LAURI LUIK, Reformierakond, Riigikogu kultuurikomisjoni liige
Haridus algab kodust. Koduse kasvatuseta ei saa eeldada, et lapsest kasvaks täisväärtuslik ühiskonnakodanik. Ääretult oluline roll on ka koolil, kitsamalt võttes õpetajal, kes suunab õpilasi esimestest teadlikest hetkedest kuni täisealiseks saamiseni. Seetõttu on õpetaja roll vanemliku kasvatuse kõrval peaaegu sama oluline.
Õpetajaameti tähtsustamine ja väärtustamine, nn talentõpetajate leidmine ning muudes eluvaldkondades end juba tõestanud inimeste enam kaasamine õpetamisprotsessi peaksid olema meie lähituleviku prioriteedid, kui räägime õpetamise kvaliteedist ja väärt õpetajatest.
Eestis on üksjagu inimesi, kes oma loomu ning vahel isegi emotsionaalse intelligentsuse poolest õpetajaks ei sobi. Nendel on heal juhul õpetajale hädavajalikud faktiteadmised, kuid puudub õpetajatalent.
Olen seda meelt, et õpetajaametiks tarvilikud iseloomuomadused on inimesele sünniga kaasa antud ning neid õppida ei saa. Küll aga saab õppida faktiteadmisi, mis ühes emotsionaalse intelligentsusega moodustavad heaks õpetajaks olemise alused. Ometigi käivad nii mõnedki õpetajad, kel need kaks omadust kombineeritud pole, päevast päeva koolis ning täidavad seda rolli, mida õppeasutus ja õppekavad neile ette kirjutavad. Soovitav tulemus, kvaliteetne haridus, jääb aga noortel madalalt kvalifitseeritud pedagoogi tõttu saamata. Mida ette võtta?
Enam tuleb panustada heade õpetajate, nn talentide leidmisse, nende koolitamisse, hoidmisse ja motiveerimisse. Õpetajaameti rolli on raske üle tähtsustada, seetõttu peame sellega tõsist vaeva nägema. Tähtis on, et õpetajakutse valikut pakutaks aktiivselt juba alates keskkoolist. Õpetajatele peab olema tagatud kõrgetasemeline baas- ja täiendkoolitus.
Tihtilugu meeldib meile end võrrelda põhjanaabrite soomlastega, ühe maailma parima koolisüsteemi loojatega. Soomes on õpetajaameti kohale kõrge tung, sealsed palgad on ihaldusväärsed ja teiste ametitega võrreldes täiesti arvestatavad ning õpetajaamet ühiskonnas kõrgelt respekteeritud.
Õpetajate palka oleme aasta-aastalt võimaluste piires tõstnud. Loomulikult peaks ka Eesti nooremõpetaja tulevikus saama vähemalt keskmist palka. Nii kurb kui see ka pole, on rahal kui motivaatoril üsna oluline ja määrav roll.
Õpetajaamet on eelistatuim valik Soome keskkoolilõpetajate hulgas. Põhjanaabritel on levinud arusaam, et õpetajast sõltub meie homne päev. Meie kõigi roll on õpetajaametit enam hinnata ning selle tähtsust propageerida, küllap siis muutuvad tasapisi ka ühiskonna hoiakud tervikuna.
Õpetaja kui arvamusliidri kujundamine meedia abil võiks olla üks võimalik lahendus, kuidas selle professiooni väärtust ka tavainimese teadvusesse enam tõsta. Aasta õpetaja tiitli üleandmine võiks leida meedias enam kajastust ja tähelepanu. Meie haridusmaastikul on palju säravaid inimesi, keda saaks läbi meedia senisest tunduvalt enam esile tõsta ning väärt õpetaja eeskujuks tuua.
Kui soovime, et meil oleks parimad õpetajad, siis on oluline senisest enam õpetajaametit väärtustada nii finantsilises kui ka olemuslikus mõttes.
