Tüki­ke tu­me­dat šo­ko­laa­di meie ter­vi­se heaks

AN­NE­LI RAA­VE-SEPP,
SYN­LAB Ees­ti OÜ la­bo­riarst

Kes meist ei soo­viks ela­da või­ma­li­kult hea ter­vi­se­ga või­ma­li­kult kaua? Te­ge­lik olu­kord Ees­tis on aga sel­li­ne, et vaa­ta­ma­ta kesk­mi­se eluea pi­ke­ne­mi­se­le, ei pi­ke­ne ter­velt ela­tud aas­ta­te arv sa­mas rüt­mis. Ehk kesk­mi­selt ela­me küll kauem, aga vii­ma­sed 10-20 eluaas­tat keh­va ter­vi­se­ga.

Üks vä­ga tõ­si­ne ter­vi­se­prob­leem meie ini­mes­tel on sü­da­me-ve­re­soon­kon­na hai­gu­sed ja dia­beet. Nen­de hai­gus­te aval­du­mi­ne sõl­tub pal­ju­dest te­gu­ri­test, olu­li­se­mad on seo­tud meie elus­tii­li­ga: toi­tu­mi­se, füü­si­li­se ak­tiiv­su­se, st­res­si­ga toi­me­tu­le­ku ja kah­ju­li­ke har­ju­mus­te ole­ma­so­lu­ga. Va­le toi­tu­mi­ne ja vä­he­ne füü­si­li­ne ak­tiiv­sus põh­jus­tab prob­lee­me ke­ha­kaa­lu­ga ning ko­les­te­roo­li ja ve­re­suhk­ru üle­mää­rast ta­set.

Ko­les­te­rool ja ve­re­suh­kur on or­ga­nis­mi nor­maal­seks toi­mi­mi­seks va­ja­li­kud ühen­did. Ko­les­te­rool ta­gab rak­ku­de­le tu­ge­vad kes­tad ja või­mal­dab ai­ne­va­he­tu­se ra­ku­ta­san­dil. Ko­les­te­roo­li baa­sil sün­tee­si­tak­se mak­sas sapp­hap­ped, D-vi­ta­miin ja su­gu­hor­moo­nid. Ve­re­suh­kur ehk glü­koos on or­ga­nis­mi pea­mi­ne ener­giaal­li­kas. Mõ­le­ma ühen­di liig­su­se kor­ral la­des­tu­vad nad ve­re­soon­te sein­te­le, põh­jus­ta­des nen­de pak­se­ne­mi­se, jäi­gas­tu­mi­se ja va­len­di­ku ahe­ne­mi­se tõt­tu or­ga­ni­te ve­re­va­rus­tu­se häi­ru­mi­se.

Tä­na­sel päe­val on vä­ga pal­jud hai­gu­sed ra­vi­ta­vad, aga tu­leb ar­ves­ta­da, et iga hai­gus ja hai­ges­tu­mi­ne jä­tab or­ga­nis­mi pa­ra­ta­ma­tult jäl­je ning see­tõt­tu on mõist­li­kum püü­da hai­gu­si en­ne­ta­da. Kas ja kui­das saab en­ne­ta­da sü­da­me-ve­re­soon­kon­na hai­gu­si ja dia­bee­ti? Kind­las­ti saab siin oma toi­tu­mis­har­ju­mus­te muut­mi­se­ga pal­ju ära te­ha.
Suur ena­mik meist ar­mas­tab ma­gu­sat. Ik­ka soo­vi­me lõ­pe­ta­da lõu­na­söö­gi mõ­nu­sa ma­gu­sa amp­su­ga, õh­tu­ti te­le­vii­so­rit vaa­da­tes ei mär­ka­gi, kui­das kom­mi­kauss tüh­je­neb jne. Pa­rim viis oma ma­gu­sa­isu ra­hul­da­da on võt­ta tü­ki­ke tu­me­dat šo­ko­laa­di.

Tu­me­dal šo­ko­laa­dil on meie ter­vi­se­le hea mõ­ju. Tü­ki­ke tu­me­dat šo­ko­laa­di hoiab ve­re­suhk­ru ta­se­me sta­biil­se­na, ra­hul­dab ma­gu­sa­va­ja­du­se, kont­rol­lib kül­las­tus­tun­de tek­ki­mist, väl­dib sel­le­ga ma­gu­sa ja ras­va­se­ga liial­da­mist ning vä­hen­dab nii­ni­me­ta­tud näk­si­mi­se va­ja­dust. Ka­kao­oad, mil­lest tu­me­dat šo­ko­laa­di val­mis­ta­tak­se, si­sal­da­vad pii­sa­vas hul­gas ja heas va­he­kor­ras kaa­liu­mi, kalt­siu­mi, mag­nee­siu­mi, rau­da, vas­ke, tsin­ki, man­gaa­ni, A, B-gru­pi, C-, D-, E-vi­ta­mii­ne, koeen­süüm Q10, oo­me­ga-3-rasv­hap­peid ja fla­vo­noi­de. Kõi­ki neid on meie sü­da­me-ve­re­soon­kon­na nor­maal­seks toi­mi­mi­seks va­ja.

Fla­vo­noi­did on vä­ga olu­li­sed ja võim­sad loo­dus­li­kud an­tiok­sü­dan­did. Nad tu­gev­da­vad ja lõõ­gas­ta­vad ve­re­soo­ne sei­na, mil­le tu­le­mu­se­na ve­re­soon laie­neb, ku­de­de ve­re­va­rus­tus pa­ra­neb ja ve­re­rõhk ala­neb. Fla­vo­noi­did vä­hen­da­vad trom­bot­süü­ti­de kok­ku klee­pu­mist ja trom­bi­de tek­ki­mi­se ris­ki. Nad pi­dur­da­vad ja aeg­lus­ta­vad ate­rosk­le­roo­ti­li­si prot­ses­se, ku­na alan­da­vad ko­les­te­roo­li­ta­set LDL ko­les­te­roo­li (nii­ni­me­ta­tud hal­va ko­les­te­roo­li) ar­velt ja soo­dus­ta­vad HDL ko­les­te­roo­li (nii­ni­me­ta­tud hea ko­les­te­roo­li) moo­dus­tu­mist.

See­ga, tü­ki­ke tu­me­dat šo­ko­laa­di on meie ter­vi­se­le iga­ti ka­su­lik.