­di täis pa­ken­di­kon­tei­ne­ri. Mai­ni­tak­se Aeg­vii­dus ju­ba suu­re­pä­ra­selt toi­mi­vat pa­ken­di­ki­le­ko­ti tee­nust ning ei mõis­te­ta, miks se­da süs­tee­mi ko­gu val­da ei laien­da­ta. Te­gu on ju mu­ga­va, toi­mi­va ja liht­sa la­hen­du­se­ga. Kõ­la­ma jääb ar­va­mus, et ol­mep­rü­gi hind peab tõus­ma ning teis­te jäät­me­lii­ki­de – bio-, pa­pi-pa­be­ri ja pa­ken­di­jäät­me­te – äraand­mi­ne ole­ma ta­su­ta või süm­bool­se sum­ma eest.

Tu­le­vi­ku­suund – sü­va­ma­hu­tid
Ani­ja val­la jäät­me­käit­lu­se tu­le­vi­ku­suun­di ku­jun­da­des tu­leb ar­ves­ta­da aru­saa­da­vust ja mu­ga­vust ka­su­ta­ja­te­le, kesk­kon­da ning es­tee­ti­list ja loo­mu­li­kult ka ma­jan­dus­lik­ku kül­ge. Pal­ju on ol­nud jut­tu sel­lest, et kon­tei­ne­ri­te paik­ne­mi­ne iga nur­ga peal on ko­le ja võ­tab pal­ju ruu­mi. So­biv suund tun­dub ole­vat jäät­me­te sü­va­ma­hu­tid. Keh­ra ela­nik Kat­rin Roo­me­re on tei­nud suu­re eel­töö ning kaa­lus koos naa­ber­ma­ja ju­ha­tu­se liik­me Peep Ka­se­ga ideed ehi­ta­da ka­he ma­ja pea­le ühi­ne prü­gi­ma­ja. Eri­ne­vaid la­hen­du­si uu­ri­des jäid nei­le sil­ma hoo­pis sü­va­ma­hu­tid ehk maa-alu­sed prü­gi­kon­tei­ne­rid.

Sü­va­ma­hu­teid ka­su­ta­tak­se ai­na roh­kem, sest nad  on ruu­mi­sääst­li­kud, ku­na ena­mik ko­gu­mis­va­hen­deist asub maa all, siis jääb roh­kem ruu­mi au­to­park­la, las­te män­gu­väl­ja­ku või hal­jas­tu­se tar­vis. Üh­te sü­va­ma­hu­tis­se ma­hub kor­da­des roh­kem kui ta­va­kon­tei­ne­ris­se. Suu­rem ma­hu­ta­vus tä­hen­dab ka har­ve­mat tüh­jen­da­mist ja ra­ha­sääs­tu. Jäät­med pü­si­vad maa all, kus su­vel on ja­he ja jäät­med ei hak­ka lõh­na­ma ning tal­vel ei kül­mu ära. Li­saks hoiab maa-alu­ne kon­tei­ner­la­hen­dus jäät­me­test ee­mal loo­mad. Tal­lin­nas ja Tar­tus ka­su­ta­tak­se neid pal­ju, pea­mi­selt ka­su­ta­vad se­da või­ma­lust uus­a­ren­du­sed.

Ku­na sü­va­ma­hu­tid ma­hu­ta­vad maa­peal­se­test roh­kem, plaa­ni­sid Kat­rin Roo­me­re ja Peep Kask kaa­sa­ta et­te­võt­mis­se li­saks veel üks-kaks kor­ter­ma­ja. Kah­juks ei ole Ani­ja val­la prae­gu­sel jäät­me­ve­da­jal või­me­kust sü­va­ma­hu­teid tüh­jen­da­da, see­ga pan­di pro­jekt oo­te­le, ku­ni tu­leb uus prü­gi­ve­da­ja. Siis­ki võe­ti pak­ku­mi­si, et võr­rel­da sü­va­ma­hu­ti­te pai­gal­da­mi­se hin­da prü­gi­ma­ja ehi­ta­mi­se­ga.

Nel­ja­le ma­ja­le pii­sa­va sü­va­ma­hu­ti hind koos pai­gal­du­se­ga on li­gi­kau­du 12 000 eu­rot. Võrd­lu­seks – ka­he­le kor­ter­ma­ja­le so­bi­li­ku prü­gi­ma­ja hind on kesk­mi­selt 7000 eu­rot, li­saks tu­leb te­ha alus, mil­le hind on 4000-6000 eu­rot. Sü­va­ma­hu­tid os­te­tak­se väl­ja, see­ga nen­de eest eral­di ren­ti enam maks­ma ei peaks. Maar­dus mak­sab 3kuupmeet­ri­se sü­va­ma­hu­ti tüh­jen­da­mi­ne 15 eu­rot.  Ani­ja val­las mak­sab ku­ni 2,5kuup­meet­ri­se jäät­me­kon­tei­ne­ri tüh­jen­da­mi­ne 20,7 eu­rot, li­saks tu­leb maks­ta kon­tei­ne­ri ren­ti.

Ole­me as­ja aru­ta­nud uue val­la­va­ne­ma­ga, te­ma ar­vas, et sü­va­ma­hu­ti­te pro­jek­tee­ri­mis­ku­lud võiks kan­da vald. Küll aga tu­leb täp­selt väl­ja sel­gi­ta­da, ku­hu neid on või­ma­lik pai­gu­ta­da, ku­na Keh­ra linn on to­ru­sid-kaab­leid täis.

Val­la uue jäät­me­hool­du­s­ees­kir­ja pro­jek­ti on suund sü­va­ma­hu­ti­te üle­mi­ne­ku­le sis­se kir­ju­ta­tud ning siin­ko­hal on pas­lik öel­da, et ha­ka­kem sel­les suu­nas lii­ku­ma.

Mi­da saab ko­he te­ha?
Mi­da saaks aga ko­he te­ha? Meie igaüks saa­me oma te­ki­ta­tud jäät­me­test eral­da­da bio­la­gu­ne­va, see­jä­rel pa­be­ri-pa­pi ja iga­su­gu­se pa­ken­di, loo­mu­li­kult taa­ra, oht­li­kud jäät­med, elekt­roo­ni­ka. Õues saa­me prü­gi mit­te ma­ha vi­sa­ta ja kui prü­gi näe­me, siis sel­le üles võt­ta ja vi­sa­ta jäät­me­lii­gi jär­gi õi­ges­se kon­tei­ne­ris­se.

Ani­ja val­las on pal­jud ava­li­kud pa­ken­di­kon­tei­ne­rid eba­loo­gi­lis­tes koh­ta­des ning ole­me tei­nud et­te­pa­ne­ku tõs­ta osa neist rin­gi. Ees­märk on see, et oleks nä­ha, kus need asu­vad, et olek­sid ini­mes­te lii­ku­mis­tee­de lä­he­dal ega peaks neid ta­ga ot­si­ma ega kart­ma, et mõ­ni ela­ni­k kor­ter­ma­jast, mil­le juur­de pa­ken­di­kon­tei­ner on pan­dud, tu­leb tead­ma­tu­sest pa­han­da­ma. Kon­tei­ne­ri­te­le on plaa­nis pan­na suu­red sel­gi­ta­vad kleep­sud, sest kü­sit­lu­sest tu­li väl­ja, et prae­gu­sed ei ole pii­sa­valt in­for­ma­tiiv­sed ega sel­ged.

Mit­med kü­sit­lu­se­le vas­ta­nu­test üt­le­sid, et va­ja on te­ha roh­kem tea­vi­tust. MTÜ Pu­has Ring plaa­nib edas­pi­di või­ma­li­kult pal­ju­del ava­li­kel üri­tus­tel käia ja pak­ku­da vah­vaid tea­vi­tu­sü­ri­tu­si. Sest in­for­mat­sioon ei pea ju ole­ma vaid loen­gu­vor­mis, võib te­ha orien­tee­ru­mis­män­gu, väl­ja kut­su­da lõ­bu­sad prü­gi­po­lit­seid ja nii eda­si.

Üks põh­jus, miks osa ini­me­si ei ole ha­ka­nud oma jäät­meid sor­tee­ri­ma, on, et sel ju­hul peab köö­gis ole­ma pal­ju eri prü­gi­kas­te. Tun­nis­ta­me, see on kee­ru­li­ne ja head toi­mi­vat la­hen­dust meie and­me­tel veel ei ole. See­tõt­tu va­lis ka Keh­ra lap­se­va­ne­ma­te kool oma sel ree­del, 29. märt­sil sot­siaal­kes­ku­ses toi­mu­va koh­tu­mi­se tee­maks just ko­ris­ta­mi­se, sest ko­ris­ta­mi­se­ga on ot­se­selt seo­tud, ku­hu me kõi­ge­pealt ko­dus tek­ki­vad jäät­med pa­ne­me. Kui oleks üks kast, oleks liht­ne. Aga prae­gu peab neid ole­ma vä­he­malt ne­li. Meie ar­va­me, et pal­ju ai­tab loov lä­he­ne­mi­ne ja tead­mi­ne, miks me jäät­meid sor­tee­ri­me. Sest hoo­li­me ja ta­ha­me oma las­te­le jät­ta ela­mis­väär­se maail­ma. Meie te­ha on aga hea­de, toi­mi­va­te ja mu­ga­va­te la­hen­dus­te väl­ja­mõt­le­mi­ne ning loo­mi­ne. Mis saaks ol­la veel mõ­nu­sam, kui ise tu­le­vik­ku ku­jun­da­da ja luua?