Töövõimereform liigub paremuse suunas

1377

Heljo Pikhof, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees, SDE

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas augusti lõpupäevadel töövõimetoetuse seaduse  eelnõu, mis on tekitanud suuri pingeid ja mis läbis riigikogus esimese lugemise juunis. Seekord oli meie lähteplatvorm päris hea, sest suve jooksul toimus töövõimereformi asjus oluline edasiminek.  Sotsiaaldemokraatidest ja reformi­erakondlastest  moodustatud töögrupp arvestas suurel määral asjaomaste huvi­gruppide-kodade-liitude põhjendatud argumente. Osapoolte arusaamad on oluliselt lähenenud.
Meedias on toodud eeskätt välja punktid, mis näevad ette töövõimereformi jõustumisaja edasilükkamise 2016. aasta algusesse ja sissetulekupiiri tõstmise, millest alates hakkab töövõimetoetus vähenema. Kindlasti on ülimalt tähtis otsus, mis kergitab nö latti, millest alates erivajadusega töötaja toetus vähenema hakkab. Esialgu plaanitud  641 euro suurune kuine sissetulek ei olnud sugugi mõistlik, häälestades paljud inimesed reformi vastu. Nüüd on kavas tõsta vastav sissetulekupiir 90-kordse päevamäärani ehk  960,3 euroni kuus. Sedasi saaksid töövõimetoetust edasi  ka keskmist palka teenivad inimesed.
Kokkuleppe kohaselt peab osalise töövõimega inimeste töölevõtmisel andma eeskuju avalik sektor, kuhu tuleb kuni aastani 2020 tööle palgata vähemalt 1000 vähenenud  töövõimega inimest. See otsus paneb valitsusele selge kohustuse. Just riigi ülesanne on kujundada poliitikat ja näidata teed, mil moel värvata tööle tänaseid töövõimetuspensionäre, kellest suur osa tahab tööd teha. Rääkimata sellest, et riik peab jätkama nende tööandjate toetamist, kes võtavad tööle vähenenud töövõimega inimesi, pannes õla alla sotsiaalmaksu tasumisel. Ka on töötukassal plaanis suurendada oluliselt teenuste mahtu kogemusnõustamise alal.
Et iga inimese head ja vead saaksid parimal viisil arvesse võetud, peavad appi tulema töötukassa spetsialistid, kes on saanud põhjaliku koolituse sihtrühma vajadustest, võimalustest ja omapärast. Siin tulevad vajadusel toeks ka ekspertarstid. On ju igati mõistetav, et psüühika- ja käitumishäiretega inimene vajab muud eneseteostamise võimalust kui  lihas-ja luukonna vaevustega potentsiaalne töötaja.
Rõhutamist väärib erivajadusega töötaja lisakulude katmise otsus: kui töötukassa vastuvõtul käinud inimene on tarvis suunata arsti juurde, tuleb talle hüvitada invatakso või viipekeele tõlgi kaasamise kulud. Samasse ritta tuleks lisada ka tööle sõidule tehtud kulutused juhul, kui inimene ei saa oma terviseseisundi pärast ühistranspordiga tööl käia.
Leppisime töötukassa esindajatega sotsiaalkomisjonis kokku, et kui 2016. aastal hakkab kehtima uus töövõime hindamise kord, siis rakendub kohe ka nn ühe ukse süsteem. Tööealised inimesed  ei pea enam käima eri ametkondade vahet, vaid saavad esitada kõik oma taotlused  – nii  töövõime hindamiseks, puude määramiseks kui ka tööalaseks rehabilitatsiooniks – töötukassale. Lisaks saab taotlusi esitada elektrooniliselt.
Juba õige pea jõuab riigikogu täiskogu ette teine töövõimereformi paketti kuuluv eelnõu, mis viib muudatused sisse sotsiaalhoolekande seadusesse ning tööturuteenuste ja –toetuste seadusesse.
Pean oluliseks, et jõuaksime sotsiaalvaldkonnas erakondadeülese ühiskondliku kokkuleppeni, mis hõlmaks ka töövõimereformi puudutavaid teemasid. Paratamatult ei jõuta enne praeguse valitsuse töö lõppu lahendada kõiki reformiga haakuvaid probleeme alates omastehooldajatest kuni haridusküsimusteni. Sotsiaalpartnerid on tõstatanud rea teemasid, millega tuleb järjepanu tegelema hakata.