Sügisel võttis Kuusalu volikogu vastu spordi treeningrühmade toetamise korra. Vald toetab spordiklubisid treeningrühmade rahastamise kaudu. Kohustust toetada alates viimasest majanduskriisist pole, kuid Kuusalus toetati noortesporti kriisi ajal selle järgselt.
Korra eelmine variant oli 15 aastat vana, ammu ajale jalgu jäänud. Seda üritati uuendada eelmise volikogu koosseisu ajal tegutsenud komisjonis, kuid tolle komisjoni töö tulemus osutus liiga radikaalseks ning volikogu lauale see ei jõudnudki.
Viimasel aastal võeti teema taas tõsiselt päevakorda. Aga menetlemine oli pisut kummaline – eelmise komisjoni töö variandi parandamise asemel toodi spordi- ja kultuurikomisjoni arutusele vana korra kaasajastatud variant. Komisjoni enamuse nõudmisel lükati see kõrvale ja prooviti eelmise komisjoni varianti pehmendada ja luua pearahal baseeruvat korda. Varasema ja ka kehtiva korra järgi jagatakse raha treeningrühma põhjal. Tundus, et komisjonis leidis pearahasüsteem heakskiitu, poolt oldi ka spordiklubide ümarlauas. Jäi kõlama, et oodatakse vallavalitsuselt mõjuhinnanguid ja võiks edasi minna. Paraku – järgmisel korral tuli vallavalitsusest juba uutel põhimõtetel põhinev kord komisjoni. See redaktsioon ka vastu võeti, olgugi, et kahel korral komisjonis tehti parandusi, aga ikkagi tulid teatud punktid korda tagasi.
Hoolimata pikast ettevalmistamisest sattus vastuvõetud määrusesse punkte, mida korduvalt sai eemaldatud. Suurim viga on, et pool vallalt eraldatud rahast jagatakse kõikide klubide vahel võrdselt – on klubil 1 või 10 treeningrühma. Teine pool rahast jagatakse küll õiglasemalt – vastavalt rühmade arvule ja treeningrühma tasemele. Sellega karistab vastuvõetud kord suurema harrastajatearvuga klubisid, kes saavad sportlaste ja treeningrühmade kohta selgelt vähem toetust. Tulemus – tänu sellele punktile kaotasid 7 treeningrühmaga klubid 2700 eurot toetust, samas kui 2 rühmaga klubid said 2000 eurot juurde.
Liikumisharjumused on Eestis tõsine probleem ja eelkõige peaks valla huvides olema see, et sportlikke harjumusi tekitatakse võimalikult paljudele lastele, ja seetõttu võiks eeldada, et pigem premeeritaks klubisid, kes seda laialdaselt pakuvad.
Komisjon ja vallavalitsus märkasid ebaõiglust määruses, otsustuskorras kohendasid numbreid – see ei anna kindlust, et järgmisel aastal sama juhtub. Ja ebakindlates oludes tegutsemine ei paku kellelegi rahuldust.
Kehtiv kord on parem kui kaasajastatud korra puudumine, aga vallavalitsus valis liiga lihtsa tee. Teiste omavalitsuste kordadest ideede kopeerimine on teatud piirini mõistlik, aga nii midagi uut ja paremat ei tekita. Klubide suhtes õiglasem pearahasüsteem väärinuks katsetamist, vähemalt läbimängimist varasemate aastate numbrite alusel, aga tundub, et selline analüüs jäi tegemata. Või veel julgemalt – teha tööjõukulude maksmiseks katusorganisatsioonina spordikool, millega pakkuda treeneritele ja klubidele kindlustunnet iseseisvust ära võtmata?
Raha on alati vähe, aga selle piskugi õiglasemalt jaotamine tekitaks tervema õhustiku klubides.